29 apr. Eckhart Tolle – Kas egoga võiks sõbraks saada | 24:53
Selles videos:
- Kui seda natuke täpsemalt rääkida, siis saame öelda, et sa ei näe endas kunagi egot, sest hetk kui seda märkad, siis see ei ole enam ego vaid käitumismuster. Seega on inimesed kõige enam ego lõksus ja identifitseerivad ennast egoga, kui nad ei tea selle olemasolust. Nad ei tea sellest, sest nad ise on see (ego).
Eckhart Tolle – Kas egoga on võimalik sõbruneda
Can we make friends with the ego
Tõlge videost:
Küsija publikust: Hei Eckhart, mina olen Michelle. Minu küsimus on egoga sõbrunemisest. Seda võimaldas mulle raamat “New Earth” (Eckharti kirjutatud raamat). See lubas mul näha egot mitte vaenlsena vaid kaitsjana, nagu suur vend mänguväljakul, kes kaitseb mind kiusajate eest, kes mind mutta tõukasid. Õppisin nägema egot kaitsjana ja seda mõistes sain temaga sõbraks.
Eckhart Tolle: Kas saaksid tuua sellest ühe näite, et me saaks aru, mida täpselt sellega mõtled. Kas saaksid tuua ühe näite, kus ego osutus sinu kaitsjaks.
Küsija: Esimene olukord, mis meelde tuleb, oleks peresuhetes.
Eckhart Tolle: Jah.
Küsija: Kus kasuisa tuli meile külla ja kui ta midagi minu kodus kommenteeris, kui ütles, et peaksin seda ja toda parandama, ning ma muutusin väga kaitsvaks ja märkasin seda koheselt. Tahtsin koheselt vastata, et nii ma enda kodus asju teengi, olen andnud hetkel enda parima ja nii ongi, aga kui sina tahad asju parandada ja annad selleks ka raha, siis võtan selle rõõmuga vastu. Aga see pani mind tundma…. arvan et see pani mind ennast nõrgana tundma. Märkasin seda ja mäletan, et rääkisin sellest emale, aga see tegi mind jõuetuks. Mina arvan, et ego tuleb esile siis kui sind rünnatakse ja sa saad haiget, siis see suur vend (ego) tulebki, kiusajaks on siis minu kasuisa. Ja see lubas mul leppida selle osaga endast (egoga), seda vaigistades. Ja see lubas mul omakorda seda ka kasuisas näha. Tsiteerides sind raamatust: “Vaatad egost läbi ja näed inimese mõistlikkust, mis meis kõigis on.”
Eckhart Tolle: Jah.
Küsija: Raamatu lugemise protsess aitaski mind ego teemal, seal peitus ka palju teisi tõdesid. Minu küsimus sulle on: Kas arvad, et see on õige suhtumine, näha egot mitte vaenlase vaid sõbra ja kaitsjana? Kas nii on hea sellesse suhtuda ja sellest teadlikuks saada, ning siis sellest järk-järgult vabaneda?
Eckhart Tolle: Huvitav, aitäh küsimuse eest. Kui kasuisa neid asju ütles… jääme sinu antud näite juurde, alati on parem vastata, kui on olemas konkreetne näide. See kehtib ka teiste olukordade kohta, sest egol on põhiline mehhanism alati sama. Kui ta kommenteeris neid asju, mida sa peaks ja võiks kodus teha, või mis pole tehtud või veel pooleli, siis miskit sinus tundis kas alla tehtult või sai haiget, või et teda käsutatakse ja see ei meeldinud talle. Seega hakkas ta vastu, ütles midagi vastu. Mis võib muidugi panna teist inimest reageerima ja siis hakkab teine ennast kaitsma ning lõpuks on juba kaks egot, kes võitlevad üksteisega. See osa sinus, mis tundis seda valu või alandust, see oli muidugi ego. Sellises olukorras ma väga ei ütleks, et ego sinu sõber on. Sest ta tekitab sulle rohkesti konflikti, isegi kui sa midagi ei ütle, isegi kui teatud mõtteid mõtled või omad mingeid emotsionaalseid reaktsioone, siis endiselt on sinu sees konflikt.
Sa ei taha, et ta neid asju ütleb, aga ta ikka ütleb neid. Sellises olukorras annaksin sulle alternatiivi, mis töötab paremini kui see, kus ego sind kaitsma peaks. Kui saaksid olla kohal olemina, keda ei mõjuta teise poolt öeldud asjad või kui seal on isegi olem… kui tunned valu, siis tead, et on. Kas saad sellest üle olla, see on küsimus. Kas saad olla üle sellest reaktsioonist, mis tekib, kui ta sulle ütleb, mida tegema peaksid.
