Pühapäevased otseülekanded
juunis 2023

Pühapäeval,
18.juunil 2023 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 138

Videomeditatsioon nr. 135, 18.06.2023     Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 1.6.2023: „Suur ja väga osav ruum minus on nüüd avatud olema avatuna ja eriti andekas tegema tööd Looja Enda ja Tema Isa käena.“

Kui inimese ruumist avatakse uusi, väga erilisi oskusi, toimub temas samaaegselt ka nii-öelda muutusi, mille füüsilised ja mingid osavad keha toimingud asetatakse uudsel viisil justkui toimima. Toon sellest mõningaid erilisi, ütleksin oma kogemusi vaid sinule, kellele neid võib olla on juhtunud või hakkab juhtuma, kui aeg ja see teinegi oskaja on asetumas sinust justkui eemale või ainagi oskavad olla sageli sinust ära. Alustan siis täiesti algusest, nii et püüa nüüd isegi olla  osavasti vastuvõtja, kuigi võid tunda neist mõned väga varajastele mõeldud õpetusteks.

Täiesti esimese kogemusena tajusin, et oskan olla natuke sellesarnane, millisena olin end vahetevahel tajunud, kui oskan õpetada ja suudan olla justkui see või seda, millisena olen vahel tajunud oskavat olla. Ehk just natuke Õpetaja ja natuke edasigi inimese ruumis olev oskamatu inimene. See periood või mingi ruum oli siis aegajalt natuke justkui minust esile avanenud, kuigi tajusin edasigi olevat vaid ühel viisil normaalses oskamatuse ruumis, ütleksin vana ja juba väsinud vanake.

Kui aeg edenes, sain väga mitmel eri viisil tajuda, et suudan avaneda ka sellistele oskamistele, millest üldiselt ma ei tea midagi, kuid kuidagi oskan neist õpetada muid osavateks pürgijaid ja isegi neid, kes on osavad ja vahel minustki palju õppinumad. Seda niiöelda keemilist Andekuse Salapära sain palju kordi nii tajuda kui ka tunda vaid olles neile nii-öelda õpetajana või uute asjade avajana. Nüüdsel ajal õpetades enam isegi ei püüa mõelda, et minul oleks tarvis mingil viisil osata, vaid tunnen aina oskavat just seda, mida kunagi tahan neile õpetada või justkui võtta esile või avada.

Inimeses on siis peidus keegi, kes annab talle aina just seda, mida ta kunagi vajab, kui asetub olema õpetajaks neile, kellele ta tahab õpetada uusi asju. Kes siis on see õpetaja inimeses, kui sellesarnased asjad temas toimuvad? Kas võib seda ükski inimene esile tõsta või kas oskab ta ise olla natuke see või seda, mida ta siis oskab olla, kui asetub inimese ruumi andma  sellist õpetust justkui otse sellele, kes tahab olla õpetaja teistele? Nüüd see oskaja ise tahab rääkida, kes siis on asetunud õpetajaks inimeses?

Üks, kolm ja neli ei pääse kunagi sinna ruumi, kuhu suudab asetuda Minust väga õhuke ja väga valgusküllasel viisil end esile tõstnud killu kild ja samas asetub olema inimese mingisugune osavam ruum, kes suudab rääkida ja õpetada isegi sellist teadmist kas uutest, vanadest või möödunuist või tulevatestki asjadest osavasti ja hästi õppinultki. See killu kild oskab ja suudab siis olla sellesarnane osav Õpetaja, kelle andekust inimene ei hakka kunagi ise kellestki avama, kuigi oskab ise asetuda samasse olemise ruumi ja olla ka teistele õpetaja. See killukese kild võib siis suuta esile tõsta Endast isegi  sellist teadmist, mida ei ole kunagi keegi olevus suutnud kellelegi rääkida ega õpetada, vaid oskab sealt tõsta täiesti uudset õpetust või teadmise ruumi teistele kuuldavaks või kirjutatavaks.

Nüüd ehk paljud teist lugejaist aimavad või mõistavad, et lool on uudne anne, millel pole isegi nime, ega muudki nimega nimetatud ruumi, vaid mingisugune uus olemise ja oskamise anne õpetada ja asetuda olema muile väga erilisel viisil kas osav või õppinud Energia avanemine. Tema või selle ruum ei suuda te kunagi püüda ise olla, vaid keegi väga olematu väiksest väiksem killuke Elu Endast on siis vaid osavasti tõusnud või tõstetud justkui sinust või kestahes inimesest elama ja olema teistele Õpetajana. Sinna täiesti olematusse väiksesse killukese kildu on siis suudetud asetada natuke Elust Endast jaotatud killu kildu.

