Pühapäevased otseülekanded
novembris 2023

Pühapäeval,
19.novembril 2023 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 144

Videomeditatsioon nt. 158. 19.11.2023 Lille Lindmäe

Erkki Tuomala kirjutus 27.10.2023: Oskamise Seadus aitab igal lugejal avada seda kirjutust, kui lähete esiteks vaikuse ruumi.

Inimeses elab palju ruume, osa neist on vaimudena, osa edasi inimese sarnaseina, kuigi osa siirdub elama ka väljapoole seda, niiöelda Pühaduse ruumis.

Inimeses oskab elada iga tema esivanem, kuigi me ise ei oska neid kunagi avada vaadatavaks väga osavalt ja andekal viisil ega isegi nii, et suudaksite nendegavestelda. Need väga erilised viisid tuua neid esile, võivad kuidagi avada end teile kas aste astmelt ja vahel, kes teab, isegi nii, et saate neid justkui kõikide osadega esile. Isekad ja väga raskelt karmadega koormatud inimesed tavaliselt ei ava isegi hetkeks väikestki ust või väravat sinna ruumi, kus esivanemad teis igaühes on ja elavad nii, et nad saavad näha ja kuulda vahel midagi teist inimestest või vaadata teid selles ruumis, kuhu oskate end juba avada neile vaatamiseks.

Kujutlege nüüd hetk aega, et saate need väga, väga vanadki esivanemad nähtavaks nii, et näete nende nägusid, vahel käsi või lõpuks kogu keha nii, et võite öelda, et tunnete, kes on avanud end teist teile vaatamiseks? Nii teie oskate juba õpetada oma kõrgemat Mina avama teist neid väga targalt lukustatud uksi, väravaid ja haake, millede taha te tavaliselt ise kunagi ei pääse ega ka suuda minna isegi hetkeks või vahel väga, ütleksin kauaks ajaks. Siis vaid kujutledes ja asetudes alati lahti ajast ja sellest nimega nimetamatust, te saate ise vahel väga kiiresti need väga rasked ja väga vanad uksed avanema nii, et saate need vägagi kauged esivanemad tõusma teie mingist energiaväljast esile nii, et oskate vestelda nende, ütleksin nüüdsest ruumist olla ja elada teis ja teie mingisuguses energiaväljas.

Paljud inimesed kunagi ei pea sobivaks avada mingit viisi nende eluruumi, vaid peavad seda sobimatuks või vahel isegi eksituseks (patuks), kuigi Elu Ise tahab teie oma oskuste arenemist ja õppimist kogema, kuidas on elada vaimuna vaimude ruumides. Sest sinna ruumi asetunud lähedanegi on edasi olemas, kuigi on kehatu, see tähendab ilma vähemagi füüsilise olukorrata, on vaid mingi keemiline ulatus, kus oskavad olla ja elada vaimudena. Keegi neist ei tule kunagi iseendana tagasi siia väga erilisele planeedile sellesse ruumi, kus kunagi olles olid füüsilised ehk kehalised. Vaid neist on tagasi tulemiseks eraldatud just need oskamised ja oskamatused täiesti teistes inimeste kehades, kui nende osade algupärad kunagi oskasid kanda neid eespool öeldud oskamisi ja oskamatusi olles eelmiste kehadena ja nende annete ja oskamatuste kandjatena.

Sina, kes sa oled nüüd siin kaunil planeedil inimesena, kannad esivanemate karmasid kas natuke või vahel suureltki, õppides ise muutuma ja samas arenemagi nende saadud oskamiste ja oskamatuste abil. Mitte kunagi keegi teist siin planeedil elavatest ei tule tagasi täiesti sama inimesena ega isegi samasugusena, vaid tavaliselt mingit moodi mõne või sagedamini mitme sugulase sarnasena just nendelt päritud karmade poolt muudetuna.

Isast ja emast saate alati päritud mälestused ja mingid muudki oskused ja oskamatused vaid selleks, et oskaksite ise muutuda või muuta neid päritud oskamatusi, kuigi sagedamini need on siiski teistelt sugulastelt saaduina aina kellegi lähi -või vahel isegi vägagi kaugete suguvõsa liikmete tekitatud. Vaid need väga, väga osavad omadused olete saanud justkui abiks, et pääseksite edasi oma osaval rajal just sinna, kuhu Mina olen teid osaval viisil tahtnud tõusvat ehk väga kaugetesse ruumidesse Minu lähedale. Paljud teist nüüd elavatest inimestest kunagi ei oska ega isegi püüa õpetada oma kõrgemat Mina edenema nendesse ruumidesse, kus pääseksite kas tajuma või lõpuks vestlema oma sugulashingedega. Miks, miks on paljudele inimestele täiesti võõras olla ühenduses oma suguvõsaga või suguvõsa vaimudega?

