Pühapäeval,
28.aprillil 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 116

Videomeditatsioon nr. 181, 28.04.2024     Lille Lindmäe

Erkki Tuomala raamatust „Õpetusi elust uuel viisil” peatükk 3: Armsad lugejad, selles kirjutuses õpetan imede avanemise seadustega seotud nõudeid.

Kas olete kunagi ise püüdnud vestelda inimese ruumist kellegi teise kui inimesega? Minule see vestlus, mida pidasin natuke aega tagasi minus oleva väga osava ja õppinud ruumiga, pani mind järele mõtlema ja iseenda mõistmist olla ja õppida olema mina ise või seda, mida praegu tunnen oskavat olla.

Sellist vestlust te pole veel kellegagi pidanud, kuigi see oleks igale inimesele üks kõige tähtsamatest vestlustest, milliseid oskate juba mingil viisil isegi esile tuua oma kõrgema Minaga. On ju Tema See või Tema, kes suudab mõelda teie elust natuke targemalt ja natuke justkui jälgijana, mitte teiena, vaid teis oleva ühe ruumina, kes suudab öelda ka oma arvamused teist inimesena. See hommikune vestlus avas mitmeid minule väga tähtsaid asju, milledega olen sageli end juba natuke oskamatulgi viisil hinnanud ja vahel isegi arvustanud. Ta suudab vastata mõtetele, millised on sageli tõusnud minu meelde ja mingil viisil põhjustanud mingit pahameelt endas. Ma ei ava neid teile selles kirjutuses, vaid hoian endale, Tema ja minu vahelise asjana. Võin vaid öelda, et igaühele sellised avanemised oma kõrgemale Minale oleksid rohkem kui tervislikud ja oma õppimise poolestki väga avavad ja arendavad. Ükski mõte, tegu ja soovgi ei ole Temalt kunagi kadunud ega mingit moodi kahvatunud, vaid alati hästi esile võetav, on need millised tahes ja millal tahes toimunud. Vaid üks ainus asi meist on ehk Temaltki peidus ehk see, kuidas meil lõplikus kokkuvõttes ehk seal ajatuses, kuhu kunagi siirdume, siis käib või kuidas meid hakatakse osavalt hindama, kui vaatame elule surma järel?

Selleks minu oskusedki poleks piisanud, sest olen ju nüüd See või Seda, mis oskan olla, kui olen lahutanud endast ära kõige ajalise ja muidugi ka kõik muudki sellised ruumid, mis oskavad ise asetuda ajaga koos minust esile. Kes ma siis olen? Ehk oskad sinagi nüüd öelda, et olen edasi natuke vana Erkki, natuke uus, natuke uuem, natuke uus inimene ja samas oskan olla ka seegi, keda oskate isegi pidada oma osavama poolena ehk oma kõrgema Minana.

Selles ruumis olen osavam pool, kuigi kõik ütleksid minust, et olen edasi vaid vana mees, kes asetus kirjutama seda kirjutust nii oma rõõmuks kui ka sinule lugemiseks. Nii siis kõik, kes oleksid vaatamas ehk ütleksid, kui näeksid mind just nüüd. Kuid ega inimese ruume keegi kunagi ei oska veel vaadata nagu Mina, kes olen aina natuke lahti inimese ruumist ehk kõrval või isegi igati temast lahti. Kas olen siis juba edasi selles vanas mehes ja kuidagi samas temast juba kõikide osadega kõrval või vahel lahtigi? Oskan nüüd küsida nii vana mehena kui ka temana, kes oskan ka olla, kui asetan end nendesse eespool nimetatud ruumidesse. Ehk olen samal ajal vana Erkki, olen ka uus, uuem, uus inimene ja samuti temas olev kõrgem Mina ja just nüüd Elu Ise.

