Wayne W. Dyer – Intervjuu Lilou Mace | 43:52

12 veebr. Wayne W. Dyer – Intervjuu Lilou Mace | 43:52

 

Selles videos:

• See, mida kutsume haigusteks ei ole tegelikult muud kui meie kehad paranemas
• Kui jõuad Kõrgeima minani, siis hakkad aru saama, et Jumal ei ole sinust väljas vaid iga sinu mõte on Jumala mõte
• Ei ole olemas eelnevaid elusid, on paralleelsed elud. Kõik toimub korraga.

 

Intervjuu: Wayne Dyer ja Lilou Mace
Lilou Mace interview with Wayne Dyer
Tõlge videost:

Lilou: Tere mu GC kaasloojad, Lilou siin. Olen siin imelisel Hawaii saarel Mauil. Istun siin koos Wayne Dyeriga. Ma olen nii elevil. Suurepärane…. Mulle meeldib see Muahhh. Olen seda korduvalt kuulnud, et sul on see imeline Muahhhh.

Wayne: Jah.

Lilou: Väga lahe. Ma intervjueerisin täna hommikul sinu tütar Serenat. See oli väga inspireeriv. Ta on kasvanud väga vaimses perekonnas. Ta on õnnega koos, et juba nii noorelt õpetati selliseid elu põhimõtteid, mille järgi peaks kõiki kasvatama.

Mida tunned peale nende kõigi kirjutatud raamatute, tehtud reiside ja kohtutud inimeste…. Mis on sinu jaoks kõige tähtsamad väärtused, mida peaksime üles kasvades teadma?

Wayne: Ma lõpetasin just kaks päeva tagasi raamatu kirjutamise, selle nimi on “Täitunud soovid”. Põhiliselt kujutab see endast ette seda, kus enda elus hetkel olen. Paar aastat tagasi diagnoositi mulle leukeemia ja jäin seda tõesti uskuma. Olen aru saanud, et kõik haigused meie kehas eelnevad meie energia kehale. Need, mida kutsume haigusteks ei ole tegelikult muud kui meie kehad paranemas.

Näiteks kui ma lõikaks endale kätte ja koheselt hakkaks valged verelibled sinna tormama ja tekiks koorik ning kõik muutuks punaseks. See kõik näeks jube välja. Kui sa tuleks mujalt ja seda näeks, siis ütleks kohe, et lõikame selle välja. Kui tegelikult on see keha viis paraneda. Moodustada koorik, muutuda punaseks jne. Kõik see paistetus jne on paranemise protsess. Ma hakkasin ka leukeemiat nii vaatama. See võib olla keha viis reageerida psühholoogilistele traumadele, mineviku nurjunud suhetest vms. Keha on imeline ja teab, mida ta teeb.

Küsid, mis on need väärtused…. See mida viimase aastaga kirjutades avastanud olen on see, et me pole üldsegi need kehad, mida arvame olevat. Olen sellest rääkinud ja sellest on ka palju kirjutatud, aga kui satud sellega silmitsi, siis hakkame aru saama, et meie olemus on midagi palju enamat kui lihtsalt füüsiline vorm. Näiteks mina siin, istun ilusa naise kõrval ja olen 71 aastane, sina oled nii noor kui oled. Kui ma küsiksin sinult, kas sina oled enda keha ja kui sina vastaksid, et jah, see olen mina ja see on minu keha. Sellepeale ma küsiks, et mitmes kehas sa olnud oled? Juba selle elu inkarnatsiooni ajal, alates sellest, kui olid väike ja kaalusid 3-4 kg. Oled olnud beebi kehas, teismelise kehas, kahekümneaastase kehas jne. Kui küsid, kas need on päriselt olemas? Muidugi on… Siis ma ütleks, et too siia. Too sina enda 20 aastane keha ja mina toon enda 20 aastase keha. Toome siia ja vaatame, analüüsime neid. Siis ütled aga, et ei saa, sest seda enam pole.

