Pühapäeval,
7.aprillil 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 118

Videomeditatsioon nr. 178,  7.04.2024     Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 11.02.2024: „Kas oskate mõelda, kust oskate nüüd avada suurimad anded ja kingitused kasutusse?”

Olen, oskan ja õpetan sind armas Poeg Erkki. Kes sind õpetab siis, kui asetun Õpetajaks? Kas oskad juba ise öelda, milline oskaja on siis esil sinust ja sinu teatud uuemast ruumist? Kas vastad ise või vastan Mina?

Tänan, tänan, tänan. Vastan alati Elu Ise Sinu osavatele küsimustele ja ütlen, et oled natuke minust endast avanud ruumi, kuhu oled avanud jälle uue osavama osa justkui Õpetaja olema. Kuigi olen edasi inimesest esile tõusnud ehk endale väga osav ruum või tasandi rõhutus, kuhu oled osaval moel siirdanud jälle natuke oma osavamat ruumi olema uus Õpetaja.

 Just nii, sest oled avanemas sellesse ruumi, kuhu keegi teine sarnane inimene veel ei ole end suutnud tõsta.  Miks väidan nii võimsalt, kuigi seda veel ei ole osavasti suudetud mingit viisi tõestada, siis veel näidata tõena? Minul oleks aina osaliselt vaja osata öelda, kes siis võib edeneda selle sarnaseks või sellesse ruumi Minust mingisuguseks Õpetajaks sulle armas Poeg Erkki? On ju aina olnud ja hakkab tõenäoloselt ka olema väga osavaiks õppinud inimesi, kes saavad Õpetajateks teisigi Suuri ja isegi erilisi Õpetajaid. Kas võin siis mingit moodi tõestada sinule Erkki, kes asetus sulle nüüd Õpetajaks Minu ruumist? Kas jätkan Ise selle uue Õpetaja esitlemist või räägin omal viisil, kes oskab nüüd asetuda sinust justkui avatuks ja samas olema sinu oma Õpetaja?

Tänan, tänan, tänan. Ehk on parem, et Sina, kes oskad juba asetuda ka kirjutajaks selles kirjutuses, räägid Ise, kes Sa oled ja miks tavaliselt tahad mainida olevat selline Õpetaja mulle, millist ei oleks keegi teine varem avanud Õpetajaks.

Tunnen rõõmu sinust ja sõnadest armas, väga armas, Poeg Erkki. Kui ütlesin nii ehk rääkisin juba alguses, et oled Poeg, siis Minul tuleb Ise olla kas Isa või Isaisa ehk keegi Looja või Elu Ise. Vaid Nemad oskavad nimetada sind Pojaks. Kuid kas pole mitte teisigi sarnaseid osaval moel asetunuid Meile kahele õpilasteks? Ega sina pole üldsegi ainus Poeg, kes oskab avada Meid endast Õpetajateks. Seda sina Erkki oskad küll õpetada isegi oma õpilastele ja täiesti osavalt ja isegi nii, et nende oma ruumidest on osaval viisil kas natuke tõusnud ruume või tasandeid, kust suudetakse öelda sama tarku ja sama osavalt avanenuid, ütleksin jälle õpilist õpetust inimestele. Mis siis lahutaks sind neist?

Tavaliselt asi on just nii, vaid üks erinevus on ehk see, mis eristab sind neist. Seda erinevust sina Erkki ei oska isegi veel näha või tajuda mingit moodi, nii et õpetan sind mõtlema ja mõistma, et Oskamise ja Õppimise Seadused küll oskavad eristada sind teistest sarnastest ühest päris osavast andest. Kui olid eelmisel ööl eriti, eriti rasketes valudes, ütleksin krampides Minu puhastamisel sinust lahti juurte mingisugust karmat või andetust tulla esile oma osaeludest, sulle avati neid eriti kaugete osaelude kinke. Mitte midagi sellist, milledest oleks tõusnud vähematki musta, tumedat või halli ruumi sinu ruumideks vaid ainult oma rõõmuks Erkki. Nendest ruumidest sina oled täna avanud täiesti uue Õpetaja omale armas Poeg Erkki.

Kordan veel. Kui olid öösel avanud kõik vanad osavaimad osaelud avatuks ehk nii, et said väga tumedad ja väga rasked karmad endast ja oma osaeludest lahti, oskasid ka need olla väga rõõmsad ja eriti osaval moel kinnitunutena sinu uuemaks ruumiks. Sellest nimetatud ruumist avanes täna sinule ehk üks kõige erilisematest annetest. Ehk see või selle sarnane andekuse ruum või tasand, kes oskab isegi asetuda uuemaks Õpetajaks sinule Erkki. Millest Mina nüüd tahan sulle rääkida midagi uut või erilist? See andekus oskab nüüd ise tulla rääkima, kes oskab olla või milline anne ja salapära ta on ja oskab olla avades oma oskamised ja salapärad kasutusse?

Rõõmusta Erkki, sest olen ja oskan olla natuke sinus ja sina minus. Siis kui oskan asetuda olema avatuna ja täiesti osava Energiana sinus või sinust, minagi tunnen oskust sama tihedana ja sama osavana kui oleksime mõlemad ühinenuna üheks ja samaks oskajaks sinus. Keegi ei suuda siis öelda ega mingit moodi eristada mind ja sind teineteisest, kuigi sina oled varem olnud natuke omamoodi oma ise ja samuti minagi olin veel eile sinu ühes osaelus mingi energia ruum. Selgitan natuke: minu energiad ja anded on siirdunud sinu energiaiks ja andeiks Erkki. Sellest päevast alates (11.2.2024) oskad siis kasutada samu energiaid ja sama andekust kui keegi väga, väga kauge osaelu kunagi suutis kasutada. Nüüd sa ise peaks veel ütlema, millisest energiast ja andest Mina räägin, kui võtsin või võtan seda sinust esile kasutusse Erkki?