Sama kui sõites on sinu kõrval kaasreisija ja ta ütleb, et peaksid tegema midagi, mida sa ei tee: “Pead aeglasemalt sõitma või miks sa seda ei tee…” Mõned kaasreisijad ütlevad sulle asju, kuna teavad paremini. Kas teavadki paremini või arvavad, et teavad. Minu olukorras, kui Kim kõrval istub, siis ta teabki paremini. Iga kord kui ta midagi ütleb, siis ma tänan teda. Peaksid tegema seda ja teist või oled vales reas jne. Tänan teda. Tavaliselt on tal õigus, aga vahest ka mitte. Aga üheksal korral kümnest on tal õigus ja siis tänangi teda. Aga see üks kord kui tal pole õigus, pole midagi parata, sain trahvi. Ta soovitas mul rida vahetada ja politsei peatas mind koheselt ning sain trahvi 100 dollarit, aga see juhtus vaid ühel korral kümnest. Isegi peale seda juhtumit ma tänan teda ja tavaliselt töötab see endiselt.
Aga kui autot juhiks mingi olem nimega ego, mis ütleb: “keegi ei ütle mulle mida tegema pean, sest tunneksin ennast alandlikult”, siis see olend, kes nii ütleks või ütleb: “kes sa enda arust oled”, või ütleb: “ma olen juba 30 aastat ilma õnnetuseta sõitnud.” Mis on ka tõsi, aga see on ka ime. Üldiselt ma tänan teda ja asi on korras ning tavaliselt on tal õigus, isegi kui tean, et eksib, mida väga ei juhtu. Või sul on kaasreisija, kes sõidab teistmoodi, teeb asju mida sina ei teeks jne, siis võid endiselt tänada ja öelda, et oleksid hea meelega ikkagi siin reas. Nüüd aga tagasi sinu olukorra juurde.
Ta tuleb sinu koju ja hakkab ütlema, mida tegema peaksid. Kui oleksid seal kohaloleku seisundis selle asemel, et olla mingi olem, kes peab ennast kaitsma. Kuulaksid lihtsalt teda ja vastaks: “Ooo.” Seda ütleksin mina. Ütleb, et peaksid tegema seda ja toda: “Ooo aitäh, mõtlen sellele.” Kui ütleb, et see on valesti vms: “Hmm uurin seda, mõtlen sellele, aitäh arvamuse eest.” Nii muudad täielikult olukorra. Pole enam seda, et tema sind kontrolliks, tema vaid annab enda arvamuse. Isegi kui temas pesitseb kiusaja siis sa lihtsalt ei pööra sellele tähelepanu, sa ei pea ennast kaitsma. Ego arvab, et see tugevdaks sind, aga tegelikult on see nõrkus. Oled palju tugevam kui leiad, et ei pea ennast kaitsma. Kui tegeled selle olukorraga nii, siis oled egost vaba ja tegeled olukorraga palju jõudsamalt ning sa oled vaba, sest sa ei pea tegema, seda mida ta ütleb. Tema ei ela seal.
Võid talle au anda, võibolla talle meeldib tema arvamuse kuulamine, võibolla ta tahab, et sa teaks, et ta teab paljut, kõiki neid ilusaid asju. Ütle talle: “Aitäh abi eest, mõtlen sellele.” Kui ta tuleb mingi aeg tagasi ja kõnetab jälle seda teemat, siis ütle talle, et mõtlesid sellele ja otsustasid seda mingil põhjusel mitte teha, aga tänud ikkagi, mõtlesin sellele. Võid talle anda mida tahab, ilma midagi andmata sellest kes sa oled ja nii puuduks olukorrast konflikt, nii sisemiselt kui ka välimiselt.
Tihti arvab ego, et aitab sind, aga tegelikult ta ei tee seda, see muudab olukorra veel keerulisemaks. Ego tugevus on sinu nõrkus. Ja kui ego ei tee midagi, siis ta ütleb sulle, et vajad teda kaitseks. Ei, sa ei vaja teda. Oled ilma selle käitumismustrita palju tugevam. Seda tuleks proovida kui kohtud suurte egodega, siin maailmas on seda võimatu vältida, seda juhtub päris tihti, kui satud vastamisi suurte egodega, kõndivad egod. Nad omavad mitmeid kujusi ja tahavad sind kontrollida ning öelda mida tegema pead. See kui egole reageerid, siis seda teeb sinu ego, kui hakkad egodega võitlema, siis seda teeb sinu ego.