Minu spirituaalne õpetaja Muktananda Indiast ütles, kui talt küsiti, et kas see on päriselt olemas. Ta ütles, et: “Päriselt on olemas see, mis kunagi ei muutu.” Seega kui mõelda, kas keha on päriselt olemas, mõeldes millegile, mis kunagi ei muutu, siis pole see kindlasti keha, ega muu siin füüsilises maailmas, kõik mida siin näeme, kaasa arvatud ookean, puud, see tuba ja diivan, see kõik muutub. Lõpuks naaseb see kõik oma nähtamatusse allikasse.

See kehtib ka meie praeguste kehade kohta. Me ei ole need, keda arvame olevat, oleme see nähtamatu olevus, kes alatasa uusi kehasi võtab. Ajast, millal minuga siia maha istusid ja ajal kui lõpetame, oled sa teistsuguses kehas kui alustasime. Meie kehad muutuvad pidevalt. Miljonid ja miljonid rakud on pidevas muutumises.

See on nagu õppida, et see kes me oleme on palju enamat ja keerulisemat, midagi palju vaimsemat kui lihtsalt füüsiline keha. Olen alati öelnud, et elu on rohkemat kui surmav haigus, mis levib seksuaalsel teel. See, mis looduslikult ilmneb. Seega, mida leukeemia diagnoosiga avastasin on see, et minus on midagi enamat. See, mis ei allu nime omamisele.

Mul on sellele nimi, aga mina ei andnud seda. Jumal tuli selle nime peale. Seda saab lugeda “Torahst”. Esimesest viiest Uuest Testamendist. Vaadata kasvõi raamatust “Exodus”. Mooses kõnnib läbi kõrbe ja kohtub seal põõsaga, mis põleb ja põleb, aga ei tuhastu. Iidsete jutustuste järgi hakkab põõsas rääkima. Jumal räägib. Jumal annab Moosesele juhiseid ja räägib talle: „Mine tagasi Iisraeli ja vabasta oma rahvas.“ Tema vastab aga jumalale, et…. Ma lühendan seda. Ta ütleb Jumalale: “Mida ma ütlen kui küsitakse, kes mind saatis” ja ta vastas, et… See on ainuke viide spirituaalses kirjanduses ja see on 1300a eKr. Jumal ütles Moosesele: „Minu nimi on -olen see, kes olen- ja see jääb minu nimeks ka tulevaste põlvkondade jaoks.“ Olen see, kes olen, see on meie nimi. See on Jumala nimi, see ongi selle nähtamatu nimi, mis meis kõigis on “Mina olen”.

See kuidas kasutame nime “Mina olen” on see, kuidas kasutame Jumala nime. Vana Testamendi “Joeli raamatus” öeldakse, et nõrk inimene ütleks: “Mina olen tugev”. Jeesus küsis Jumalaks olemise kohta ja tema ütles juba enne Abrahami, et: “Mina olen”. Iga tähtis asi, mida Jeesus Vanas Testamendis ütleb, algab fraasiga “Mina olen”. Mina olen tee, tõde ja valgus. Mina olen taassünd. Ta ei ütlenud, et on ristilöömine. Liiga tihti rõhutatakse ristilöömisele ja kannatusele, sellepärast meil niipalju muresi maailmas ongi. Kristlased keskenduvad pidevalt ristilöömisele, kannatustele, haavadele, ogadele, ristilöömise kannatustele.

Mäletan kui minu kaks tütart käisid erakooli teises klassis ja üks tuli koju ning ütles, et talle ei meeldi kabelis käia. Seal ripub surnud mees ja see häirib teda. See oli nii suur mure, et pidime kooli vahetama, sest kabelis käimine oli kohustuslik. Ma arvan, et Jeesust peaks kujutama kui ülestõusu, valgust, lõputut valgust, mis on meis kõigis. Olen seda endas avastanud. Olen ka lõpetanud ütlemise, et olen vähihaige. Olen hakanud ütlema hoopis, et mina olen terve, mina olen täiesti terve, mina olen tervenemas, mina olen rahulolu. Kasutades fraasi “Mina olen”, väga ettevaatlikult oma elus.

