Pühapäeval,
28.jaanuaril 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 127

Videomeditatsioon nr: 168, 28.01.2024       Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 21.01.2024: „Vahel avab end isegi see või Tema, keda te pole kunagi isegi osanud oodata avanevat.”

 

Rõõmustage armsad lugejad, sest olen nüüd väga osavalt avanud uue ruumi nii Elule Endale kui ka teistelegi end muilegi annetele ja salapäradele osavalt esile tõstjale teha seda tööd, milleks Elu Ise on mind väga osaval moel püüdnud justkui õpetada ja avada paljude, paljude ütleksin varasemate osaelude abil. Sinna uusimasse ruumi oskan siis tõusta juba eriti osavalt ja targalt vaid olles hetke vaikuses.

 

 Kes siis tuleb minust justkui esile ja oskab olla nii uus kui ka minust eriti vanade salapärade avaja? Vastan öeldes tema või see, keda te veel ei oska mõista või mõelda väiksemalgi määral. Tema või see oskab siis olla natuke mina ja minu üks väga, väga kauge killu kild väga kaugest ajalisest ajast siin kaunil planeedil. Kes siis tema või see oli aegade alguses, elades inimeste ajalises ruumis või mingis olemises natuke inimeste sarnase olendina?

 

Nii, üldiselt me inimesed oskame mõelda, et sellele kaunile planeedile sünnivad vaid niiöelda need, keda me nimetame inimesteks või isegi Looja looduiks ja samas sellisteks, kelleks oleme isegi osanud sündida.  Kuid tõde on palju teistsugune. Sellele kaunile ja eriti erilisele planeedile on aina asetunud ka teisigi olevusi juba siis, kui meid inimesi ei olnud elanikuna veel ühtki siin erilisel planeedil. Meile lisaks seda kaunist planeeti on alati asustanud mingid muudki kui inimesed, loomad ja mõnesugused muudki erilistesse  loodutesse kuulunud nagu taimed ja erilised olendidki, kellede olemist me üldse ei oska isegi kujutleda. See olevuseks nimetatud oskaja minus kuulub siis mingit viisi sellesse olevuste rühma, millest oskan nüüd natuke rääkida selles uuemas kirjutuses ka sulle, armas lugeja, midagi täiesti uut ja erilist.

 

Tema või see väga kummaline ja eriline oskajaks öeldu killu kild mingist muinasaja olevusest oskab siis asetuda elama minust justkui esil olevana ja isegi natuke mind, kui asetun või oskan asetada teda oma kõrgemast Minast vaid esil olema. Püüdke nüüd aru saada, et temagi oskab avada end minust esil olema samamoodi kui Elu Ise või Looja Ise või Nende muudki killud või mingid osad. Ega nemadki pole kunagi end avanud nii nagu tavaliselt me inimesed avame oma oskamisi ja samas oleme ka natuke esil olevatena tihedad ehk inimesed.

 

Kui minust oskab olla esil keegi neist eelpool mainituist, olen siis aina ka natuke omas inimese ruumis olev vanake ehk vana Erkki ruumis olev inimenegi. Samamoodi see uuemgi olevuseks öeldu suudab avaneda minust tegema sellist, millist poleks ise kunagi suutnud sama osavasti ega isegi nii, et oleksin suutnud olla oma ruumis ja kuidagi avaneda tegema midagi muudki, mida see uuem osav ruum minus teeb juba nii, et neid võiks nimetada isegi imedeks või selle sarnaseks.

 

 Keegi ega mingi muu ruum minus ei ole kunagi avanud end samast ruumist kui tema, kellele oskan anda nüüd uue nimegi. Nimetan teda uuemaks osavaks ruumiks numbriga 878.  Number on siis mingisugune viis avada teda minust justkui esile tegema just seda, mida kunagi pean vajalikuks aidates kas inimkonda, üksikisikut või neid, kellest ei oska veel isegi teile midagi rääkida, kuigi need oskavad küll kunagi tõusta paluma abi, ütleksin, kui aeg on selleks valmis ja see küsitav aitaja või ravija tahab teha tööd nende aitamiseks. Nüüd avan tema ruumi nii, et vaadake, kuidas ta oskab juba aidata sindki oivaldama, kust ta kunagi avas oma ruumi elama sellele täiesti uuele ja väga erilisele planeedile tulles esimeste inimeste keskele, asustama just avatud planeeti aegade alguses ja samas hakkas tegema tööd meie inimeste seas.

