Pühapäevased otseülekanded
veebruaris 2023

Pühapäeval,
12.veebruaril 2023 kell 10

Osalejaid: 144

Videomeditatsioon nr. 117, 12.02.2023.      Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 3.02.2023: „Isa, Vanaisa ja Püha Vaim asetavad End kõige väiksema inimese ruumi, kus on nii Energia, Anne ja Salapära aina esil ja esile tõusnuna.“

Isa ehk Looja on aina osavalt peidus, kuigi mõned ütlevad Teda olevat aina meis inimestes justkui sees või kinnitununa oma energiasse ehk Tema või Selle abil, keda oskame nimetada oma kõrgemaks Minaks. Kas on need eespool mainitud Energiad kuidagi mingil viisil omad ehk üksteisest eraldi või osavasti väiksena ja Suurena?

Üldiselt võiks öelda, et mõlemad Neist on meis siis kas ühinenuna või mingil osaval viisil lahus, kui emb-kumb Neist tuleb justkui avatuks või mingil viisil avab End meile. Tavaliselt see väiksem ehk inimese südames olev Energia hoiab End täiesti kaugel sellest Suurest ehk Loojast või Isast. Minule see Suur Energia oskab Ise olla aina eraldi siis, kui Ta avab End minule või oskab asetuda natuke selle väiksema Energia abil avatuks minu oma olemise ruumi.

Kordan veel lühidalt: Inimese südames asub või elab Loojast väga õhuke ja väga õrn valge olija, keda osavamad inimesed suudavad avada endale isegi vestluskaaslaseks. Kui taas Looja suudab Ise  avada omast ruumist midagi väga osavat ja eriti erilist ruumi tõusma seest ka kaasa vestlema siis, kui inimene on edenenum ja natuke osavam kui See või Tema, keda oleme kusagil raamatus nimetanud Lapseks, Isa Pojaks, või vahel Elu Enda Pojaks.

Sinule ehk, armas Erkki, nende eriliste ruumide avamine on asetunud ja natuke teiste, ütleksin normaalsete inimeste tasandist vabamalt juba avatuteks.  Ehk oled justkui õpetanud need ise avama ukse siis, kui Oskamise Seadus on andnud selleks mingisuguse õpetuse, või tuleks ehk öelda, sina oled edenenud sellisesse olukorda. Ehk avanud need väravad justkui avatuks ja mingil viisil möödunud kõikidest väravate valvureist ilma, et neil oleks vaja asetada sinule takistusi, et kõik teisedki Suurimad Energiad saavad kanalid täiesti takistamatul viisil avatuks kulgemiseks sinu ruumis. Ükski oskamatu inimene mitte kunagi ei läbi oma oskusega neid väravaid, vaid selleks on alati vaja luba kas Elult Endalt või Õppimise Seaduselt. Mõlemad Neist on alati kas takistusena või siis avajatena, kui vaid tulijaiks asetuvad uuemad õpilased Ise Elule, Loojale või Ise Pühale Vaimule.

Vaadake armsad lugejad, kuidas olen kirjutanud nende kolme Suurima Energia ette kahele sõna „Ise“ ja jätnud selle ära Looja- sõna eest? Kes oskab teist nüüd mõelda, miks olen kirjutanud selle sõna vaid kahele Neist justkui avajaks enne nime? Kas võib selleks üldse olla mingit põhjust? Kes oskab, kes ei oska. Jälle kaks teineteisele vastupidist kes? Teist Ma teile ei ava, sest oskate küll isegi mõelda, kes on see oskav ja kes mitte oskav?

Nüüd paljud ütlevad, et ega oskamatu keegi või asetuda lugejaks, või kas võib kuidagi? Vastan öeldes ei,  vaid siis see oskavam keegi on vaid edenenumana möödunud kõikidest nendest ustest ja taas see teine ei, vaid asetub justkui ootama, et uksed avaneksid talle. Isegi seda kirjutades ei tule mingit teadmist sellest põhjusest, sest kirjutan nüüd inimese ruumis.

