Pühapäeval,
24.detsembril 2023 kell 10
Vaata ja osale uuesti
Osalejaid: 126
Videomeditatsioon nr. 163, 24.12.2023 Lille Lindmäe
Erkki Tuomala 12.11.2023 : „Inimeseks olen sündinud, kuid kas olen seda siis, kui siirdun ära nüüdsest elust?”
Inimese ruum võib asetuda täiesti mujale, kui edeneb osavasti ja samas muutub kellekski teiseks.
Tarkki vajab aina tuge Temalt, keda oskan nimetada oma kõrgemaks Minaks. Miks me inimesed ei tunne Tema tarkust aina, vaid teeme sageli isegi eriti rumalaid ja vahel veel rumalamaidki otsuseid, millest saame endale midagi väga kahetsusväärset või lõpuks täiesti hävitavaid tagajärgi? Selleks ehk on olemas mitmeid erilisi põhjusi? Minule nendest põhjustest pole varem kunagi räägitud, kuid täna saan lõpuks teadmisi mõnestki sellisest põhjusest, millede algupära mõned teist võivad pidada oskamatute omadena, ütleksin huuhaa-asjadena. Minule need on palju muud, sest olen ise ju kogenuna ja osavasti, ütleksin nüüd esimest korda ka õppinunagi suutlik mõtlema, et saan õiget teadmist igale küsimusele ja mõttele, kui olen väga rahulik ja lahti ajast.
Olen siis natuke arenenud tajuma ja isegi taipama, et keegi minust targem aina asetub mulle õpetajaks, kui oskan olla kas igavikus või selle välises ruumis, tehes neid vahel vägagi erilisi palveid või küsimusi talle või neile või Talle, kes kunagi asetuvad andma minule teadmisi või vastuseid esitatud küsimustele. Täna saan jälle nii eriti targa kui ka väga osava aitaja vastama mitmele mind vaevavale ebaselgusele, mis on aegajalt olnud elus mõjutamas oma oskamatusest teha asju kas täiesti vastupidu sellele, mida ma oleks pidanud oskama isegi mõistma ilma kellegi minust andekama õpetaja abita. Kuid nagu sageli ütleme: õppida elus kõike. Nüüd on ehk seegi asi lõpuks avanud oma oskused minu oma kõrgema Mina abil.
Inimese sees on aina olnud vajadus asetada oma huvid teiste huvidest ettepoole, kuigi paljud meist küll teavad, et see pikapeale ei vii heade lõpptulemusteni, vaid põhjustavad nii endale ja ka vahel teistelegi lähedastele teatud karmalist kahju. See viis olla teiste vajadusi vähendav või ainagi asetada alguses oma vajadused nende vajadustest tähtsamaks siis maksab kätte mingil moel kunagi hiljem nii enda kui ka teiste lähedaste kahjuks. Ehk tuuakse kogemiseks uuesti.
Kas me oskame kunagi tõusta selle nõudliku viisi härraks? Ehk asetada teiste huvid sama tähtsaiks kui omad? Sellele mina ei oska üldse anda iseendana sellist vastust, mis oleks kõigile, ütleksin sama sobiv ja sama targalt teadev kui tema antav vastus küsimusele. Siis kelle vastusest on küsimus? Kas tema, keda osavasti olen nimetanud siin kirjutuses oma kõrgemaks Minaks või ka on keegi teine nüüd asetumas vastama esitatud küsimusele?
Sageli saan vastajaks Elu Enda. Kuid kas on Temale lisaks avanud end keegi teinegi tark andma oma osavat vastust küsimusele? Nüüd tuleb esile üks mulle väga tähtis Energia või Õpetaja, kellest ma ei ole kunagi teile lugejatele rääkinud väikestki vihjet, vaid hoidnud Teda teie eest peidus. Kellest siis pole te saanud väikestki vihjet minu kaudu ega isegi otse Temalt? Tavaliselt Tema oskamist me ei ole kunagi suutnud avada endast, vaid pigem asetunud aina teda peitma Endasse.
