Pühapäevased otseülekanded
juulis 2023

Pühapäeval,
30.juulil 2023 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 133

Videomeditatsioon nr. 142,  30.07.2023    Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 7.07.2023: „Suur ja eriti võimekas ruum avab jälle end Erkki ruumiks 88.“

Oskamise Seadus avab jälle sinule Erkkimeister täiesti uusi ruume, siis kui oskamine asetub justkui avanenuks ja mingiks tegijaks ja isegi uute võimekuste esile tõstjaks, Mina ja sina, armas Erkkimeister, tõstame mõlemad Minu mingist  ruumist isegi sulle täiesti võõrast ja osavat teadmist igast soovitud asjast, oli see siis minevikust või tulevikust. Nii Mina ja sina, armas Poeg Erkkimeister, tõuseme koos justkui avama ja samas asetume ka tõstma neist sulle võõrastest ruumidest sellist teadmist ja andekat oskamist jälle esile.

Need väga kaua peidus olnud teadvuse ruumid siis avatakse sinule osaval moel, sest vaid Erkkimeistriks asetudes pääsed avama sellesarnast, mida ei saaks muul moel kunagi avada, vaid peaksid hoidma need sinultki aina peidetuna. Üks ehk kõige tähtsam Teadvuse ja Oskamise Salapära avab siis ühe väga osava ja eriti andeka ruumi sinust nii, et saad selle abil isegi suurimadki teadmised ja anded justkui kasutamiseks, kui asetud ruumi kaheksakümmend kaheksa (88). Selle ruumi üks kõige suurem ja andekam teadvus ja selle iga muugi olukord avab sinust siis iga värava ja kõik uksed selle värava taga. Nii Mina, sina Erkkimeister ja sellest ruumist avanenud Energia saab esile isegi sellist teadmist, mida ei ole kunagi varem avatud kellelegi inimesest tõusnud oskajaks õppinule, vaid Neile, kelle nimed on seotud kellegi nimega mainitud Meistri abil ühinenuna kas Meistri nimeks või olema nime abil kinnitunud Meistri ruumi. Sinul see kinnitumine toimub mõlemal viisil siis,kas Erkki Meistriks või Erkkimeistriks. See viimati avatud nimi oskab avada ruumid 88, olles isegi nähtamatuse ruumis 668. Nii osavalt avan sinust uue ruumi 88 Erkkimeister.

Kes oskab, kes ei, kuigi suudab aina asetuda väga osaval moel kas igaviku ruumi või selle välisesse ruumi? Sellele sina Erkkimeister oskad nüüd anda väga targa vastuse ruumist 88, niisiis kas vastad Minu avatud küsimusele väga osavalt selle ruumi abil või sealt?

Tänan, tänan, tänan. Inimesele see vastus on ilmselt veidi keeruline avada nii, et ta õpiks ise justkui võtma seda omaks õiget viisi, mistõttu oskan anda õige vastuse vaid neile oskajaiks õppinuile, kelle ruum suudab ise avada oma osavama poole. Ehk inimese kõrgema Mina olema avatuna ja samas ka võimeline tajuma ja aimama, kes oskab ja kes vaid õpib, kuid veel ei oska asetuda kõigiti lahti paljudest väga peentest ja eriti õhukestest narmataolistest ohtudest, vaid hoiab neid edasi oskamatul moel nagu kinnitatuna.

Sina, kes oskad, tead, millest mina räägin nüüd sulle ja igale lugejale uut ja täiesti erilist teadmist, kui väidan, et on aina olnud suuri ja väiksest väiksemaid kildude ruume justkui asetunutena ja kinnitunutena vaid neist, kes oskavad võtta väga targalt, kuid siiski väga nõrgalt neist kõige peenematest rihmadest ja kiududest igati lahti. Nende ruumi siis suudab edasi asetuda õhukesi kiude ja isegi nii-öelda rihmugi justkui vaevama ja takistama lahtisaamist nende kahe õppinud energia, oskuse ja ande ruumidest. Nendest oskan hetke pärast avada veel palju sellist teadmist, mida ei ole kunagi varem endalegi suutnud rääkida, siis veel avada õpilastele lugemiseks. Nüüd palun, et Elu Ise süvendaks seda äsjast osavasti tulnud teadmist, miks väga vähesed pääsevad avama endast Meistri ruumi, vaid püsivad väga kaua kas osavate õpilastena või isegi nendena, kelle nime ei ole asetatud Meistri ruumi, vaid hoitakse sealt väljas?