Uues Testamendis kirjutab, et Jeesus ütles inimestele, kes teda kividega viskama hakkasid: „Miks te mind kividega viskate? Sest väidad end olevat inimene ja sa ei ole seda. Väidad, et oled Jumal, kuigi oled inimene.“ Sellepeale küsib ta: “Kas teie seadustes pole mitte kirjas, et ma ütlesin… Teie olete Jumalad. Te kõik olete jumalad.” Jumal pole midagi, mis on meist väljas. Jumal on midagi sügavat, mis on meis kõigis. Sellest kirjutangi uues raamatus. Kolmas peatükk nimega “Kõrgeim mina.” Kõrgem sina tunneb ära, et sinus on säde Jumalast. Väike osake, mida aeg ajalt kõnetame.

Kui jõuad Kõrgeima minani, siis hakkad aru saama, et Jumal ei ole sinust väljas vaid iga sinu mõte on Jumala mõte. Ka praegu siin ruumis. Mina, sina ja mu poeg istub seal, siin on kolm inimest, aga ainult üks meel. Üks meel, aga me kõik kasutame seda. Küsimus on selles, kas me jääme Jumalaga ühele tasemele. Einsteinilt küsiti küsimus kvantfüüsika kohta ja ta vastas: „Minu jaoks on need kõik detailid. Ma tahan mõelda nagu Jumal.“

Kui kõik see 2011a. aprillis alguse sai, oli mul imeline kogemus. On olemas mees, kes elab Brasiilias, Abadiânias.

Lilou: Jaa John of God.

Wayne: John of God. Mul on väga hea tuttav Rayna Piskova. Ta on arst, silmakirurg Californias. Ta tahtis, et läheks sinna. Ta lendas kohe siia, kui sai teada, et mul on leukeemia ja mind on võimalik ravida. Ta teadis, et John of God saab mind ravida. Algselt pidin minema, aga siis saabus aprill ja mul oli raamatu tähtaeg. See raamat kirjutas mind, mitte vastupidi, see omas mind. Iga päeva läksin kirjutamisnurka ja kõik lausa voolas minust automaatselt välja, olen ka seda varem kogenud, aga mitte nii intensiivselt. Mul ei olnud otsest plaani, aga manifesteerisin seda hingeliselt.

Tundes ära seda, et sa ei saa seda mida tahad, vaid saad seda, mida sa oled. Saada Jumalaks ja elada öeldes, et: “Mina olen Jumal.” Nagu püha Paul ütleb „Omada sama meelt, mida omab Jeesus Kristus.“ Kes Jumala kujul ei arvanud, et Jumalaga võrdne olek on patt. See on Uuest Testamendist, võtan sealt väga paljusi asju.

Seega Reyna läks üksi Abadiânia, Brasiilasse. Ta oli pettunud, et ma ei läinud, aga tema läks ikkagi. Ta läks ja küsis, kas John of God tervendaks mind. Ta näitas minust nelja pilti, mis olid kõik tehtud valgetes riietes. Eest ja tagant, igalt küljelt. Pilte vaadates ütles John, et ma pean sööma ravitaimi ja jooma pühavett. Seega Reyna läks postijaama ja saatis kõik taimed ja veed mulle siia, kolme päevaga jõudsid need kohale. Peale nende tarvitamist tehti minust uued pildid ja ta toimetas need uuesti temale esmaspäeva või teisipäeva hommikuks. John ütles, et operatsioon tehakse neljapäeval, sest tema ei tee operatsiooni. Vaid seda teevad olendid läbi tema. Suhtusin sellesse kõike skeptiliselt. See, et keegi teeb mulle 10 000 miili kauguselt operatsiooni ja seda keset ööd. Aga samas olen alati öelnud: “Ole avatud kõigele ja kinni mitte milleski”.