Nendes kõikides ruumides oskan aina olla, olla ja õpetada sind armas Erkki ja sind armas lugeja. Kas oskad mõista, et kõik, täiesti kõik, mis on ja oskab olla, on aina natuke Mind, natuke seda, kus oskad olla ja oled õpetanud end hoidma ja samas kõikides neis ruumides, milliseid veel pole isegi püüdnud tõsta endast justkui katsetamiseks. Nendeski ruumides oskamine on veel aina kinnitununa sellesse väga väiksesse olevusse, kes asub ja oskab olla sinus natuke Mina, natuke sina ja iga muugi ruum. Igaüks nendest ruumidest, milledes Erkki oskab juba hoida end, on aina natuke Minus ja Mina nendes olija. Nii koos oskame aina olla ja elada, kuigi oleksime kus millalgi.

Kui sinustki ja igast muustki inimesest avatakse kunagi surma järel kõik, täiesti kõik, mida olite inimesena olles, Minu ja siin olevate teatud Suurte Õpetajate abil teid siirdatakse sellistesse ruumidesse või kas peaks ütlema, et saate ise asetada end elama täiesti uutes olemise ruumides, milledes tavaliselt alguses ei ole kedagi muud, kui vaid teist avatud oma vaim ja sellised olemised, millede ruumi ja oskamiste mingit salapära kannate veel endas vaimugi kujus olles. Oskamise Salapära ehk Elu Ise suudab aina asetada midagi ka sellesse ruumi vaimule lisaks, kuigi vaimgi on iseenesest See, mis Elu Isegi on. Täiesti samamoodi oskate juba isegi mõelda, et kõik, täiesti kõik, muugi on mingil moel killustatud samast Energiast või samast Olevusest, mis Elu Ise oskab olla ja on õppinud olema.

 Vaadake, armsad lugejad, kui osavalt oskan ise hakata rääkima endast, olles natuke kõrval ehk muudan justkui oma ruumi jätkuvalt. Nii üks ruum oskab aina esile asetuda, kui muudan oma osavat ruumi Ise. Kes oskab, Tema siis õpetab ja suudab samas asetada end aina soovitud ruumi.

See surma järgne ruum on ehk edasi üks kõige suurematest saladustest, mida mõned püüavad arutada ja võtta  mingil moel osavasti esile. Miks, miks teid inimesi huvitavad nii suurelt kõik sellised asjad, mis teile pole isegi vajalikud teada? Osavaimadki teist, armsad lugejad, ei saa kunagi teada kõike isegi oma surma järgsest olukorrast. Miks? Sest see ei ole enam teile vajalik ega ei edenda mingit moodi sinna ruumi asetumist, vaid pigem võib kuidagi häirida teie nüüdset elu olla ja elada veel hetk inimesena. Toon ühe näite.

Kui osavaimad teist suudavad kunagi end killustada uueks inimeseks. Ehk õpivad algul asetuma sellisesse olukorda, kus elab see väga väga väike kild teist ja samas õppides, kasvab temast täiesti uudne ruum või killu killuks nimetatud väiksest väiksem energia teis justkui elama ja arenema natuke suuremaks ja natuke osavamaks, teistki avavad ise end siis täiesti uudsed ruumid. Neid ruume te ei suuda kunagi endas tajuda, siis veel esile tuua, vaid mingid teised Energiad, Anded ja Salapärad teevad seda teie eest. Neidki te ei oska kuidagi tajuda ega tunda, kuigi need on igavesti igast inimesest esile võetavad.

Kellest nüüd tahan veel rääkida mingit täiesti uut teadmist teile, armsad lugejad?

Vastan Neist, kelle ruume, tasandeid ja soppe keegi inimesest esile tõusev mitte kunagi ei hakka kuigi palju teadma, kui algul ei ava endast nende mingit keemilist olemise ruumi või ütleksin Energia samasugust andekust. Nüüd loetlen natuke Neist avanevaid andekusi teile, armsad lugejad.

Tavaliselt nende ruumidest saate esile mingi täiesti uue inimese olukorra. See niiöelda algus avati vist juba mõningatele lugejatele ühel üritusel (õpiringis 14.1.2022). Siis te saite esile abiks kolm kõige Suuremat Oskajat.  Üks Neist oli oma osav olukord ehk oma kõrgem Mina, Temas olevad Suured Energiad ehk Elu Ise, Looja Ise ja Püha Vaim.

Nüüd mõtlete, kas siis esile tõusvaid pole juba neli?