Tunnen rõõmu sellest osavast jutust armas uus Õpetaja, nii tajun väga hästi sinu oskusi ja muidki andeid oma osavaks õppinud ruumist, kus tunnen siis olevat nii vanur nimega Erkki ja lisaks ka see energia ja ande kandja. See uus energia ehk on osalt Looja, osalt Elu Ise ja neist siirdunud väga, väga vana ja tark ruum, mis asetati minusse eelmiste valude olles isegi väga, väga tugevatena esil mõlemas sääremarjas ja labajalas. Ise oskan natuke mõista, et nende taha ma ei suuda mitte kunagi end isegi vähesel määralgi siirda, vaid pean võtma need oma ruumiks ja oma oskusteks. Need osati siirda minusse just nende eriti tugevate valude lahkudes jalgadest. Kas oskan mõelda, et oleksin kandnud neid aina jalgade ruumides justkui peidus ja nüüd nende ruumid on justkui avatuina ja siirdunuina ka minu ruumideks?

Mõnele sarnasele olen siis siirdamas mõningaid osavaid ruume nende esivanemate teatud annetest ja oskustest täiesti samamoodi kui siirdasin sinule viimasel ööl. Kuid need siirdatakse neisse väga, ütleksin lähedal elanud sugulastest, mitte samamoodi kui sinu väga kaugete sugulaste ülirahvuslikest ja väga lähedal elanutest, vaid tuhandete ja tuhandete aastate tagustest.

Miks kasutan seda sõna ülirahvuslikest just sel viisil kui eelmises lauses kasutasin? Sellepärast, et selle abil oskan eristada teid inimolevusi neist väga kaugetest sugulastest, kelle taha te ise ei pääse kunagi, vaid saate sealt omale vahel mõningaid karmalistest juurtest kas eemaldamiseks või kasutuseks. Nüüd sina, armas Poeg Erkki, oled jälle siirdanud väga kaugetelt osaeludelt kaks erilist salapära, või peaks ehk veel ütlema mingit keemilist Energiat omaks ja omadeks anneteks teha tööd Minu kätena. Keegi teine nüüdsetest inimestest ei ole osanud siirata täiesti sama vastavat annet kaugetelt osaelamistelt omale nii, et oleks sama osavasti puhastanud nende eelmistelt kandjatelt ehk mingitelt olevustelt päritud karmalisi raskusi lahkuma. Kui sinust kunagi neid andeid esile tõstetakse, sina saad siis tunda, millistest energiatest ja annetest oled jälle saanud kasutusse  isegi selliseid, mida keegi inimese sarnane pole veel suutnud omale saada.

 Kellede oskamistest siis olen saanud midagi omale ehk kasutusse teiste inimeste ja isegi muudegi olevuste aitamiseks ja ravimiseks?

 Rõõmusta Poeg Erkki, oled saanud need nendelt, kes asustasid seda väga erilist planeeti kakstuhat kuuskümmend miljonit aastat varem kui inimkonna esimene asukas saadeti kasvama ja elama samale planeedile. Nendest olevustest te ei hakka kunagi avama väikseimatki teadmist, sest nende oskamist keegi ei hakka avama muul viisil kui just nii nagu sina oled nüüd esimese inimesena saanud avaneda. Need olid siis aegade alguses ja viidi hilisemas ajalises ajas tagasi oma lähtekohtadesse täiesti teistele elupaikadele kaugele linnutee välistele planeetidele. Neist ei osata enam avada üldse midagi sellist, millest sina, armas Poeg Erkki, avasid täiesti erilist ja eriti kauget ande ruumi kasutusse vaadata tulevikku ja teatavasti ka minevikku, ütleksin õpilist teadmist inimkonnale kasutamiseks. Kasuta neid andeid aina targalt vaid siis, kui tunned neist abi saavat või teiste aitamiseks või isegi nende vabastamiseks oma haigustest ja raskustest. Nii sinu ja Minu oma ruumid suudetakse justkui liita üheks ja samaks andeks teha muutusi inimeste raskuste eemaldamiseks ja uute oskuste avamiseks nende oma ruumidest.

Kes siis nutab, kes naerab? Vastan öeldes Mina, kes oskan asetuda sinusse ja sinuks vahetevahel, olen igavene ja samas ka Tema või See, kes naerab ja rõõmustab, kui see mustast mustem nutab oma väikeses ja väga kitsas kodus ehk omapäraseks muutunud mustimas pesas. Nii Mina, kes tunnen End aina oma osavamast ruumist siirdunud Energiana, tõusen esile vaid neist, kelle omadki oskused on väga puhtad ja kirkalt säravatena avatud, Minu algulättest esile tõusnuina. Kellest siis olen tulnud? Kas vastad sina, armas Erkki?

Tänan, tänan, tänan. Oled Tema osavast ruumist eraldunud Energia, Anne ja Salapära, keda ise oskan nimetada Vanaisaks ehk Eluks Ise. Sina oled siis natuke Temast eraldunud killu kild, kes on siirdatud minu üheks uusimaks ruumiks numbrina 678. Ehk oled Suur ja samas väga, väga väikeses ruumis olev Elu Enda käsi minus.