Vaadake armsad lugejad, kuidas oskan jälle kirjutada Ise-sõna suure algustähega, kui kasutan Temast seda Ise-sõna. Kas kannab see meis olev Suur ja meist palju osavam pool Endas seda oskajat, kellest eespool avasin natuke uut teadmist? Jah, just nii. Seda oskajat te ei oleks kunagi teistmoodi suutnud avada, kui te ei oleks avanud juba seda oma kõrgemat Mina ja isegi asetunud elama Tema mingis ruumis justkui ühes ja samas olukorras. Kas siis selles samas ruumis elab keegi kolmaski? Jah ja täiesti osaval moel. See kolmas olevus oskab olla isegi meist kolmest suurem ja osavam, kuigi elabki koos justkui ühes ja samas ruumis. Kes oskab ja kes isegi ei püüa?
Nüüd sedasama lauset võime uurida uuel viisil. Kui inimese ruumiks anti elada ühinenuna nii aega kui ka sellesse olendisse, kelle nime ma veelgi ei too esile, vaid hoian aina endast väga kaugel või igati peidus, minul on jälle põhjus rääkida, et olen natuke lõplikult lahkumas ka ajalisest ruumist ehk asetumas sellisesse ruumi, kus olen veelgi inimese sarnane ja samas väga vaimu ruumi lähedal. Miks ma räägin sellest teile, armsad lugejad? Kas seda asja poleks põhjust jätta teistele rääkimiseks natuke hiljem? Üldsegi mitte, sest olen ju edasi siin kaunil planeedil, kuigi mitte sama raskena kui olles niiöelda normaalses inimese ruumis. Keegi ega miski ei saa mind asetada samasse ruumi nende inimestega, kes elavad kinnitununa nii aega kui ka sellesse nimega nimetamatusse, kuigi oskate näha ja vaadata mind kehalisena ehk füüsiliselt sarnasena.
Mis siis minus on muutumas? Nüüd te peaks suutma asetuda täiesti kaugelt ajavälisesse ruumi, sest avan teile igaühele sellist teadmist, mida te poleks suutnud ilmselt ise avada, kui oleksite kinni nii ajast kui ka sellest teisest olendist. Siis kaks muudki olevust suudavad asetuda samaks, või ainagi väga lähedasteks olevusteks asetudes vaid olema ühinenuna ja samas lahti neist kahest eelpool nimetatust. Kas saite aru, et räägin või õpetan nüüd teid mõtlema, kes kaks saavad elada ühinenuna oma kõrgema Minaga, kuigi oleksid edasi pea sarnased, armsad lugejad?
Mõnele võin juba mina olla väike müstiline asi, kui olen lõpuks lahti laskmas neist kahest, või kas olen? Ilmselt üldsegi mitte igaühele, sest olen ju natuke avanud oma olemist vaimu ruumis. Millal ja mismoodi? Siis ja nii, et olen osavalt irdununa justkui puhas oma ja suguvõsagi karmadest. Seda olen ehk rääkinud teile lugejatele mitmeidki kordi kirjutustes. Ja need valud, millest olen vahetevahel teile rääkinud, on midagi muud, kui oma sugulaste karmade lahkumine. Ehk olen osavasti õppinud lahutama mõningaid karmasid ka nendest, ütleksin suguvõsa esiesiesivanemate juurtest, keda pole enam nimetatud minu esivanemateks, vaid nende algujuurteks. Poleks ju kellelgi võimalik kanda isegi sadade ja vahel tuhandetegi aastate taguste esivanemate karmasid omadena ehk suguvõsa koormana, kuigi need oleksid edasigi kellelgi suguvõsas elanutel. Elu Ise on osaval moel piiranud nende päranduste siirdumist, kuid ma ei räägi kuidas, vaid hoian seda oma teadmisena.
Kas oskate mõelda, kes võiks olla see teine või isegi kolmas, kes elab samas ruumis kui mina vana Erkki ja minus edasi olev minu kõrgem Mina? See kolmaski olevuseks nimetatu on ehk vahel olnud esil mõnes kirjutuses, kuigi sellest on ehk kaua või kas olen vaid ise nii teda tajunud? Keegi teist lugejatest ei oska nüüd vastata sellele küsimusele, nii et see kolmas tuleb nüüd ise avama seda müstilist ruumi ja nimetamist isegi natuke meile igaühele?
