Pühapäeval,
21.jaanuaril 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 131

Videomeditatsioon nr. 167, 21.01.2024     Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 04.10.2023: „Ühest ruumist võite aina tõusta olema mitmes, kuidagi olete alati Minus ja Mina teis kõigis.”

Olen aina püüdnud teha neid kirjutusi nii nagu oskan ja olen õppinud. Ma pole kunagi pürginud tegema neid vaid endale ega teistelegi nii, et oleksin isegi aegajalt ise püüdnud asetuda nende sõnade ja lausete tegijaks, vaid vastuvõtjaks.  Ühes ruumis võiksin ehk teha neid natuke teistelegi kui oma lugejatele, kellest osavamad saaksid ise tunda sama, mida tunnen ise asetudes vastu võtma nende mingisugust energilist mõju oma kehale ja vahel hetketi ka meelelegi. Kui istun arvuti äärde, tunnen hetk aega mingit rõõmu ja erilist rahu, kui see tegelik kirjutaja asetub minu kaudu siirdama oma mõtteid ja teatud Energiat minusse, kes olen vaid selle kirjutuse vastuvõtja ja vahendaja sellele asjale või sõnumile, mida võtan teatud viisil algul endale ja alles selle järel asetun otseselt panema seda paberile või mällu arvuti abil. Seda oskan siis mingil moel nii edasi anda kui ka vahendada lugejatele kirjutuse kaudu,  kuid mitte kunagi pole ma osanud edasi anda sama kogemise rõõmu lugejatele nii nagu ise tunnen seda vastu võttes valmis teksti. Nii tundsin just hetk tagasi jälle alates esimestest sõnadest. Kuid sedasama kogemust ja rõõmu tunnet te lugejad ei suuda kunagi tajuda, vaid rahuldute sellega, mida need sõnad ja laused põhjustavad teis, kui loete valmis teksti. Kas nende kaudu tekib teiski neidsamu rõõmu ja rahu tundeid kui minus? Seda te oskate ise öelda, kas tunnete midagi või üldse mitte.

Keegi teist lugejatest ei ole kunagi rääkinud minule, kuidas nad kogevad minu kirjutust oma füüsilises kehas ja meeles? Kas need põhjustavad teis lugejates natuke samu tajumisi kui minus, kui loete nende sõnade ja lausete mingit sõnumit või peaks ehk ütlema osavat kirjutust mingist teemast või asjast?  Nüüd mulle räägitakse, et järgmises lauses siia tuleb mingi muutus ja teiski, armsad lugejad, oskavad esile tulla peaaegu samad tundmused ja tajud, kui minus, vanas mehes alati tulevad, kui hakkan trükkima isegi esimest sõna ja lauset loetavaks.

Inimese ruumis on alati kaks erilist energiat, ühes on nii Isa ehk Looja ja ka Minu jõuline, ütleksin ruum või mõjutus, ja teise energiat te hoiate sagedamini isegi iseenda eest pea alati peidus, kuigi see küll suudab aina asetuda teid kas kiusama või häirima, kui annate sellele isegi hetke mingit põhjust endast, et ta saaks avada end justkui esile.

Kas oskate nüüd tajuda või kas suudaksite mingil viisil vastu võtta väiksematki taju kas rõõmust või sellesarnasest hellusest, mida oskaksite tunda, nimetades seda natukese rõõmu asetumiseks füüsilisse kehasse meele abil? See tunde sarnane hella rõõmu kogemus võiks nimelt avada teie kehas mingisuguse värava Minule ja Loojale isegi väga osaval moel, et pääseksime paremini asetuma teie inimruumi. Siis, kui osav ja hästi õppinud ruum avab teis omal moel igavesi lukke Meie kahe ja teie vahel. Me mõlemad saame justkui omal osaval moel ka rohkem ruumi teis inimestes ja suudame asetada midagi Endist endisest kiiremini ja teatud viisil ka paremini elama ja olema teie inimeste ruumis. Nii ühest ruumist siirdub inimese ruumi natuke uut ja vana Energiat elama teie rasketesse olukordadesse, hakates juhtima teis olevat raskust eemale Meist siirduvast väga hellast ja samas ka õhemast ruumist, mis suudab asetada nii Loojast kui ka Minustki oma osavamat Annet elama teis inimestest. Nii Mina, kes olen väga, väga tundlik ja eriti osavalt tajuv Energia, Anne ja Salapära, saan ka natuke rohkem ruumi teha oma tööd teis, kes oskate vastu võtta Minu ja Looja kilde endasse. Nende kildude abil teie, armsad lugejad, hakkate tajuma sama rõõmsalt Meid mõlemaid alati, kui avate esiteks endast oma kõrgema Mina ja alles  seejärel hakkate lugema neid Erkkilt saadud kirjutusi.