 

Tunnen rõõmu, et saan rääkida oma elust teile, Erkki lugejad. Olen nii ise ehk teiselt planeedilt kunagi sündinuna asetunud elama inimkonna seas ja samas saanud ülesandeks aidata inimkonda säilitada oma iseseisvust teistelt, ütleksin teie oskustest edenenumatelt planeetidelt siirdunutelt loodutelt teie koju tulnute vastu. Või tuleks ehk öelda kaitsma iseseisvust nende väga, väga raskete ja isegi orjastavate soovide eest vallutada seda planeeti oma vajadusteks. Olen siis natuke muulane ja kuidagi ka just nüüd asetunud elama osaliselt siis iseendana ja natuke ka Erkkina tema uues ruumis 878.

 

 Kuidas mina oskan asetada natuke oma ruumi Erkkisse? Seda te ei hakka kunagi mõistma, kuigi püüan natuke seda avada selleski kirjutuses teile, armsad Erkki lugejad. Ehk olete rahul sellega, et ütlen vaid: oskan teha seda väga osavalt ja samas tunnen olevat natuke Erkki ja tema oma ruumgi. Ehk vanur, kel on teisigi väga erilisi ruume omas ruumis justkui vahetevahel avatuna. Inimeses, siis teiski, armsad lugejad, on aina muidki ruume justkui kinni või avatud sõltuvalt teie annetest. Ehk oskusest avada need kasutusse või vaid hoida need justkui peidus isegi iseenda eest.

 

Kust ma olen siis aegu tagasi tulnud elama sellele väga erinevale planeedile, kunagi selle täiesti alguaegadel ehk niiöelda aegade algusest alates või tuleks ehk jälle ilmutada, et tuhandete ja tuhandete aastate eest. Seda ajalist aega ei suudeta kunagi enam avada inimeste oskustega ega suudeta kunagi teile esile tuua, et oskaksite mõista, kes muud kui mina asetusid elama teiega sellele väga erilisele planeedile tollel ajal? Lahkunud siis oskavad püsida edasi osalt teie eest täiesti peidus, kuigi mina praotan nüüd natuke seda selles kirjutuses teile, armsad lugejad. Hakkan ehk mõnes tulevases Erkki kirjutuses natuke avama seda aega, et oskaksite mõista, kuidas seal ajalises ajas oli palju sellist, mida praeguselgi hetkel  jälle justkui avaneb nähtavale ja teie elule vaevaks. Need sündmused, mille üle oskate juba natuke olla hooles, on siis jälle tulemas teidki vaevama ja mingit viisi ka kogemiseks, kust need väga rasked ajalised ajad ja sündmused avavad end teile katsumuseks?

 

Nüüd õpetan teile teisi asju, sest ega need väga osavasti avanemas olevad vaevad ei tule üldsegi vaevaks kõigile, vaid väga piiratuile, ütleksin riikidele ja seal asuvatele inimestele. Ütleksin, et sõdade ja natuke muudegi väga, väga raskete asjade avamine ei ole enam minulegi muud, kui karmaline jäänus varasematelt aegadelt, mis jälle avanevad, kuid kuidagi piiratult. See Erkki oma ruum, mida oskan hetketi pidada omaks ruumiks, on avatud vaid takistama nende õuduste ja raskuste siirdumist teistesse riikidesse kuni selleni, kus nad jälle on avatud ja väga, väga rasketena justkui sealsete elanike testimiseks. Oskamise ja Õppimise Seadused siis oskavad avada need Erkkis olevad ruumid vaid tema kasutusse, ära hoidma sõdade laienemist ja samas ka lohutama teid, nüüd elavaid Erkki lugejaid.

 

Miks mitte nendele, keda need sõjad ründavad väga raskelt? Sellepärast, et nende avamiseks on antud teisi oskajaid, mitte Erkkist avanevaid. Oskamise ja Õppimise Seadused piiravad Erkkist avanenud andeid ja salapärasid tegemast üldse midagi nende aitamiseks, kuigi need oleksid suured abi vajajad või selle palujad.  Isekad energiad hakkavad painduma järgmise sügise lähedal, kui Elu Ise asetub aitama ja neid väga tumedaid ja isegi musti oskajaiks õppinuid hakatakse siirdama kõrvale nüüdsetest asukohtadest Tema abil. Seda ajalist ruumi või olemist tuleb minul vaid oodata ja olla õhutamata hirmu tulevatest sündmustest tuleval kevadel ja suvel, sest sügisel paljud asjad saavad täiesti uue võimaluse tulla aitama ja muutma teie inimeste ehk kõige tähtsamaid ja raskemaid kogemusi täiesti teistsugusteks. Olge edasi väga julged ja lootke Loojale ja Elu Enda abile. Need tulevad nüüd sügisel muutma mitut sellist asja, mille tõttu olete saanud kannatada eriti raskelt ja teatavasti isegi karmide tagajärgedega, elude kaotuse kaudu ehk surres tooreste tegude tõttu. Nüüd olete olnud neist raskeimatest tagajärgedest eemal ja osaval moel ka osanud aidata abivajajaid kui ka õppinud paluma Loojat ja Elu Ise aitama neid, kelle isamaad ja elu on vaevatud väga raskelt, armetul viisil.