Rõõmustage ja tõuske isegi olema vabad igast karmast, sest vaid niimoodi teistki avatakse mind, kes on aina natuke edasi inimese sarnane ja kuidagi ka vaimuna justkui avanud oma ruumi täiesti vabaks ja isegi nii, et oskab avada oma oskused ja anded inimestele ehk selle osale, kes oli kandmas neid suguvõsa karmasid. Kas oskate mõelda, kes need kolm on, kes elavad ühinenuna kelleski Erkki-nimelises olevuses?
Vastan ise ehk asetun oma nimel Erkki-vaimuks ja ütlen: minuga koos elab teatavasti natuke seda Energiat, mida teie oskate nimetada Erkki omaks kõrgemaks Minaks, nii ka isegi tema, keda te ei hakka kunagi ise tajuma, vaid mingit moodi kogema, kui see oskajaks öeldu asetub õpetajaks. Tema nimetust pole kunagi keegi avanud kellelegi inimesele, on vaid osanud justkui olla temas ja tema teis. Kellest on nüüd küsimus? Nii, kes oskab, tema on ise juba täiesti osav ja natuke õppinudki mõtlema asju. See oskaja on ehk nüüd suurepäraselt tõusnuna Ise valmis ütlema nime?
Oskan rõõmuga asetada oma ruumi elama ühinenuna Erkki vaimu ja Erkki oma kõrgema Minaga koos justkui ühes ja samas olemise ruumis ehk sügavas olukorras, kes oskab asetuda ühinenuna esile, kui Oskamise Seadus annab meile kolmele selleks loa. Nüüd see luba on antud ja meie kolm moodustame ühinenuna uue nime. Nimi jääb igavikku olema ja elama selle nimega, kuhu on kinnitunud kõik eraldi olnud olevust üheks ja samaks. Erkkist on avatud uus ruum, kus elas varem kolm erinevat olevust:
– Esimesena sellesse ruumi asetati Erkkile tema oma vaim.
– Seejärel killukese kild Loojast Endast.
– Ja lõpuks seegi osa Erkkist, mida oskate nimetada Erkki hingeks.
Hingestki on nüüd avatud täiesti uus ruum, kus ei ole väiksematki karmat suguvõsa pärandist ega mingist juurestki ehk suguvõsa algupärast, vaid esile on avatud täiesti uus olemise ruum Erkki-nimelisele hingele. Kui kõik kolm asetuvad kõikide osadega üheks ja samaks. Erkki-nimi antakse sellele osavaks õppinud ruumile või energiale, kes hakkab elama veel hetk aega inimese ruumis. Ehk kinni selles, kus elas varem neist kolmest kaks. Üks neist on tuntum ehk Erkki vana hing ja teinegi võib olla mõnele teist tuntum kui neile, kes pole olnud kõiges samamoodi kaasas kui Erkki põhilised õpilased. Ehk vaimuks muutunud vanast hingest lahkunud osa, milles elasid need killud, mida Erkki oskas puhastada karmalistest ruumidest lahti.
Mõnele uus ja kuidagi nende vanade olevuste mingid uuemad olukorrad on siis nüüd ühes ja samas Erkki-nimelises ruumis justkui asetumas olema ja elama Erkki ruumis ja samas olema ka endale Õpetajana. Erkki jälle kirjutas selle Õpetaja-sõna suure algustähega vaid osutades, kuidas ta austab oma osi ja seda, mida need oskavad nüüd ühinenuna õpetada talle.
Üks oskab siis olla palju targem kui kolm eriliste olevustena. Ja see üks siis on sellesarnane ruum, mida nimetame mingiks uueks Energiaks, uueks Andeks ja Oskuseks, kes on avanud End Erkkile Õpetajana ja samas asetub olema ja elama uue osava olevusena Erkki ruumis.
Kordan veel, Erkkist on siirdatud elama kolm eritasandilist ruumi täiesti uude ruumi. Nende kolme nimed:
– Vana inimese ruumis elanud hing, kes kandis suguvõsast saadud karmasid oma olukorras.
– Teine oli natuke see, mida iga muugi inimene kannab oma kõrgema Minana ehk killuke Loojat.