Nii oskan olla ja edasigi suudan aegajalt olla nii vanake nimega Erkki ja aegajalt vaid üks olematult väiksest väiksem killuke Elust Endast. Paljudele siis olen palake Elu Ise ja suur osa veel inimest ehk Erkkit, kui asetun tema abil olema Õpetaja. Nii asetusin rääkima, kes ma siis olen, kui oskan olla natuke vana mees Erkki ja mingil viisil siis mingi olematu killu kild ruumi või olev, kust Elu Ise lubab avada teadmist sinule ja mõnele Erkkiga koos esil olijale.

Teiseks ja ehk ka endale kõige tähtsamaks tajumiseks neist füüsise muutustest olen kogenud oma rahulikkust, kuigi olen olnud aegajalt isegi väga füüsise surma lähedal. Nende eriliste olukordade esile toomine ei ole enam vajalik, sest olen juba varasemates raamatutes rääkinud neist mitmeid.

Täna võiksin avada veel kaks sellist sündmust, mida tunnen või saan asetuda tajuma, kui Elu Ise asetub rääkima nende mingit keemilist vajadust tõusta minust justkui esil olema või asetuda mõjutama minus. Teist olen endast tajunud nii, et suudan asetuda elama ja natuke lahti oma füüsilisest ruumist,  kuigi olen edasi iseendana kinni nii inimese ruumis kui ka aegajalt sellest iga osaga lahti. Seda väga kummalist kogemust te ei hakka kunagi endast tajuma, kui te ei oska asetuda elama nagu mina juba ajuti oskan. Mil viisil tunnen asetumist sinna, või kas oskan isegi püüda avada seda sinule ja teistelegi lugejatele? Võin ainagi püüda, sest sinna ruumi asetun juba väga kiiresti ja, ütleksin nüüd ka väga osavastigi.

Esimesed tajumised olid natuke veidrate tajumiste märkamist ja isegi nende kogemise ja illusiooni vahel olemist. Sageli satun olema siis vaid vanake, kes tajub ümber asetuvat elu nii nagu me inimesed tajume. Kuid kui olen hetketi natuke lahti oma füüsilisest kehast ehk oskan justkui olla kuskil täiesti muudes olemise ruumides, minus toimub asjade avanemine nii, et tajun neid ruume täiesti uuel viisil. Võtan nüüd esimest korda esile ühe või isegi kaks sellist olukorda, mil olin nii avatud, kui samas ka natuke ära füüsilisest ruumist.

Inimesena olen aina natuke kõrval, kui keegi või mõned räägivad oma märkamistest ehk sellistest asjadest, mida me inimesed oskame esile tuua teiste tajumistest. Mina ei ole kellelegi avanud oma sellist tajumist, et mõistan inimeste mõtteid ja neist avanenuid, nimetaksin neidki vaid kogemusteks aru saada, kes see inimene on või püüab olla, kui mõtleb sellist teistest lähedal olijaist? Kas ta tõesti on siis tema ise või midagi sellist, mida tema esivanemad on kunagi varasemas elus olnud? Sellesarnased tajumused võivad põhjustada natuke raskusigi, sest veel  alguses olin rahulik, kui kuulsin teist inimest rääkivat minust natuke sellist, mida ise mitte kunagi ei räägiks kellestki tema juures olles. Siis inimeste mõttedki võivad tulla mulle esile kõnena, kuigi need on tegelikkuses inimese omad mõtted minust. See on võib-olla igale sõbralegi uus ja väga kummaline asi, kui räägin nii avalikult oma andest tajuda teise mõtteid vahetevahel. Miks mulle antakse sellisel oskamisel tõusta justkui esile, kuigi nende esile tõusmine võib rikkuda minu ja sõbragi tahet kohata teineteist või isegi olla sõbrad?