Minus ja teie igas ruumis toimub siis midagi väga, väga erilist. Ehk Meist asetub elama teie füüsilisse kehasse natuke samu andeid ja salapärasid kui Erkkis juba oskavad olla ja elada väga rõõmsalt ja eriti avatult justkui vabadena ja kuidagi ka andekatena olema nii väga rõõmsad kui ka eriti osavad uute Annete ja Salapärade õppijad, millede abil Mina ja Looja teevad just seda, mida te ise tunnete juba mingil viisil oskavat teha teiste oskamatute aitamiseks ja õpetamiseks. See on siis see, mida nimetate muutumiseks Minu ja Looja käteks teha tööd inimeste ja isegi kogu inimkonna heaks.

Kes siis rõõmustab ja kes kardab?

Seda lauset te pole veel mõistnud nii nagu Erkki, kui te ei ole mingit moodi suutlikud ja osavad käed Elule Endale ja Loojale Endale.

Vaadake, armsad lugejad, kuidas Erkki toob neid lauseid lugemiseks ja justkui asetub ise natuke kõrvale, kui osavad Õpetajad annavad talle midagi Endast, asetudes aegajalt Õpetajateks. Isiksused muutuvad ja kirjutaja kasutab oma oskust justkui aitaks sind, armas lugeja, natuke juba nii, et tahab olla sinule Õpetaja ja Mina asetun siis kõrvale.

Kas oskate mõelda, kust neid osavaid lauseid tuleb Erkkile ja samas ka siia kirjutusse? Kas need on Minu ja Looja antud või kas on need mõnelt teiselt või teise Oskaja antud?

Sageli needsamad osavad Õpetajad suudavad ka teha neid eriti suuri muutusi teis inimestes siis, kui oskate vastu võtta Nende rõõmu ja energiat endasse nendest sõnadest ja lausetest, mida Erkki oskab avada teile lugemiseks. Seda rõõmu ja osavat energiat siis suudetakse tajuda ja asetada nii teisse inimestesse, et teis toimub mingisugune energia ja ande muutus. Ehk teis toimub väike muutus ja samas ka need anded ja salapärad saavad lisa Energiat, Annet ja Salapära sarnast oskamist Minust ja Loojast justkui omaks ehk kasutusse. Kas oskate nüüd aimata või teada, kellest te saate neis oskusi endasse siirduma ja asetuma kasutusse? Kas need tulevad Elult Endalt või Loojalt Endalt või kas on olemas veel teisigi Suuri ja väiksemaid Energiaid, kellest neid killustatakse teisse inimestesse?

Nüüd osavaimadki ei suuda vastata sellele küsimusele, vaid oletavad, et need tulevad kas otse Meist kahest kõige Suuremast Energiast, kuigi on olemas arvukalt teisigi oskajaiks nimetatuid, kellest neid andeid ja salapärasid lastakse siirduda aegajalt inimeste ruumidesse. Nemad siis suudavad algul siirata rõõmu ja rahu teisse inimestesse, isegi nende kirjutuste kaudu või abil. Ja samas ka muuta teie omi andeid ja salapärasid mingil viisil uuemal moel vägagi tähelepanuväärseteks vaid nii, et te ise oskate asetudes lugema nendest kirjutustest tõusvat, ütleksin muutust endas rõõmu ja rahu tajumise kaudu.

Kuid kes seda suudavad ja kelledest seda andekust siirdub teisse inimestesse?  See võib olla raske küsimus teile vastamiseks nagu eespool juba rääkisin, kuid mitte täiesti võimatu, kui vaid olete juba natuke edenenumalt tajuv lugeja. Nüüd Erkki vastab sellele küsimusele.