Ei, nii kõik, täiesti kõik, on alati ühes ja samas ruumis inimeses ehk Temas, keda nimetate  oma kõrgemaks Minaks. Temast need Suurimadki Energiad avanevad inimesele, mitte kunagi otse tema suurtest ruumidest. Selleks teie oma andekus ei ole veel vajalikult tugev vastuvõtja, vaid  aina vajate oma kõrgemat Mina justkui vahendama Nendest  killustatud Energiat. Need kolm Suurimat Energiat suudetakse aina killustada inimese ruumidesse vaid selle teis oleva Energia abil.

Kui mõned on avanenud juba oma andeile ja kinkidele, nendest kolmest Suurest Oskajast killustatakse siis igasse kinki ja igasse oskusse midagi väga suurt ja erilist salapära ruumi. Ehk natuke seda, mida osavaimad nimetaksid eriti suureks oskamise salapäraks ehk imedeks või selle sarnaseks, kui algul oskus avab end täiesti avatuks ja te oskate kasutada oma oskusi teiste aitamiseks.  See kink siis avati vaid neile, kes olid siis kohal, kui see avamine avas end väga suures olemise ruumis olijatele.

Miks vaid neist tehti see avamine?

Sellepärast, et sellesse ruumi asetatakse vaid need, kes sellel üritusel on ise kohal või esil. Oskamise Salapära ehk Elu Ise siis avab kõik samal ajal ja samas ruumis, mida Ta avab vaid haruharva ja haruharvadele.

   Kas seda juhtub hiljemgi?

Mitte kuigi paljudele, vaid väga vähestele ja vaid teatud üritustel.

    Miks nii rangelt piirates?

Seda Mina enam ei ava, vaid toon esile täiesti uue asja.

Inimese ruumi oskan asetada mitmel eri moel sellist, mida Ma mitte kunagi ei hakka teile suurelt avama, vaid hoian oma teadmisena. Sest inimese anded ja oskused ei suuda seda mõista ega tuua esile nii, et see teadmine oleks neile vajalik. Minu oskused ja õpetused on siis aina täpselt kaalutletud, väga targalt piiratud ja väga vajalikult avatud vaid neile, kelle oskamise salapärasus on mingi oskuse abil ise suudetud avada. Osa teist inimestest siis suudetakse tõsta täiesti eri tasandilistele oskustele, kui mõned osavaimatest kunagi end avavad. Toon väikese näite.

   Vaid üks viis ehk on paljudele teist lugejatest veel müstika või osavatelegi tundmatu. Seda mingit andekuse ruumi mitte ükski inimene mitte kunagi ei hakka tajuma, kuigi edeneks millisele tasandile või ruumi tahes, vaid Mina suudan Ise asetuda seda justkui andma või asetama haruharvadesse inimestesse mingiks oskamise salapäraks ehk just nendeks imede sarnasteks. Kõik, täiesti kõik, niiöelda imed annan vaid haruharvadele inimestele abiks, nende aitamiseks ja nende töö edendamiseks. Ma ei anna mitte kunagi kellelegi sellist salapära sarnast oskust, mida ta ise endale väga sooviks, vaid aina vaatan, kes on osaval moel ise justkui valmis võtma seda esile endast teiste aitamiseks. Kas olen siis natuke liiga kitsas või kuidagi kaalutlev, kui piiran oma Annet? Olen ja kuidagi ka väga rõõmus, kui saan avada seda Annet mõnedele inimestele, kes oskavad aina aidata teisi abi vajavaid ilma mingi iseka vajaduseta saada raha endale või mingit ainelist heaolu. Vaid neile annan oma oskust nii, et neist tuleb tõelisi oskajaid enda mingiteks käteks või mingil moel Minule armsamaid inimese poegi ja tütreid. Kes oskab, teda Mina aina tõstan esile ja hakkan ka õpetama.

Nende sõnadega ja nende väga õpetavate lausete abil teistki, armsad lugejad, võib tõusta esile Minule väga, väga erilisi osavaid Poegi ja Tütreid aitama inimkonna nõrgemaidki liikmeid täiesti uuel moel. Nüüd olen lahti ja tunnen rõõmu igast osavast inimesest.