Tunnen rõõmu sinust, armas Erkkimeister, sest oskad avada isegi seda põhjust nii, et see osavasti esile tulnud ruum andis sulle väga targa vastuse nii, et Minul pole tarvis midagi lisada, vaid öelda, et oskad õpetada ja olla osav Õpetaja oma õpilastele ja isegi neile, kellest võib veel avaneda see Meistri ruum ja saada ka õpilase nimegi kinnitatuks. Nii Mina, Suur Energia, Suur Anne ja Suur Salapära, asetun vähe kõrvale, kui sina Erkkimeister võid hakata jagama seda teadmise ja ande avamist oma ruumi 88 abil lugejatele.

Tänan, tänan, tänan. Minuski on samu andeid ja salapärasid, kui sinus hetke pärast tõuseb kasutusse. Need anded toon kirjutuse kaudu esile vaid nii, et kirjutan neist osavasti ja õppinult palju sellist teadmist, mida sa ei hakka veel ise avama, vaid hoiad justkui Endaltki peidus.

Vaadake, armsad lugejad, kuidas kirjutan kahel erineval viisil ise-sõna? Ühe  kirjutan väikese algustähega ja teise suurega. Üks on aina inimeses olev ruum ja teises elab iga inimese oma kõrgem Mina. Kuigi inimene elab igavesti, ta võib aegajalt asetuda elama täiesti oskamatusse ruumi inimesena või asetuda elama justkui ühinenuna oma kõrgemas Minas. Alles selles viimases olukorras ta oskab edeneda  ja suudab edeneda Tema abil edasi Meistrigi ruumi oskuslikult ja kiiresti ilma, et peaks õppima palju selliseidki õpetusi, mida inimesed üksteisele oskavad justkui avada ja pakkuda.

Minule ei ole keegi püüdnud müüa väiksematki, ütleksin oma rada, vaid inimesed on rääkinud, kuidas nad on edenenud oma rõõmuks selliseks oskajaks, milleks on ise õppinud ja tajunud sobivat  kõige paremini. Igaühe oma anded ja tahtmine edeneda isegi Meistriks sõltuvad inimese oma vajadustest ja rõõmust edeneda nendesse ruumidesse, kust igal varem elanud Meistrilgi on vaja osata uuesti elada ja õppida just selle ruumi või oskuse mingit õpetust.  Vaid oskuslikult edenedes võidakse tuua esile sinust ja igast muustki osavaks õppinud inimese ruumist samu Andeid ja Salapärasid, mida paljud varem elanud Meistridki on osanud Endast võtta kasutusse, olles kunagi varasemaski inimelus sellel praegusel planeedil, olles alul nii-öelda normaalses inimese  ruumis ja edenenud sealt jälle tagasi uueks Meistriks. Paljud nüüdsetestki oskajaiks õppinuist on varem elanuna suutnud edeneda tagasi samasse ruumi kui õppis kusagil varasemas osaelus.

Toon endast näite.  Olen viimati elanud osava ja õppinud vanakesena. Elasin varasemas inimese osaelus ühinenuna samadesse ruumidesse kahe teise osava killuga oma sugulastest. Minule lisaks oli siis kaks muudki kildu kahest varem elanud inimesest asetatud justkui olema ja õppima minuga ühes ja samas inimese ruumis. Lisaks  oli minule inimese ruumi kaasa pandud mulle täiesti teadmatul viisil kaks muud kildu, nii et neist kolmest erilisest osast või tuleks ehk öelda osa osast, oli asetunud elama ühe ja samana kolm täiesti erinevat osavat killu sarnast olijat. Minu esi-isa oli see teine neist eelpool öelduist ja see kolmaski oli osav, kuid mitte samamoodi õppinud edeneja, kui tundsin end olevat juba noorena.