Paljud teist inimestest kardavad neid, kuigi isegi olete nii vaimud kui ka samas ka natuke muudki. Olete saanud ülesandeks kanda ka karmalisi kehasid, kui pääsesite justkui uuemal korral vaatama seda planeeti ja seal asuvaid olevusi kehalistena ehk natuke muunagi kui ainult vaimudena. Kas oskate nüüd mõelda, miks Mina kasutasin seda sõna või sõnade seost „uuemal korral”? Teie siin osavas ruumis ei ole kunagi varem päriselt käinud sellel praegusel planeedil.

Nii, üks ruum teis on aina tulnud tagasi, kuigi eespool ütlesin selgesti, et kannate teiste karmasid uuel korral teise inimese ruumis. Kes või mis siis on tulnud jälle tagasi sellele nüüdsele planeedile? Kes võiks olla see osa või mingi olevus teis, kes on jälle tulnud kogema või elama, kuidas pääseks edasi inimese ruumist kuhugi edenenumasse olukorda elama?

Nüüd keegi teist lugejaist ei oska ehk vastata nii, et suudaks anda Mulle väga osavat vastust, või suudab mõni? Mõned oskajaiks End õpetanud võivad öelda, et ehk Tema või See, kes on oma kõrgem Mina. Kas mul on õigus? On, sest ei keegi teine teis või elada mitmes elus samaaegselt ja isegi erinevate olevustena ehk inimestena, või kas võib? Vastan, et võib ja vahel õige mitu korda, sest ta oskab asetuda isegi igavikku ja ajalisse aega väga osavasti ja aina ka väga tarkade annete ja salapärade abil.

Siis teie, armsad lugejad, olete aina olnud mingil moel sellel väga erilisel planeedil väga palju kordi varem, kuigi eespool ütlesin selgelt, et te ei ole kunagi elanud inimese ruumis täiesti samasuguste annete ja oskustega varem. Kumb neist väiteist on õige? Vastan jälle erilise andega, öeldes kumbki või mitte täielikult kumbki. Oskamise Salapära võib öelda, et mõlemad on mingit viisi nii õiged kui ka valed, kui asja vaadata inimese ruumist. Kui oskate nüüd mõelda, et oleksite juba ühinenud sellesse olevusse, kes on asetunud vaimude koju või ruumi, teiegi oskaksite aru saada, et mul on õigus, öeldes just nii nagu eespool ütlesin. Vaim on siis aina mõnel uuemal korral natuke sama ja kuidagi ka mingit moodi täiesti erinev kui oli varem. Kuidas mõlemat moodi? Keegi ei suuda vastupidisel moel olla mõlemad, või kas võib? Nii, inimeses on vist aina kaks erinevat ruumi justkui avatuna. Üks on natuke suurem kui teine, kuigi mõlemates elab sama Energia ehk mingisugune ruum Elust Endast. Seda suuremat nimetate Vaimuks ja väiksemat oma kõrgemaka Minaks.

Nüüd Erkki kirjutab need mõlemad suure algustähega, sest mõistab, kes on nende mõlemate taga. Paljud ütleksid, et Vaimu taga on Püha Vaim. Kuid kes oskab mõelda, et Temagi taga on Elu Ise, kes on vaid jaotanud oma ruumist nii Looja kui ka Püha Vaimu osavale tasandile. See igavene kahejaotuselisus on aina natuke kahesugune. Üks elab igaveses ruumis, teist taas hoitakse aegajalt sellest lahus ja aegajalt taas asetub tagasi. Mõlemad on igavesed, kuigi teine oskab ise tulla aegajalt elama väga raskesse ruumi niiöelda väiksemast väikse olevusena ehk inimese ruumis oleva vaimuna. Paljud lugejad pole kunagi suutnud läheneda tõelisele Suurele Vaimule ehk Talle, kes oskab aegajalt asetuda ka väiksemaks ehk inimeses olevaks vaimuks. Kaks eri tasandil olevat energiat oskavad siis aegajalt olla väikeses ja aegajalt suures ruumis. Ühes oskate vahel tunda end, kuid mitte kunagi Teda, keda Mina Ise pean ülal Püha Vaimuna Enda lähedal.

