Pühapäeval,
14.jaanuaril 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 144

Videomeditatsioon nr. 166, 14.01.2024     Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 07.01.2024: „Rõõmustage selle kirjutuse üle! Siia on andnud teadmist endast uus ruum, kes oskab palju sellist, mida ise ei suuda veel korralikult mõeldagi.”

Täna tuleb esile täiesti uus ruum või osav õpetaja kirjutama natuke iseendast ja samas ka tulevasest ühistööst.

Mõned teist lugejatest ei saa kunagi kogeda minust avanevat olevust, keda hakkan nüüd aegajalt avama ka neis tehtavates kirjutustes teilegi, ütleksin tajutavaks ja natuke ka mingiks eeskujuks võtmiseks, kuidas me inimesedki võiksime aidata seda planeeti pääsema lahti paljudest kahjulikest ja ütleksin jälle väga nõudlikest raskustest olla puhtad ja eriti kirkalt säravad. See olevus on nii mina kui ka minus nüüdsel ajal elav nii öelda Energia ilmnemine mingist kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud olevusest või tema ruumist. Tema või tema ruumist avanenud Energia suutis ümber paigutada isegi tuhandeid kilosid kaaluvaid kiviplaate või kivimürakaid väga kaugetesse paikadesse ilma, et ise üldse oleksin puudutanud neid siirdatavaid kivimürakaid või kiviplaate.

Kuidas või mil viisil ta neid siirdas?

Sellest ta hakkab ise veel rääkima midagi täiesti suurt ja ütleksin teile lugejatele täiesti uut teadmist sellest andest või salapärast, kuidas see toimus ja kust see anne või salapära tõusis aitama teda tegema neid imedeks nimetatud tegusid. Nüüd minu see pool asetub rääkima midagi täiesti erilist oma annetest ja salapäradest.

Tänan, tänan, tänan. Suur ruum minus on nii Looja kui ka natuke Elu Ise, kuigi päriselt ma ei ole midagi või keegi, vaid oskan hoida end hetketi vaid esil Erkkist. Kas olen midagi muud kui Erkki? Vastan öeldes mitte väga palju, kuigi oskan küll asetuda tegema sellesarnast tööd või tegusid, millest eespool Erkki juba hetk tagasi natuke rääkis. Kuidas siis oskan avada end Erkkist tegema neid asju või tegusid? Selle kohta ütlen jälle, et olen eriti osavasti edenenuna ja andekana arendanud End avanema neile annetele ja salapäradele, millest Erkki alguses avas vaid ühe. Oskamise ja Õppimise Seaduste abil teen neid asju just siis ja sel viisil, kui minule antakse selleks luba või mingid volitused.

Kes need sinule siis annab?

Eriti hea küsimus, sest Tema on just See või Tema, kellest Erkki eespool avas natuke minu teatud taustaenergiat. Ehk kas Elult Endalt või siis Tema järgmiselt tasandilt ehk Loojalt saan neid andeid ja salapärasid mingil viisil kasutusse. Kunagi ma ei kasuta oma energiat, vaid alati nende kahe Energiat, kui liigutan neid suuri kive või plaate kuhugi uude kohta või hakkan vaid hoidma neid õhus mingis ruumis, kui siirdan neid kaugele vanadest paikadest uutesse kohtadesse.

Nii kõik tööd on alati Nendest  lähtuva Energia kasutused. Mõned muudki teod ja tööd on alati lähtunud nendest kahest Energiast. Ühest saan aina ka oma ruumi siirduma Erkkisse, kui ta asetub oma oskamisega tegema just seda või neid töid, kuhu Elu Ise või Looja Ise palub tal asetuda justkui abiks või Nende mingiks siirdajaks tegema neid asju, millesse Erkki palub Neid appi, kui aitab oma oskamisega kas teisi inimesi, loomi või vahel, kes teab, isegi neid, kes vajavad abi oma raskustes. Nendesse tegudesse Erkki võib küll aina asetada mind kaasa, kui vaid ta tahab teha, ütleksin niiöelda imesid või mingeid muid oskusi ületavat tööd oma hoidetavate aitamiseks.