Seega võtsin selles osa ja mulle tehti operatsioon kell 7 hommikul. Oli 21 aprill. Mäletan, sest siis oli mu ema 95a. sünnipäev. Ta ütles, et pärast operatsiooni mine magama, kanna valget, joo vett, söö ravimtaimi jne. Ei tohtinud teatud asju süüa jne. Tegin kõike, mida mul kästi. Operatsioon lõpetati 7:30 ja järgmisel hommikul ütlesin Reynale, et lähen jalutama ja ujuma. Nii nagu igapäevaselt teinud olen. Ta ütles, et ma ei saa, et mulle tehti just operatsioon ning pean 24 tundi magama. Ma ütlesin, et ei saa magama minna, ma just tulin voodist. Ta ütles, et pean. Mina muidugi eirasin seda ja läksin jalutama. Tavaliselt ma jalutan tund kuni poolteist. Jõudsin vast 100m kaugusele ja kukkusin kokku. Ma olin lihtsalt nii nõrk. Ma jõudsin vaevu tagasi. Läksin kohe voodisse tagasi. Kaks minu last oli ka siin. Nad tõid mulle vett ja asju, olin voodis mitte päev vaid pea nädal. Kosusin operatsioonist terve nädala.

Nädal hiljem eemaldati niiöelda õmblused. Selleks pidi jällegi valmistuma. Kanna valget, palveta, söö teatud sööke jne. Seekord uskusin juba rohkem, et siin on midagi Jumalikku teoksil. Mees, kes on ravinud 40 aasta jooksul rohkem kui 20 miljonit inimest Brasiilias ja pole kunagi haigust põdenud. Isegi Oprah saatis meeskonna sinna, et teada saada, mis vend see selline on. Sest kui mina ta nime ütlesin, siis teadsid ka sina, kes ta on. Need olevused sisenevad tema kehasse. Ta ei kasuta tuimestust, ta ei kasuta desifintseeriat, kraabib inimeste silmi, lõikab lahti inimeste kõhud ja võtab asju välja. Ta teeb neid operatsioone ka distantsilt. Tema ise ei tee tegelikult neid operatsioone. Seda teevad olendid, kes iganes nad ka poleks. Mõned on eelnevalt elanud arstid, mõned on ka vaimsed teejuhid.

Lilou: Seega avas ta su päriselt lahti, mitte ainult vaimsel tasemel?

Wayne: Tema oli Brasiilias ja mina siin Hawaiil. Seega mingit lahti lõikamist ei toimunud. Kui ma peale operatsiooni ärkasin, siis mu poeg, kes seal istub, vaatas mind ja küsis, mis mul viga on. Minu silmad olid kriimustatud. Pupillide asemel olid väikesed täpid. Kõige imelisem asi oli see, et ma tundsin endas armastust. Sarnane nagu sina oma tuuriga teed. See tunne pole endiselt ära läinud. Ma puutun sellega nüüd pidevalt kokku. See on ka põhjus, miks seda saadet olin nõus tegema. Sest ma ei tee intervjuusid enam väga.

Lilou: Ma ka ei tea kuidas see juhtus. See on puhas ime minu jaoks.

Wayne: Minu tütar, kellega enne vestlesid. Ütlesin talle, et kindlasti tahab ta ka minuga intervjuud, et ole hea küsi temalt. See oli selline juhuslik küsimus. See on selline väike juhtum. Inimesed on hakanud järjest minu ellu tulema. Minu elust eemaldati kuidagi ego, nagu minema pestud ja see asendati lummava, jumaliku rahuliku olemisega. Minu elus hakkas pihta tervenemine.