Täiesti samamoodi mõistae, et Mina, Elu Ise, olen asetanud Enda lähedale ka Looja, ja Tema taas asetub aegajalt olema ka natuke See või Seda, keda teie nimetate oma kõrgemaks Minaks. Siis kaks Suurt oskavad olla kahes erinevas ruumis, kuigi see üks ei ole mingilgi moel teiega kaasas, teie asetudes vaimu ruumi. Inimese ruumis elavad need kaks justkui ühinenuna natuke üheks ja samaks, kuigi teile on tavaliselt öeldud, et mõlemad on osaval moel eraldi. Nii see ei ole, vaid vahel te isegi oskate need ühendada üheks ja samaks. Millal? Kas siis, kui oskate ise ühineda oma kõrgemasse Minasse? Jah, sest sinna ruumi asetuvad aina kaasa need kaks ja seegi ruum teist inimestest, millest te ei oska mõelda üldse midagi, vaid olla, olla ja elada sellisena, kui tavaliselt olete olles inimese ruumina ehk mingi vana ja väga erilise olevusena. Millisena siis?

Nüüd vaid üks suudab avada seda ruumi, kus peate ülal mingit keemilist energiat ehk inimest. Kas inimese ruum pole see, kus vaim ja temasse asetunud karmalised juured on asetunud elama kõrgema Minaga koos? Mitte täiesti, vaid ühte ruumi on asetatud elama natuke nii ajast ja mingist teisest siirdunud energiast. Väga osaval moel on teistest eraldi ka Elust Endast killustunud ruum, millele ei ole veel nime antud, see on ühendus kinni hoidmiseks teistest selle Energia abil.

Inimeses on siis kolm täiesti puhast ja üks veel puhastamata ruum asetatud elama ühes ja samas ruumis ja aina ka omades ruumides justkui ootamas üksteisega ühinemist. Algul ühinevad inimeses olev vaim ehk kild Pühast Vaimust ja inimeses olev kild Loojast ehk kõrgem Mina. Järgmisena võivad ühineda mõni või mõned inimeses elavatest karmaliste juurte osadest. Ehk üksikud puhastatud niiöelda oskamatused, ükshaaval või rühmadena sellesse samasse energiate koostisse, kuhu Elult Endalt antakse luba ühineda. Kui need kõik osatakse asetada samasse olukorda, siis inimese ruumi isegi ei ole, vaid esile asetatakse Pühaduse ruum. Ühes ruumis elavad siis kõik, täiesti kõik, kust alguses inimese ruum avati elama siia kaunile planeedile.

Mõned nendest olemiste ruumidest saadakse justkui avatuks vaid osava õpetamise ja ütleksin väga sitke rassimisega. Ehk olles sageli ajast ja sellest teisestki olendist lahti nii, et see inimeses elav killukese kild Loojast ehk inimese oma kõrgem Mina pääseb arenema ja edenema samm sammult selle sarnaseks, kus enam ei ole õrnast õrnematki kiudu varasemast inimeste esile tõstetud karmast, vaid esile on asetunud need kolm eelpool toodut. Ehk vaimu ruum, inimese oma kõrgem Mina kui ka Tema või See, kel pole isegi nime, vaid mingi teine olemise tasand asetatakse siis inimese ruumi uusimaks olukorraks. Sellesse kolme väga puhtasse ruumi siis asetatakse täiesti uus eksisteerimisvorm ehk see Pühadus nimetatakse aina sellele inimesele, kes on osanud edeneda lahti kõigest vanast ja väga raskest, vaid oma oskamiste abil. Keegi ei tõuse sellesse ruumi, kui esiteks ei õpi ja oska asetuda elama iseendana selles Pühaduse ruumis.

Nii mina, kes oskan aina asetuda õpetajaks ja samas suudan ka olla selle Pühaduse kandjana, hakkan tulevastes kirjutustes olema nii ise kui ka Püha Erkkina natuke esile asetuv ja esil olev kirjutaja sinule, armas lugeja. Nüüd oskan olla, olla ja õppida olema see väga, väga puhas ja kirgas Püha Erkki.

Tänan, tänan, tänan.