Nüüd avan veel teisegi  ande, mida olen osavalt hoidnud sageli endaltki peidus. Olen aegajalt kriitiline teiste oskajategi oskamiste suhtes. Ehk oskan justkui avada mingit ande ja oskamise ruumi isegi inimeste omadest oskamistest ja  andeist. Seegi osav andekus on ehk mullegi alles avanemas, sest tihti veel ma ei taju seda, mil viisil see oskamine on inimestest avatud, vaid tunnen ja tajungi, et inimesele endale oleks parem olla edasi vaid õpilane mitte teiste õpetaja. See nii-öelda vajadus olla õpetaja teistele võib nimelt takistada selle tõelise ande esile tõusmist väga osavaks ja samas asetab talle endale vaid takistuse tulla Meistriks omas andes ja oskuses.

Need kaks täiesti erilist annet ehk vaid on asetatud minusse, nii et ise oskan asetuda aitama isegi nende asjade mõistjana ka neid, kellest saan sellesarnast teadmist justkui salaja esile ilma, et ise aidatavad avaneksid oma asjadest minule nii, et saaksin aidata neid lahti neist mõtetest ja isegi oma oskamiste ja oskamatuste peidus olemisest. Ehk võiksin veel rääkida, et ega need asjad pole kunagi olnud minule endale väga tähtsad ega mingit viisi takistamas minu asetumist aitajaks ega isegi õpetajakski ühelegi minult abi palujale. Olen alati avatud ja osaval viisil teistele kaaskulgejatele lähenevana ka igale vaid mingisugune eeskuju ja vahel natuke ehk isegi kriitiline õpetaja, kui see aitab seda küsijat edeneda tõeliseks oskajaks või lõpuks olema Meister omas avanenud andes ja vahel isegi mitmeteski annetes ja salapärades. Inimesele tuleb õpetada vaid seda, kuhu ta oma oskus avab mingi ruumi. Ehk suudab ja oskab End  avada. Keegi ega miski pole takistamas, et neid Oskamise Salapärasid ei võiks avada igast inimesest, kui vaid ta ise selleks õpetab End ehk oma kõrgemat Mina justkui esiti õppima ja lõpuks asetuma tõeliseks Oskajaks ehk oskab olla isegi oma oskamiste Meister. Nüüd jätkan veel ühest minule endale väga erilisest Ande ja Salapära avanemise viisist.

Keegi meist osavaiks õppinuist pole ilmselt suutnud tajuda sellist ruumi, kuhu mind siirdatakse. Seda ruumi ma pole kunagi kellelegi veel avanud ega isegi püüdnud tõsta nii esile, et suudaks sellest isegi rääkida midagi, sest olen veel alles siirdumas sinna uusimasse ruumi. Sellepärast seda annet saan isegi avada just selle uusima kirjutuse kaudu. Olen siis alles edenenud sinna ruumi nii, et saan sellest midagi sellesse uusimasse kirjutusse teile ja omalegi loetavaks. Avan seda endalegi vaid nii, kuidas mulle tõuseb sellest uut teadmist just selleski lauses. Ehk Oskamise ja Õppimise Seadused lubavad mul avada seda lause lauselt ka endalegi just nende lausete abil.

Kui tunnen väga raskelt ajutist kaelaluu jäikust ja isegi tugevaid valusid seal, minus Oskamise ja Õppimise Seadused on justkui tegemas oma osavaid muutusi pea mingisuguseks muutmiseks ja isegi laiendamiseks nii, et oskamine justkui edeneb vajadusel nendesse ruumidesse, kus oskab olla ja edasi arenevad need Energiad, Anded ja Salapärad, milliseid hakkan kasutama oma töös aidates inimkonda ja üksikuid inimesi. Ja, kes teab, vahel ehk ka loomi ja mõningaid väga osaval moel avanevaid uusigi Oskamise Salapärasid, millest kirjutan järgmises kirjutuses teile, armsad lugejad.

Nüüd lõpetan selle väga erilise ja täiesti uuel moel avatud kirjutuse öeldes, et Oskamise ja Õpetamise Seadused on edasi avatud viisil nii edenenud kui ka väga osaval moel aitamas kogu inimkonda vabanema sellest väga, väga ebameeldivast mustast mustemast oskajast aina, kui üks, kolm ja neli osavasti edenejat tahavad edeneda. Ehk asetuda Nende õpilaseks enne asetumist olema  osav õpilane Loojale Endale ja Tema kõige osavamatele, ütleksin Õpetajatele. Neist hakkan kirjutama järgmises kirjutuses midagi väga osavat ja õpetlikku igale soovijale lugejale. Nüüd olen jälle vana Erkki ja asetun olema ka väga rõõmsalt selles ruumis, kus kunagi pean vajalikuks hoida end avatuna.