Ma loobusin joogast kuskil aastaks, peale leukeemia diagnoosi, öeldi et see on liiga kuum mulle. Ma teen bikram joogat, mis on intensiivne 90 minutit. Ma just tulin sellest, teen seda iga päev. Magasin hommikul kella 10-11ni, muutusin väga uniseks ja inimesed ütlesid, et ma ei näe hea välja jne. Peale õmbluste eemaldamist muutus kõik minu elus. Hakkasin saama sõnumeid, üks hommik sain sõnumi, et: „Täna sa jalutama ei lähe, mine tee joogat. Nüüd oled terve ja saad joogat teha.“ Seega läksin jooga stuudiosse, kus polnud aasta käinud ja tegin joogat. Olen seda nüüd teinud 4-5 korda nädalas. Tervis aina paraneb ja paraneb. Ärkan nüüd uuesti 4 ajal hommikul. Nii nagu ma vanasti tegin. Mediteerin tund aega ja seejärel lähen ja teen heategusi inimestele.

Hiljuti viisin 162 inimest kolme spirituaalsesse kohta, mida nimetatakse “Imelise kogemuseks.” Filmisime seda kõike ja see tuleb välja kuue kuu pärast, 6 dvd. Pidasin loengu ülikoolis, Püha Francise kodus, Lourdese Ülikoolis. Seal kus toimus Pühak Bernadettei 1958a. ime, Bosnia ja Hertsegoviinas.

Lilou: Sealt ka sinu müts…(vihjates Waynei kantud sonile)

Wayne: Täpselt. Sain selle Lourdesest. Jõudsime kõik linna. 162 inimest koos minu poja ja kahe tütrega. Läksime CEC-sse (mitte-tulundus organisatsioon). See koht on minu jaoks väga ilmeline olnud. Olen seal käinud kolm korda. See oli minu kolmas kord. Olen tema palvetest ka raamatu kirjutanud. Püha Francis tuli minu ellu väga võimsalt. Nagu tuli ka Lao Tzu. Tema tuli mu ellu, kui kirjutasin raamatu Tao-st ja sellest kuidas elada oma elu. Muutes oma mõtteid ja sellega oma elu. Mõlemad ilmusid mu ellu ja see kuidas su elu muutub, kui keegi sinu ellu tuleb. Isegi kui vaatad tagasi sellele vestlusele aastate pärast, kui seda meenutad ja näed, et see on osa mingist kujundist. See ei ole väike eraldatud juhtum. Sest kõik, mis juhtub, juhtub korraga, tulevik ja minevik on vaid illusioon, see on kõik üks. Meditatsioon ja unenäod muudavad seda natuke arusaadavamaks. Kohad, kus saad muutuda kellegiks teiseks, olla 7 või 80 aastane. Rääkida inimestega, kes on surnud jne. Nagu Thoreau ütles: “Unistades oleme ärkvel.” Seega paar nädalat tagasi CEC-s, andsin igas linnas loengu ja selles iidses kirikus oli 162 inimest. Kirik oli ehitatud 10-ndal sajandil. Loengu lõpus juhtus minuga midagi, mida pole kunagi juhtunud. See jäi ka filmile. Jäin sõnatuks. Hakkasin kontrollimatult pobisema. Kõik kuulajad sirutasid käed välja ja tundus nagu Püha Francies tuli mu kehasse. Tundsin tema kohalolekut nii hästi ja mõtlesin kõigile nenedele kordadele kui…. Mind ei kasvatatud kristlasena, kasvasin ülesse lastekodudes ja kasuperedes, ma polnud kunagi ühes kohas. Olen kõike seda kogenud, aga mingil põhjusel see mees, kelle järgi on nimetatud San Francisco linn. Kes elas 13-ndal sajandil, pühendades oma elu Kristuse teadvusele ja selle järgi elamisele. Temast sai minu elu oluline osa.