Kuid nüüd asetun jälle lahti nii ajast kui ka sellest mingist tumedast oskajast. Ehk reisijaks nimetatud energiast ja püüan jälle asetuda vastajaks oma küsimusele, miks asetasin Ise-sõna nende kahe Energia nime ette?

Isa-sõnasse ma ei ole kunagi asetanud oskavas ruumis olles seda Ise-sõna esimeseks, kuigi selleks oleks aina olnud isegi põhjus. Sest on ju Tema ühel viisil sama tähelepanuväärne ja sama Suur kui Ise Püha Vaim ja muidugi  üks kõige Suurimatest. Oskamise Seadus ei ole enam kunagi aitamas mind, kuigi tunnen omas ruumis olles oskamatust isegi olles ajast väljaspool ehk igavikus ja  muidugi ka ajatuses.

Nüüd siirdun veel kaksteist ruumi sügavamale. Ehk asetun elama jälle sinna  ruumi, kuhu osavamad õpilased üldiselt asetuvad, olles oma ruumides ja õpetavad End edenema jälle uuemale olemise tasandile. Sinna ruumi on aina asetunud vaid uued, uuemad ja edenenuiks öeldud õpilased, kui on vajadus olla õpetaja ja õpilane Neile, kelle kohta ütleme kolm Suurimat Energiat.

Nüüd vastan oma küsimusele öeldes igas Suures Energias kasvab aina selle eespool öeldud Ise-sõna seeme vaid siis, kui inimese poeg või temast avanenud suur ruum on mingitmoodi õpetanud inimese poega või tütart tõstma Endale oivalise ruumi Nende lähedale. Ehk on justkui õpetanud selle oskava Ise olema väga oskuslikul viisil valmis kohtama nii küsitavad Energiad kui ka õpetanud oma osavama poole asetuma koos Nendega samasse ruumi elama, kasvõi hetkekski. Seda Oskamise Salapära nimetatakse sellest alates aina Ise-sõna abil justkui märgiks sellest edenemisest.

Nende sõnade avanemisel inimesegi ruum suudab siis õpetada sedasama, mida oskavam pool ehk kõrgem Mina oskab ja suudab avada omaks ruumiks. Toon sellest nüüd oivalise näite oma oskamisest astuda inimesena Nende ehk Ise Elu, Ise Looja ja Ise Püha Vaimu ruumi.

Inimese ruumis olen täiesti oskamatu ja mingitmoodi ka oskav, kui õpin ja õpetan teid, armsad lugejad. Seda te veel ei oska avada samamoodi, kui te suudaks mingis ruumis avada siis, kui õpite tõusma samasse ruumi nagu olen mina end juba suutnud avada. Ehk alul asetusin olema vaid mina ise ehk nii-öelda normaalne inimene ja hetke pärast püüdsin asetuda oma ruumi. Ehk kui püüdsin seda normaalse inimese ruumi siirdada end olema samas ruumis Ise  Elu ja Loojaga koos, Õppimise Salapära tõusis oma osaval viisil samal hetkel minu ruumi. Kogesin seda eriti suure energiana pea alal. Oskamise Seadus siis asetas alul minu pähe oma Energia selle Seaduse abil ja mina kogesin seda suure valu sarnase tundmusena peas. Olin küll juba natuke varem aimanud, et füüsilises kehas on käimas mingeid erilisi tajutavaid muutusi. Osa neist kohandus keha elunditesse, osa tundsin asetumiste kaudu kogu kehas justkui värelustena ja näpistustena. Erilisi muutusi toimus siis enne sinna uude ruumi asetumist.

Kes oskas need asetada minusse? Teatavasti seda suudavad need kolm Suurimat Energiat kas koos või eraldi. Oletan, et muutja oleks kas Looja või Ise Elu. Sel ajal Looja oli veel ilma selle Ise-sõnata.