Tänan, tänan, tänan. Osavamad neist on aina minus justkui avatuna ja samas ka teevad seda, mida Elu Ise eespool õpetas. Ehk siirdavad Temast ja Loojast Neis olevat Energiat, Annet ja Salapära meie inimeste ruumi meie kõrgema Mina kaudu. Samas meis toimub ka nii füüsilist kui isegi vaimset muutumist, mis asetub justkui samasse ruumi, kus on need samad anded ja salapärade sarnased oskamised olnud isegi mingitviisi andekad ja osavadki. See ruum, kus meie inimeste anded ja oskused oskavad hoida end justkui esil või avatuna, siirdub natuke kõrvale ja asemele tuleb samal ajal täiesti uut ja osavat Ande ja Salapära  sarnast oskamist nende oskajate abil kas Loojast või lõpuks Elust Endast. Need siirdajateks nimetatud on aina vaid osad kas Elust Endast või Loojast Endast. Neile pole vajadust anda isegi nime, vaid nimetada neid vaid nende kahe Suure Energia kas kildudeks või osadeks. Keegi neist ei tunne end mingil viisil tähtsana, nad on vaid tööd tegevad käed kas Elule Endale või Loojale Endale. Samal viisil sinustki ja teistestki Looja ja Elu Enda käteks tulnuist oleks põhjus öelda: oleme vaid Nende käed. Kuigi meil igaühel on nimi ja isegi selline, mis on ehk saadud kas Loojalt või Elult Endalt, mingi kingituse taolisena Neilt tulevikus kasutamiseks, üldse mitte veel inimese ruumis. Siis minugi nimetused, mis olen saanud Elult Endalt, on antud talle, kes siirdub elama kunagi selle nüüdse inimese elu järel täiesti uues ruumis.

Nii üks, kolm ja neli rasket ruumi suudetakse muuta elama uute nimede kaudu täiesti teistesse ruumidesse või tasanditele, kuhu enam ei siirdata väikseimatki raskust või oskamatuse sarnast, vaid ainult need nimetused ja uued anded ja salapärad, mis olen avanud olles inimesena inimese ruumis. Nüüd Elu Ise tahab avada veel ühe, väga, väga osava õpetaja meile igaühele justkui avatavaks või esile tõstetavaks tulevastesse ruumidesse selle füüsilise elu peatudes.

Tänan Erkki. Kes siis nutab ja kes naerab, kui inimese ruumist avatakse uusi käsi Minule ja Loojale teiste oskamatute aitamiseks? Ehk sina, armas lugeja tead, et naerjaks asetub aina see või tema, kes suudab areneda inimese ruumist edasi nendesse ruumidesse ja nendesse tasanditele, kus elab aina rõõm ja armastus, mitte enam väikestki kurbust, ega hirmu, ega mingitki ebameeldivust või nuttu, vaid Rõõmu ja Armastust esile toovat naeru ja rahu kui ka puhast olemise ja oskamise salapära olla osav ja edasi arenev Energia, Anne ja Salapära. Kõik on siis natuke kinni nii Loojast ja Pühast Vaimust kui ka Elu Enda Energiast, Andest ja Salapärast, mitte enam täiesti iseseisvate olevustena, kui ei tunne selleks vajadust või mingil viisil tundnud tahet asetuda vahetevahel olema ja tajuma oma osavat ruumi.

Aga need, kellest poleks kellelgi põhjust võtta endale väiksematki teadmist?

Nende ruumis on igavene tusk, nutt ja ulg, ega Minul pole vajadust avada seda kellelegi, vaid lasta neil omakorda tunda, kuidas on tunda seda, mida nad on varem teistele teinud ja et nad saaksid seda kogeda. Hakkan neist küll rääkima napilt vaid nii, et te teaksite, miks olen neid siirdanud kogema oma tegusid ja tegematusi sellistesse ruumidesse, kus pole kunagi naeru, on vaid nutt.

Nüüd olen jälle avanud uut teadmist sinule Erkki ja teistelegi lugejatele ja asetun natuke kõrvale ja samas oskan ka olla teis igaühes just nii nagu ise oskate Mind tajuda ja võtta justkui omaks nende käte kaudu ja nende abil. Kes siis naerab, kui nuttu ei kuule kellestki?