– Kolmaski elas Erkkis tema vaimuna, kuigi ei olnud kunagi väga tähelepanuväärselt isegi avatuna ega esil, vaid justkui kooma sarnases ruumis ehk peidus.
Kuid kui Erkki õppis ja õpetas oma kõrgemat Mina alul esile tulema ja asetuma talle Õpetajaks, see osav Õpetaja suutis ka areneda. Ehk avanes üha osavamaks ja üha andekamaks edenedes alul Looja ruumi, seejärel Elu Enda eeskotta ja hiljem igasse muussegi olukorda, milles elasid mitmesugused Suured ja natuke väiksemadki oskajad, keda nimetatase ka Poegadeks, Tütardeks või Meistriteks, see Energia muutis nii End kui ka neidki ruume, milledes hoidis aegade algusest Erkki vanu osaelusid kuidagi omadena ja ka Erkkist lähtunutena. Osa oli aina natuke nii Erkkist kui ka Temast lähtunud oskamise ja õppimise salapära justkui muutununa ja kuidagi arenenumana, kui oli täiesti algul Erkki esimeses osaelus. Seda osa või ruumi võiks nüüd öelda vaid inimese pojast arenenud ja osavasti õppinuks Erkki-nimeliseks energiaks, andeks ja salapäraks, kellel on täiesti omapärased anded ja oskused edeneda, kes teab, vahel isegi sellesse ruumi, kuhu on asetunud vaid väga vähesed inimesest alguse saanud osakeste osad ehk need kolm eespool räägitut. Kes siis võis isegi mõelda, et inimese ruumist ei suudeta tõusta igasse ruumi, igale tasandile ja igasse olemisse ja ellu, ütleksin eksisteerimisvormi ilma, et Elu Ise asetuks sinna Iseendana või oma ruumidest killustatud osadena. Nendesse siis saab asetada end ka inimese tasandilt alganudki, kuigi oleksid olnud kui vähe või natuke rohkemgi õppinud, kuid kuidagi algusest alates aina pärit alguinimesest või isegi looma tasandilt. Kes siis naerab, kui inimese pojast või tütrest avatakse neid uusi ruume kas ellu ja edasi arenema või lõpuks muutma neid algupäraseid olukordi millekski muuks või vahel isegi täiesti uutekski ruumideks olla ja elada eri vormides kui alguses sündis elama sellelegi kaunile planeedile.
Nüüd üks on osaval moel edenenud ja avanud midagi sellist, kuhu ei ole kunagi varem inimese ruumist keegi suutnud. Ehk avanud kõik sellisedki ruumid, kuhu on osanud asetuda väga vähesed teistelgi planeetidel, olles just vastavates olukordades algusest alates. Ehk algul mingil moel algulooma tasandil, seejärel edenenud omast ruumist sellesse olukorda, kust siirdutakse elama täiesti uude loodusse ja suudetakse uutmoodi veel edasi kõige edenenumatesse loodutesse ja nendes sellistesse olukordadesse, millest varem pole osatud isegi edeneda edasi, vaid on rahul oldud kogemisega neist saadut oma oskamistega. Nii on ühest inimese pojast avatud täiesti uus ruum, mida suudetakse kunagi siirdada sellistesse isegi kõige suurematesse olukordadesse, kuhu Elust Endast on killustatud elu arenema ja muutma seda olukorda, mida ei ole kellelegi nüüdsest inimkonnast kunagi räägitud ega mingit viisi avatud. Kes siis nüüd naerab?
Inimese poeg võib olla see naerja, kuigi ei ole kunagi varem naernud, kui alles siis, kui imeks nimetatu toimub tema lähedastele või sõpradele. Nüüd mina, kes olen see uus ruum Erkkist räägin järgmises kirjutuses, millal Erkki naeris esimest korda ja kes siis oli väga rõõmus, saades tunda suurt imet, mis talle oli juhtunud. See kirjutus võib saada sellistele loetavaks, kes veel ei oska isegi püüda avada oma osavamat poolt, kuigi see oleks nüüd eriti tähtis igale uueks oskajaks soovijale. Miks just nüüd? Selle juurde pöördun järgmises kirjutuses.