Kui see muutus oli kestnud ajalises ajas juba kaks nädalat, minusse pandi täiesti teistsugust Energiat. See ajajärk oli mingit viisi väga vanade ruumide vabanemine. Olin siis jälle vabastamas väga kaugetest ruumidest midagi tumedat ja natuke mustagi vabaks. Siis tundsin eriti tugevaid krampe põhiliselt jalgades, natuke kätes ja mujalgi füüsilises kehas. Imestasin, miks edasigi neid valusid antakse katsumuseks? Kas ma polnud eemaldanud kogu karmat, või kas oli edasigi küsimus sellistest sugulaste karmadest, kes on jälle avanud end katsumuseks ja eemaldamiseks?

Sellele sain väga erilise vastuse: küsimus on vaid uuemate ruumide avamisest ja samas nende puhastamisest. Olin käinud sellistes ruumides varasemates osaeludes, kust minul tuli nüüd eemaldada tuhandete aastate taguste esivanemate põhjustatud oskamatusi. Edenedes olin avanud ruume, mis olid väga kaugete esivanemate ajal avatud olnud ja mingil moel siis ka saastatud. Nüüd minu edenemise tõttu neid samu ruume ollakse avamas, kuid samas saan katsumuseks nende mingit oskamatust, mis oli takistanud nende eriliste Energiate avanemist nii nagu esivanematel oleks olnud võimalus neid oskamatusi tahtmisel vallata. Keegi esivanematest ei osanud kunagi siis asetuda neisse peidus olnud annetesse, mida mingisugused, väga kauged ja kuidagi suguvõssa liituvad inimese sarnasteks nimetatud oskajad muiste valitsesid.

Kas minule on siis avanemas võimalus, mida pole suudetud tuhandeid ja tuhandeid aastaid enam avada nüüdsele inimesele?  Kas olen saanud  selle uuema ruumi kaudu need kolm kõige Suuremat Energiat asetuma kaasa samasse ruumi vaid selleks, et Nad on lubanud mulle rõõmu tajuda Nende ühist Energiat samas ruumis ilma võimaluseta avada midagi neist peidus olevaid väga erilisi oskusi kasutusse?

Olen mingit viisi nii rõõmus kui samas natuke liigagi ettevaatlik sõnades rääkima oma ruumist teile, armsad lugejad, sest ei ole kedagi sarnast nüüd avanenuna vestlema sellest erilisest ruumist: kas peaks olema vait või avada oma oletamisi tulevikust? Mina peaks ehk olema sihiteadlik ja rahulik, et see ajajärk elus avab end või ainagi tuleb veel avatumaks ja endalegi selgemaks. Olen märganud, et asjad küll selginevad ja oskavad isegi tulla mõistetavamaks, kui olen nii rahulik kui ka täiesti oskuslikul viisil lootev oma intuitsioonile tajuda tulevikku.

Inimesele endale on parem püsida natuke ettevaatlikuna, kui asjad on pooleli olevad ja neist avanevad võimalusedki on nii peidus kui ka esile tõusnutenagi nähtaval, kuid natuke segaste ämblikuvõrkude sarnaste kardinate poolt veel peidetuna. See mingisugune looritaoline ruum siis kätkeb ja peidab endas ka needki nägemused ja tulevikku liituvad võimalused.

Miks siis minule on oskavad pooled rääkinud väga selgesti, et hakkan avanema oma väga kaugetele oskustele, mida mingid minu suguvõssa liituvad inimeste sarnased olijad on kunagi suutnud kasutada tolleaegseis eludes? Kas on need siis mingid eelteadmised tulevikust või minu omast ruumist avanenud eksitus?

Vaevalt, sest ma ise ei ole kunagi ette kujutanud, et olen teeninud neid oma kasutusse, vaid olen pigem püüdnud võtta sellesarnast teadmist Neilt või sealt, kust olen saanud kõike muudki sellist, millest olen teile kirjutanud, armsad lugejad. Siis Ise Elult, natuke Loojalt ja vahel Pühalt Vaimultki. Seda hoian omal moel teiltki natuke peidus ja kuidagi ka avatuna, sest olen natuke avanud nende mingit teadvuse ruumi mitmetes raamatutes ja kirjutusteski.