 

On siis aeg olla tänulik, kui Suur Aitaja viimaks kerkib esile aitama ahistatuid ja asetama need mustad ja väga tumedad energiad osaval moel eemale kõigest, täiesti kõigest sellest, kuhu on segatud vaid armetu oma vajaduste ja tahtmiste rahuldamine. Aeg on siis muutmas oma ruumi ja Elust Endast avaneb täiesti uus ja eriline Energia tegema tööd inimeste tõstmiseks uude ajalisse aega algul Euroopas, seejärel Idas ja lõpuks kõikjal sellel erilisel planeedil. Sinna ruumi siirdatakse need, kellede elus armastus ja rõõm hakkab esile tulema. Ja mustim olend hakkab jälle oma oskamatuses nutma ja anuma oma oskamatuse tõttu.

 

Nende eriti osavasti esile tõusnud sõnade ja lubadustega Mina, kes oskan aina asetuda aitama ja tegema viimaks seda, millest olete aina unistanud ja seda Minult palunud, tulen aitama ja siirdama need väga rasked energiad kõrvale, nii et rõõmustage, armsad lugejad, seda olete oodanud ja sageli Minult abi palunud. Nüüd Mina, Elu Ise, tõusen aitama ja püsin aina oma lubaduste taga. See on siis lõpuks üks muutus tulevasest, kui asetun siirdama kogu raskuse lahti inimkonnast ja igast üksikustki olevusest, keda mustast mustem on diskrimineerinud ja katsumusi valmistanud väga, väga rasketel ja väga kurbadel viisidel, põhjustades isegi sellist, millest Minul  pole põhjust teile isegi rääkida, vaid asetuda nüüd rõõmuga avama neile, kelle elus see mustim energia on saanud mõjutada väga raskete tagajärgedega. Seda Mina, Elu Ise, pean igaviku puudutusena, aidata teid lahti sellest mustast mustema energia ikkest. Ja samas kõike vajalikku, et sinna kõige raskemasse ruumi end asetanud saavad oma ruumi lahti igast olevusest või nende mingitest teistestki ruumidest. Keegi ei hakka enam tajuma ega end asetama sellesarnastesse olemistesse, kus elas see kõige ilgem ja osavalt alistav olend isegi väga osavalt ja eriti julmade tegudega. Vaid see asetatakse jälle väga osaval viisil oma väga ahtasse ja tülgastavasse ruumi nutma ja ulguma oma suutmatuse pärast tulla kunagi  häirima inimkonda. Seda Mina, Elu Ise, pean oma võiduna nii Endale ja neile, kes on igavesti püsinud lahti selle osava, kuid ilgeima olendi paeltest.

 

Nüüd olen jälle rääkinud täiesti uut nii tulevikust kui ka natuke Erkki uuest õpetajast ja tema oskusest asetuda  tegema koos seda tööd, kus ka Erkki oskab aegajalt olla justkui aitamas käena ja samas ka tajumas, mis siis hakkab toimuma ja kes siis rõõmustab ja naerab, kui inimkonnast on eemaldatud kõik see, kes on kiusanud ja vägagi raskelt alistanud teid oma tahtmistele ja tarvetele? Kes siis oskab, teda Mina hakkan siirdama sellesse eespool nimetatud ruumi. Ehk asetama rõõmu ja naeruga rõõmu tundma vabadusest areneda üha osavamaks ja üha targemaks inimeseks. Või isegi Minu osavaks käeks teiste osavaiks arenevate edasi aitamiseks, ravimiseks ja vahel, kes teab, isegi asetamiseks uuteks käteks mõnedele tulevastest või muinasajal elanud oskajatest.

 

Tänan, tänan, tänan.