Pühapäeval,
7.jaanuaril 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 151

Videomeditatsioon nr. 165, 7.01.2024    Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 16.11.2023: „ Vahel naeran, kui aeg ja see aja teinegi ruum oskavad olla minust lahus ja asjad toimuvad justkui imedena.”

Olen jälle väga, väga rõõmsalt muutunud ja kuidagi edasi täiesti, täiesti vaba avama ühte osavasti toimuvat õpetust mingi muutumise abil teile, armsad lugejad.

Suured asjad avavad end aina, kui inimese ruum asetatakse temast lahti. Täna minust lahkusid kõik, täiesti kõik, need ruumid, millised kannavad nii ajalist aega kui ka seda, kelle nime ühelgi inimesel poleks põhjust kunagi öelda, et see ei pääseks mingisse eesaeda, teie inimeste ruumis. Nii seegi asi on lõpuks osavasti lahutatud minust. Ehk see ruum, kus olen viimastel nädalatel osaval moel olnud veel natuke kinni nende kahe oskajaks õppinu ruumidest, on lõpukski siirdatud minust ära.

Kuidas see saadi lahutada minust, vanast mehest? Nii, sellele palun isegi Temalt, kes seda asja lõppude lõpuks teeb, mingit selgitust, sest ega mina üldsegi suuda anda sellele väikestki, ütleksin osavat vastust. Nüüd Tema, kelle kohta ise oskan kasutada nimetust Looja Isa, minu Isaisa ja Tema, kelle kohta normaalselt kasutan sõnu Elu Ise või Tema, kes on Kõik, Kõiksuse Valitseja, Läte või Üks, kerkib esile ja räägib, kuidas võiksin isegi rääkida osaval moel, olles lahutatud neist kahest eelpool öeldust.

Kas te võiksite nüüd astuda natuke sügavamale igavikku või selle välispidisesse ruumi, kui võtan selle asja oma kanda ehk räägin, kus hoian oma ruumi nüüd kinnitununa?

Olen, oskan olla ja suudan edasi nii vestelda kui ka asetuda sama osavasti kui hetk tagasi iga osaval moel avanenud inimese

ja, kes teab, ka muudegi sarnaste olevustega, kuigi olen lahutanud nende kahe eespool mainitute mingitest ahelatest igati lahti. Kus

ma siis nüüd hoian oma ruumi justkui suletuna või mingit moodi kinnitununa? Kas mul on vaja siis edasigi olla kinni millestki muustki kui inimese ruumist? Kas see nüüdne ruum ei suuda veel liikuda sama osavasti ja sama õppinult kui need, kes on ilma füüsilise kehata?

Nii, kes oskab nüüd mõelda, miks ma isegi  oletasin oskavat liikuda aina sama andekalt kui näiteks need, kellel ei ole väikestki raskust olla lahti kõigest füüsilisest? Kas võib kunagi olla sama osavasti lahti kehast nagu just eespool öeldud vaimud või nende sarnased, kellel ei ole raskusena väiksematki kehalist ruumi rõhumas või raskendamas nende väga osavat liikumist vabadena, või ütleksin raskusjõu raskendamiseta? Sellele eriti avavale küsimusele mina peaks oskama anda teile väga tark vastus, kuigi ma pole kunagi täiesti veel asetunud liikuma lahkununa oma füüsilisest kehast, või kas olen siiski?

Nüüd teie, kes olete isegi olnud aegajalt lahti kehadest, saate mõelda seda küsimust ütleksin tihedalt, kui oskate isegi asetuda mõtlema, kuidas me oskame isegi lahutada kehadest? Kes siis  oskaks lahutada meist, kas see on vaim, hing või mõni teine ruum, mida me ei oska veel õieti isegi arutada sel viisil, kui arutleme tavaliselt asju meeles? Vaevalt, et hing ise oskaks lahkuda kehast, kui sinna mõjuks karmaline ruum või ütleksin oskamatus, sest ega sellesse ruumi kunagi ei saaks asetuda väiksematki oskamatust mingist ruumist või olemisest, kui tavaliselt oskame olla justkui lahkununa ajalisest ajast ja selle teisestki olemise ruumist. Kas need asjad on tavaliselt avanud end ilma meie väiksemagi kaasas olemiseta või mõjutamiseta? Ütleksin jah, ega me inimesed oskaks sellele mõjuda, vaid sellesse peab suutma asetuda keegi või mingi selline Energia, kes tõesti ei ole kunagi olnud väikselgi määral kinni rohkem ajast kui sellest teisestki olevusest või olendist. Ise oskan vaid otsustada, et Tema või See ehk Elust Endast lähtunud käsk või luba päästa see vaim lahti kas hetkeks või isegi natuke pikemakski ajaks, sest ega meil inimestel pole väikestki võimalust seda ise mõjutada, vaid asetuda tundma, mis meis siis juhtub või meist pääseb vabaks liikuma. Nii siis tunnen seda väga osavat ruumi just nüüd.

Kes siis asetuks meie ruumi lahutama meie vaimu? Kas oleks selleks lahutamiseks saadud juba luba ilma, et selleks vajatakse Temalt enam teist luba, kui oleme pääsenud lõplikult lahti neist kahest nimetatust? See võib siis olla väga osavasti mõeldud viis, sest paljud muudki asjad oskavad asetada justkui omal osaval moel esile või olla esile tõusnuina, kui oleme edenenud või edenenud teatud perioodi osavamale poolele.

Ilmselt toimub meis siis Asjade Edenemise Seadusele põhinev muutus või muutumine justkui automaatselt ilma, et ise mõjutaksime seda mingilgi moel.  Olen siis edenenud sellisesse ruumi, kus asjad toimuvad justkui osavasti ilma, et ise pääsen neisse mingilgi viisil mõjutama. Nii täna olen märganud ühte väga erilist asja avanud end minu pääsemata mingilgi viisil tegema seda omal moel.

Kas tahate kuulda, millisest asjast on küsimus? Paljud tahavad, kuid kui asi on isiklik või isegi mingil viisil ka suguvõsa puudutav, ei saa ega isegi taha rääkida sellest midagi muud kui seda, et see oli endalegi eriline ja täiesti targal viisil juhtunud asi. Vahel on siis parem hoida sellised asjad vaid oma teada, kuigi need oleksid osavasti nii targad kui ka teisigi õpetavad. Inimesele iga sündmus  ehk on alati nii targalt esile avanenud kui sagedamini ka mingil erilisel viisil õpetlik. Meil oleks, ütleksin põhjus meenutada, kes siis oskab õpetada meid, kui asju mõjutatakse ilma, et saaksime ise olla otsustamas, mis juhtub või kuidas asjad üldse edenevad ja kuidagi oskavad tõsta end just nii või sel viisil avatuiks ja on justkui esile tõusnuina õpetamas meid?

Nende väga osavalt õpetavatesse sõnadesse lõpetan selle väga osavalt end esile tõstnud kirjutuse teile, armsad õpilased ja lugejad.