Kui taganed, jälgid käitumist ja siis ütled…olles kohalolek, kui oled hetkes, siis lihtsalt ütled õigeid asju ja see on palju parem lahendus. Vahel võid saada ka häid soovitusi. Mida ego tavaliselt vastu ei võtaks, sest see tuleb kellegilt teiselt. Võib juhtuda, et keegi ütleb midagi, aga sa ei kuule seda, sest sinu ego ütleb: “Mulle ei ütle küll keegi mida tegema pean.” Või sinu kaasreisija ütleb midagi kasulikku, aga sina vastad: “Keegi ei ütle mulle, kuidas sõitma peaksin.” Ning minuti pärast juhtub õnnetus, mida poleks juhtunud, kui oleksid teda kuulda võtnud, ka see on võimalik. Seega pead olema avatud ka sellele, et sinu ego võib kellegi kavatsusi valesti tõlgendada. Sest ego näeb kõikjal teisi egosid.
Kui sul on tugev ego, siis võib ka ohutut kommentaari valesti tõlgendada, kuna oled ego poolt motiveeritud ja ütled koheselt midagi kaitsvat, sest ego kaitseb ennast pidevalt. Aga kokkuvõttes kaitseb ego illusiooni, sest ego on ise illusoorne olem, meele poolt loodud. See on tõsi, et ego on väga hea kaitsja, aga see mida ta kaitseb on illusioon. Ja ta ei tugevda sinus midagi, hoopis nõrgendab. See on ebatavaline külg kuidas asju vaadata.
Võid proovida erinevaid olukordi, et mingi aeg muutuksid mitte-reageerivaks, sest igasugune reaktsioon tuleb egost. Ego reageerib sarnasele energiale samaväärselt. Tao ja teised õpetused räägivad, et vastu ei tohiks millelegi hakata. Tulles tagasi sinu olukorra juurde, kus sulle öeldakse, et pead tegema seda ja teist, siis sellele ei tohiks vastu hakata. Ütled lihtsalt: “Ooo huvitav.” Kaasreisija ütleb, et peaksid olema teises reas – Ooo aitäh. Võibolla on tal ka õigus. Seega ära hakka olukorrale vastu vaid teadvusta lihtsalt seda.
See on selline võitluskunst. Ära vasta rünnakule rünnakuga, see on läänelik lähenemine. Idaimaine lähenemine oleks astuda samm tagasi, rünnakuga ühes suunas ja siis vaibub rünnak või juhtub midagi muud, me ei tea. Lähed sellega kaasa ja siis muundad seda, puudub vastuseis. See on imeline vaimne harjutus ja see on kõigile vajalik, et tuua inimeste suhetesse teistsugust energiat. Ja kui sul on impulss ennast kaitsta, siis saad seda endas märgata ja öelda, et see on ego. Egoistlik impulss, vana reaktsioon. Kui märkad egot, siis on sul vabadus valida midagi muud. Täpselt rääkida, siis see ei ole enam isegi ego. Ego eksisteerib vaid siis kui sina ei ole sellest teadlik, see on tegelikult ego. Kui tead, et sinus on teatud käitumismuster, mida võib egoks kutsuda.
Tegelikult ei ole see enam ego, sest ego vajab töötamiseks sinu täielikku identifitseerimist endaga, sinu teadvuseta olekut. See on imeline vaimne harjutus ja see on kõigile vajalik, et tuua inimeste vahelistesse suhetesse teistsugust energiat. Kui sul on impulss enda kaitsmiseks, siis märka seda ja saadki aru, et see on tegelikult ego. Egoistlik impulss, vana reaktsioon. Ego märkamisega oled sa ka vaba, et valida midagi muud. Täpselt rääkides, siis see ei ole enam ego. Ego eksisteerib vaid siis kui sina ei ole sellest teadlik, see on tegelikult ego. Kui märkad endas kindlat käitumismustrit, seda mida kutsutakse egoks, siis see pole tegelikult ego, sest ego vajab sinu täielikku identifitseerimist endaga. Sinu täielikku teadvuseta olekut.
Kui seda natuke täpsemalt rääkida, siis saame öelda, et sa ei näe endas kunagi egot, sest hetk kui seda märkad, siis see ei ole enam ego vaid käitumismuster. Seega on inimesed kõige enam ego lõksus ja identifitseerivad enast egoga, kui nad ei tea selle olemasolust. Nad ei tea sellest, sest nad on see (ego).
Hetk kui märkad egot, siis täpselt öeldes ei ole see enam ego ja siis oled sa vaba, et valida midagi muud. Enamus asju millest ego haiget saab ei tee sulle haiget, need teevad egole haiget.
Toome veel ühe näite, sõitmine. Mõnikord juhtub seda, vähemalt minuga. Teised juhid solvavad teisi, minule teadmata põhjustel, nad karjuvad sinu suunas. Mõnes riigis on seda rohkem kui teistes. Külmema kliimaga riikides ollakse tagasihoidlikumad, kuuma kliimaga riikides karjutakse rohkem. Nad ise on avatumad ja seda on ka nende autoaknad, mille kaudu karjutakse. Ja ego tunneb siis…. tunned mingit valu endas, kui keegi karjub: “Sa idioot.” Midagi sinus tunneb alandust, sellele järgneb automaatne reaktsioon, seda siis enamustel inimestel, selleks on ego kaitsesüsteem. Kutsun seda vahest ka “koheseks paranduse süsteemiks.” Ja see kohene paranduse süsteem tahab, et sa midagi talle vastu karjuks. Ja see peab olema algsest solvangust tugevam. Seda tehes parandab ego saadud vigastused, mida kannatas tema enesehinnang, ego on pilt enese ettekujutusest.