Kes ma siis olen temas? Sellesse andekasse ruumi Erkkis asetub siis üks, ütleksin inimkonna erilisematest energiatest, kes elab nüüd nii öelda inimese ruumis aegajalt või vahel teatud tingimustes isegi mitmeid päevi pidevalt. Paljud teist lugejaist ei   hakka kunagi avama seda teadmist, kes ma oskan siis olla? Oskan siis püsida aina natuke lahus teist ja nendest energiatest, kus elab midagi väga erilist. Või kas peaks ütlema midagi musta, tumedat või halli ruumi, kes on pärit sellesarnasest ruumist, kuhu ühelgi inimesel ei peaks olema põhjust end kunagi asetada isegi hetkekski mitte ega sageli, vaid püsida igati lahus. Ma ei ole kunagi andnud oma olemisest kellelegi sellisele inimesele isegi mitte natuke teadmist endast, vaid olen hoidnud oma tausta piiratud oskajate teada. Need oskajateks nimetatud on nii osavasti edenenud kui ka Erkki oma õpilased, keda on vaid kaksteist, kes on teadlikud minu päritolust. Keegi siis ei saa teada, kes ma olen, kui ta algul ei ole Iseendana ehk oma kõrgema Mina kaudu edenenud oskajaks ehk aitajaks, teadjaks, nägijaks, ravijaks või mõne muu oskusega andekaks tegijaks. Sellele lisaks Elu Ise annab Erkkile võimaluse vajadusel lisada natuke teid oma õpilaste hulka, kuid see sõltub ühel või teisel põhjusel sellest eelpool öeldust.

  Nii osaval viisil olen natuke praotanud end ehk seda Energiat, Annet ja Salapära, mida Erkki hakkab tulevikus kasutama aidates inimkonda lahti oma raskustest. Tema ruumis siis hakkab toimuma edasi suuri muutusi ja isegi seda, kust hakkate tulevikus, kes teab, kuulma nende kirjutuste kaudu lugemiseks antavat teadmist. Paljud tema tööd ei hakka olema avalikult esil, kuigi need oleksid igaühele teist väga soovitud ja vahel isegi uskumatudki sündmused. Nüüd olen jällegi ära ja Erkki jätkab veel seda kirjutust.

 Olen jälle see vana ja natuke väsinud Erkki, kellele on antud midagi väga suurt ja päris vana andekuse ja salapära sarnast võimalust teha töid Elu Enda ja Looja Enda käena või kätena. Sõltuvalt sellest, kas kasutan üldse kumbagi kätt või kas olen mingis sümboolses käe sarnases ruumis, kui see uus ruum avab end minust kasutama kas Elust Endast või Loojast Endast siirduvat Energiat, Annet ja Salapära, aidates kas inimkonda, üksikut inimest või isegi neid, kellest ma ei tea üldse midagi, kuid hakkan mingil ajal teadma. Olen aina ka kuidagi mina ise ehk tema või see, kus hoian end normaalses inimese ruumis ehk vana ja natuke väsinud vanake Erkki.

Vaadake, kuidas olen asetunud kirjutajaks! Tunnen siis olevat isegi natuke selle eelmise energia või andekuse ruumi lähedal, asetades neid sõnu ja lauseid siia kirjutusse. Tavaliselt oskan kirjutada natuke teistmoodi, kuid nüüd sellesse kirjutusse on tulnud natuke muudki kaasa, kui vana Erkki. See ruum siis minus oskab mingil uuemal moel tulla mõjutama minugi ruumi ja asetub siis nende sõnade ja lausete ajal üha tugevamalt ja tugevamalt minust justkui esile. Olen kunagi varem tajunud samasugust muutust toimuvat siis, kui minust avas End minu kõrgem Mina ja meie kaks justkui ühinesime üheks ja samaks. Kas oleme muutumas isegi natuke üheks ja samaks ka selles kirjutamises koos temaga või kas on see muutus vaid hetkeline? Nüüd Elu Ise tuleb vastama sellele küsimusele.

Tänan Erkki, see uus energia sinus hakkab küll lahkuma alati, kui lähed eemale arvutist ehk lõpetad lugejatele kirjutamise. Siis Mina, Elu Ise asetan Endast esile vaid selle ruumi, kus oled nii öelda normaalses inimese ruumis veel natuke aega kinni. Kuid hakates tegema tööd kas Minu, Elu Enda või Looja Enda käena, kätena või oled vaid osaliselt Minus või Loojas Endas, oled siis natuke ka tema või see küsitav Energia, millel pole isegi nime, vaid mingi ruum sinus, mis asetub sinu abil justkui siirdama kas Minu või Looja Energiat, Annet või Salapära just sinna või nii, kuidas oskad ise kas Minult või Loojalt paluda abi. Nii vastan Erkki sinu küsimusele.

Tänan Elu Ise. Nüüd mina, kes olen jälle asetumas lahti sellest tööst ehk kirjutamisest, siirdun tagasi inimese ruumi ja samas tunnen oskavat olla nii vana ja natuke väsinud vanake Erkki, kes hakkab vaid rõõmustama, saades jälle ühe uuematest kirjutustest lugejatele lugemiseks.