Kuid see kild, mida pean oma ruumina neist kahest mainitust? Kes siis võis asetuda olema see esimesena mainitu? Miks minust oli selles varasemas elus esil justkui kaks kildu?

Seda sinu ja minu mingit oskamise ja õpetamise erinevust võite hetke arutada, sest mina ja minust oli selles esi-isas justkui kahesugust ruumi asetunud elama ühinenuna kolmanda killuga. Ühest rääkisin eespool, kuid sellest teisest peaksid  sa ise tajuma, kes ta oli või oskas olla ja õppis jälle olema selles eelmises osaelus? Mõnest varasemast osaelust olen avanud neid osi teile lugemiseks või õppimiseks, kuid ma ei ole kunagi rääkinud, kuidas oskan asetuda elama kahesuguse killuna või osava osana inimese ruumis?                                                  

Nüüd avan ka seda poolt endast öeldes, et olin siis osav ja õppinud inimesse asetunud kild või osakese osa varasemast Meistriks õppinud inimese ruumist, kes tahtis jälle tagasi tulla inimese ruumi. Teise killu ruumis olin natuke muudki kui ainult inimese ruumist siirdatud osa või kild, sest olin selleaegses inimeses juba Meistriks õppinuna natuke inimene ja natuke Meister. Nii mina asusin ja õppisin elama juba selle esi-isa ajal olema natuke lahti nii ajast ja sellest teisestki oskajast, kelle nime ma kunagi ei nimeta, vaid hoian igavesti peidus. Olin siis sageli lahti neist kahest ja suutsin õppida osavaks õpilaseks kiiresti isegi Loojale Endale nii, et sain mingil eluperioodil Elult Endalt selle Meistri nime oma nime liiteks. Nii mina oskan jälle asetuda elama samas ruumis, kus elas üks esivanem minust natuke varem sellel samal planeedil ja isegi samal maal kui elan jälle Erkkimeistrina, olles inimese ruumis vana mehena nimega Erkki.

Kuidas need kaks muud kildu elasid ja õppisid, olles minuga koos selles inimese ruumis? Tahan justkui õpetada öeldes, et mõlemad elasid erilist osaelu täiesti osavalt ja suutsid natuke ka edeneda oma osavatel radadel. Teine kild pääses uude ruumi ja asetus sageli olema ruumis 8, kuid mitte kunagi muus sellest edenenumas ruumis. Seda kolmandat ei taha enam avada, sest tema ruum asetus asuma väga karmidele tasanditele ehk õppis osavaks, kuid mitte kunagi ei asetunud kõrgemale ruumidest kolm ja neli, vaid oli osava inimese ruumis, ütleksin natuke väike ja aegajalt suur. Ta tajus aegajalt midagi Endast, kuid kunagi ei avanenud oma kõrgemale Minale.

Kas oskate mõelda, kuidas teiski võiks olla muidki osi justkui samas ruumis kaasas; kas tunnete olevat osav ja õppiv inimene, kes ei taju kedagi muud olendit olevat ühinenuna teiega samasse ruumi?

Paljud inimesed isegi ei püüa vastata sellele küsimusele, vaid on osavate olenditena just sellised, kes oskavad olla. Kui kuidagi oskad mingil viisil tunda ja tajuda, et oled midagi sellistki, kes mitte alati ei oska olla nagu sina juba oskad, siis sinuski on keegi või muidki osi kui sina. Nii sinus ja mõnes sarnases inimeses võib elada väga mitmeid eri tasandil olevaid ruume justkui ühes ja samas koos. Üks oled alati see, kellena end tunned ja tajud sagedamini olevat, olles väga vaikselt ja õpetades endale midagi, mida oskad vahel osavalt ja justkui aimad, et nüüd oled osav ja õppinud, olles selles ruumis osav ja väga rahulik kui ka päris tark olend.