See juhtub nii kiiresti, et inimesed ei märkagi mehhanismi selle taga, nad karjuvad vastu, sest tunnevad tugevat soovi selle järgi. Miks selline soov tekib, sest see ei muuda mitte midagi, sest teine inimene ei kuule seda ja sõidab edasi, mis mõte sellel on? Sellel on tegelikult suur mõte, sest tunned ennast peale seda paremini, või vähemalt ego. Vähemalt sa tegid midagi, et ennast parandada. Aga seda iseparandust teeb ego. Kui seda tead ja järgmine kord tekib sarnane olukord, siis saad impulssi jälgida ja mitte sellele reageerida, mitte seda alla surudes, see ei too kunagi head. Kui pead seda alla suruma, siis on parem see juba välja karjuda. Sellest võib muidu tekkida kõhuvalu vms.
Kui jälgid impulssi siis saad proovida mingit muud lahendust olukorrale ja selleks on mitte-reageerimine. Juht karjub midagi ja siis sa lihtsalt vaatad teda, see ajab teise inimese hämmingusse. Lihtsalt vaatad teda. Seejärel ta võib uuesti karjuda kuna arvab, et oled kurt. Ja endiselt ei vasta midagi, väga imelik. Kui liiklus edasi läheb, siis sa võibolla ei näegi tema järgmisi reaktsioone sellele.
Huvitav on aga see, et sina tunned… esmalt tunneb osa sinust alandust, kirjutasin sellest natuke raamatus “The New Earth”, harjutamise mõttes tehke seda vahetevahel, mitte pidevalt. Ärge parandage ennast koheselt kui teiega midagi juhtub, kui mingid teatud olukorrad juhtuvad. Leppige alandusega, see on iidne vaimne harjutus. Jeesus seda mõtleski kui ütles, et peaks teise põse pöörama. Sest käega näkku löömine ei ole füüsiline vaid psühholoogiline alandus. Kui ta ütles, et pööra teine põsk, siis mõtles ta midagi muud.
Teine asi on ka mitte vastamine, kui keegi levitab sinust valesid. Mõnikord pead tõega vastama, aga enamustel kordadel on see mõttetu. Ego teeb seda automaatselt, aga sina ei pea seda tegema, võid selle sinnapaika jätta. Et mitte automaatselt parandama hakata, seda alandatud osa endast, isegi kui keegi sind idioodiks kutsub, tekib väike alandatud tunne. Ja mitte millegi tegemine on imeline tunne. Alguses võib see imelik tunduda, aga siis tunned sa jõudu, milleni see ei küüni. Siis tunned sügavamat jõudu, milleni ei küüni kellegi teise sõnad. On imeline leida jõudu, mis on sügavam kui ego.
Üks viis selle leidmiseks on läbida hetkeline alandus, mingis olukorras. See on vägagi imeline. Sellega peab katsetama. Mõned tunnevad ennast väga alandatult, inimesed kellel on tugev ego, kui ütlevad: “ma ei tea.” Ükskõik, mida küsid, nad ei suuda öelda: “Ma ei tea.” Neil on alati mingi vastus, isegi kui peavad selle välja mõtlema, või vastab ükskõik mida, kõike peale “ma ei tea.” Sest mõned egod tunnevad ennast alandatult kui peavad nii vastama. Neil soovitaks harjutada ja öelda: “ma ei tea” ning jälgida mis tunnet see tekitab ja kas nad tunnevad ennast alandatult ja mis kõige selle all on.
Minu poolvend oli sarnane, ta on 20 aastat minust noorem. Kui ta oli 16-17 aastane, siis märkasin, et ta ego oli kasvamas ja ta ei vastanud kunagi “ma ei tea” ükskõik, mida temalt küsisin. Isegi kui ta ei teadnud vastust, siis ta mõtles välja midagi ulmelist või mingi selgituse. Ükskord soovitasin tal vastata “ma ei tea”-ga ning vaadata mis tundeid see tekitab. Ta tegi seda ja jäi endiselt ellu. Võibolla tundis ennast isegi rohkem elusalt. Ego on ikka väga imelik olem. Harjutage seda igasugustes olukordades. Olen kindel, et saate seda igapäevaselt harjutada. Ühel või teisel viisil.
Tänan teid.