Nüüd minu ja sinugi oma ruumidest avatakse üks, kolm, neli, viis, kuus ja seitse sellist ruumi, mille taha pole varem osaval moel veel pääsenud vaatama, milline elu on tuhandete aastate kuludes  sellel kaunil ja eriti erilisel planeedil? Uus, uuem ja isegi seegi, kust varasemad Õpetajad ei ole kunagi meid osavasti avanud, tõstetakse nähtavale neile või nende sarnastele, kelle oma ruumidest avatakse nii uut kui ka uuemaidki tuleviku vaateid, ütleksin ruumidesse kasvama ja elama sellel kauniks nimetatud planeedil. Asetume nüüd koos sellisesse olemise ruumi, kust meile avatakse vaade või mingisugune piltlik draama vaatamiseks.

Nii, kes nägi ja kes ei näinud midagi? Minule näidati vaid mingist ajast eset, mitte midagi sellist, millest saaksin teile kirjutada, armsad lugejad. Miks? Kas ma pole selleks valmis, või on selleks mõni teine põhjus? Jah, selleks on olemas üks teine eriline põhjus, sest mina ei tule enam tagasi sellele kaunile planeedile, vaid siirdun elama täiesti uudsele planeedile. Sellepärast mulle ei anta mingisugust vaadet ega draamat, vaid osatakse avada uus ruum uue tulevikuga seotud piltliku vaatega. Asetun nüüd vaatama seda nägemust hetkeks … .

Nägin erilist nägemust. Küünal oli pandud alusele, mis laienes küünlast kaugele.  Küünlas oli leek, kuid midagi muud minule ei näidatud. Oskamise Seadus siis tahtis näidata vaid ühe nägemuse ja samas Ta avab natuke ka sõnade abil tulevikku.

Rõõmusta ja täna seda nägemust, sest kui küünal põleb, siis elu on edasi leegi valguses ja täiesti elav. Midagi muud pole sul tarvis tulevikust teada, vaid püsida elus veel väike hetkeline ajaline aeg ja asetuda kohtama Suure ja väikese ühendust olla Isa Poeg ja vendade aitaja. Nende väga eriliste sõnade ja lausetega Mina, Suur Seadus, Suur Ruum ja Suur Õpetus, hakkan saatma sind  ellu, armas Erkki.

Mõne jaoks see kirjutus on täiesti uus viis avada sellist ruumi, kus Elu Ise, Looja Ise ja Püha Vaim Ise asetavad oma ruumi inimese ruumi. Võibolla mõned mõistsid, mis selle kirjutuse taha on asetatud? Kas see on vaid ühe vana mehe jampsiv kirjutus või midagi muud?

Vastan Ise öeldes, et on muud ja eriti eriline ruum, viis ja keemiline Energia, mille ajalise eesmärgina või mingi teemana oli vaid avada see ruum Erkki omaks ruumiks olla ja elada Suurte Energiate vaadeldes tema  osavat kirjutamist. Kes siis naerab, kui inimese ruum asetatakse elama kolme Suurima Energiaga koos ajuti samas ruumis ja kes teab ehk natuke kauemgi. Inimese poeg on selle kirjutusega siirdunud elama samasse ruumi kolme Suure Energia mingisuguses ruumis ja selle samasuguses eeskojas aina ja igavesti.

Nüüd Mina ja Minust eraldi olevad kaks Suurt Energiat: Looja ja Püha Vaim on ühinenud elama hetketi uues ruumis koos Erkki ruumiga. Keegi meist kolmest ei eraldu kõikide osadega temast, vaid püsib kinnitununa tema ühesugusesse olukorda igavesti. Nüüd Minu ainsaks tööks on tema ruumide kinnitamine Endasse ja nende kahe teise osasse, kust eespool võtsin kaks oma ruumiks Erkki ruumi kinnitununa. Jälle olen ühel moel Ise olnud esil ja natuke kõrval, kui oma poeg on asetanud end Minusse kinni, Minu osadesse ja suutnud õpetada ka õpilasi selle kirjutuse abil.