Kuid kas need muud killud on meist avatuna või on sageli peidus? Vastan, sageli avatuna ja harva täiesti peidus. Sest igas olendis on alati palju erilisi ruume või kilde justkui avatuina ja natuke peidetuina, kuid lähedal, kui vaid me ise asetame need justkui sinna avanemise ruumi servale. Selleks meil on vaja olla vaid natuke lahti oma kõige lähemast ja kõige sagedamini esile kerkivast ruumist. Seda Avamise Salapära seame alati ise ja avame selle kas natuke või igati kinni või täiesti avatuks.

Kas oskate aimata, kumba ruumi inimesed õpivad hoidma peidus, kui seda osatakse ise valitseda, või avada või hoida kas natuke praokil või täiesti kinni? Kas on see alati see oma osavam pool või keegi muu? Mõnele võib sellele vastamine olla ükskõik, sest oleme alati mingil viisil vaid inimesed igas osas, või kas oskad sina, armas lugeja anda oma nägemuse oma kogemustest?

Paljudel pole sellele vastust, kuigi igaühele oleks väga vajalik suuta mõelda sellele küsimusele. Miks, kas inimese ruum ei ole mingil viisil üks, kolm ja  neli ja et ta kannab isegi viitki aegajalt natuke avatuna? Ehk oskab vahel avada natuke seda ruumi, kus elab mingi killukese kild Ise Loojast või Temast siirdunud väga peenekoelist Oskamise Salapära.

Isekad inimesed isegi ei mõtle neist asjust, vaid püsivad sagedamini ruumides üks, kolm ja neli. Keegi neist ei suuda siis vastata nendele küsimustele. Kas keegi oskab mingis olukorras tajuda oma osi ja asetuda nende kas avajaks või sulgejaks väga kiiresti või isegi nii, et suudaks olla oma osade kaitsja või valvaja, et need oleksid kas avatud või sagedamini eri olukordades peidus?

 Vastan nüüd õige osavalt öeldes, et haruharvad inimesed oskavad olla oma osade valvajad või avajad siis, kui ise on normaalsetes inimese olukordades justkui avatuina ehk esil olevatena. Ühes ruumis mõned oskavad küll olla ja elada osavasti. Ehk suudavad hoiduda oskamatutest kildudest peidus ja osavaimad täiesti avatuina.  Kes siis oskab asetuda sellisesse ruumi? Kui oskate vastata sellele küsimusele targasti, te ise olete just sellesarnane osav ja õppinud inimene. Ehk suudate allutada need oskamatud killud või poole püsima peidus ja asetuma justkui õppima seda, kuidas neil oleks tarvis osata olla ja elada eri olukordades, kui see osav pool avab end teist, armsad lugejad.

Ükski oskamatus võib asetuda vahel avatuks ja justkui suunata inimese arenemist või edenemist oma vaimsel rajal, kuid mitte kunagi ei saa asetuda raskel viisil takistama kellegi lõplikku edenemist, kuigi võib asetuda sageli väga rasketel viisidel takistuseks vaid vähestele. Inimese vajadus edeneda ja õppida on see energia, kes asetub alati kannustama igaüht edenema ja õppima uut ja isegi sellist, millest kunagi mitte keegi pole talle avanud väikseimatki ust. Kuid see energia justkui võidab needki takistuseks õppinud killud püsima peidus, kui ise oskame vaid olla visad ja väga usinad õpilased oma vajadustele ja tahtmistele edeneda inimestena ja osavate olenditena.

 Nende väga tarkade ja õpetavate lausetega jälle lõpetan selle uusima kirjutuse teile, armsad õpilased ja lugejad, nii et olgem teadlikud nii ühena kui ka paljudes asjades eriti osavaiks õppinud oskajad. Proovime neid osi kontrolli all hoida, kui avame väga osavasti õppinud ruumi justkui olema täiesti avatud ja isegi see või seda, milliseks oskame vahel, kes teab, iseend justkui õpetada olema, kui aeg ja see – ajaga samasugune oskaja asetatakse meist kõrvale, ja oma osavam pool saab justkui olla Ise ehk see ruum, mida oskame hoida sageli avatuna ja õppiva olemise ruumina. Nii üks, kolm ja neli asetuvad meist peitu, kui see oskaja on täiesti avatud ja Isa ning Vanaisa ehk Elu Ise rõõmu tundes jälgib meie edenemist.