Sain hiljuti kirja ühelt naiselt, kes kuulis minu loengut Briti Columbias. Ta ütles, et mind kuulates, kui rääkisin Püha Franciscusest, ta nägi mind laval moondumas. Mul oli pruun mantel ja muutusin otseses mõttes Püha Franciscuseks. Tund hiljem, kui rääkisin Lao Tzu-st. Taost ja kui võimas kõik see oli. Väga irooniline, kuidas need inimesed minu ellu erinevatel viisidel ilmusid. Ma pidin rahulikult mõtlema ja pühendama aastaid oma elust neid õppides, nendest kirjutades ja elama nende põhimõtete järgi. Mingil ajal minu ego arvas, et see on kõik sellepärast, et olen eriline. „Pealegi olen Wayne Dyer ja olen maailmas tähtis mõjuisik.“ Hakkasin aru saama, et sellel pole midagi pistmist, et eelmises elus olin need isikud. Ei ole olemas eelnevaid elusid. On paralleelsed elud. Kõik toimub korraga. Kui hakkad ette kujutama soovi tunnet, mida tahad enda ellu.

Sama mida leukeemiaga tegin. See pole lihtsalt vaimne harjutus, kus ütled „ma olen terve“ ja elan selle järgi. Pigem hakkad seda kehas tundma. Sa koged ja hakkad seda tunnet ette kujutama, ükskõik mis soov see on. Hakkad ette kujutama nagu see oleks juba olemas. Kui teed seda väga sügaval tasemel, nagu laval kõneledes. Ja kui hakkad rääkima millegist, mis ei ole lihtsalt vaimne vaid ka osa sinu elust.

Lilou: Muutud sa selleks.

Wayne: Jah. Sina muutud selleks ja see muutub sinuks. Püha Francis ja sina ei ole enam eraldi. Sina ja Lao Tzu ei ole eraldi, sina ja Jumal ei ole enam erladi. Sa oled üks, üks kõigega. See muutub nähtavaks. Piltidel, kus on orbid jne… Teatud inimestel muutub see nähtavaks. Vaimse nägemusega inimesed näevad seda koheselt.

Lilou: Kas sellel on mingi protsess või oled teatud olekus, mis lubab selle ilmneda? Sest alati on väike vahe meil kui loojatel, kes seda endast välja annavad ja sama ka vastuvõtmisega. See on peene asi. See mina olemine. Pidev meeldetuletamine, et mina olen terve jne.

Wayne: Jah aga peale teatud aega muutub intellekutaalne harjutus, see kordamine, et mina olen, mina olen, mina olen… varsti hakkab Intellektuaalne osa kaduma. Et intellektuaalselt midagi mõista, pead seda analüüsima. Võtame selle juppideks, mõtestame, arutame ja leiame valemi. Seda analüüsimine tähendabki. Küsime teiste inimeste arvamust ja lähme uurime internetist, kirjutame sellest ja räägime ekspertidega jne. Nii hakkame midagi intellektuaalselt mõistma. Et mõista midagi vaimselt, selleks on ainult üks viis. Seda teavad vaid vähesed. Sa pead seda ise kogema. Kogemuse all mõtlen ma „mina olen Jumal kogemust.“ Me võime seda kirjutada, sellest on juba mitmeid raamatuid. Kui seda aga tundma õpid…. Sa ei ela nii, et tahaks see olla. Jumal ei ela nii, et ma tahaks olla… Ma tahaks terveks saada öeldes, et ma tahaks terveks saada. Või ma tahaks olla rikas, õnnelik, rahul, tahaks olla täiuslik, on sama kui öelda, et ma pole. Kui sa oled Jumal siis, kuidas sa saad öelda, et ma ei ole. Kuda saab looja öelda, et ma tahaks olla või ma hakkan olema. Sa oled juba seda.

Kogedes seda, kui tõesti sellest aru saad, siis hakkad seda nägema. Iga väline sõnum, mediteerimine mida koged, iga kogemus, iga inimene keda kohtad. Astud hetkeks tagasi ja saad aru, et see kõik on osa millegist suuremast, mis seda kõike siin liigutab. Põhiline on, et sa kujutaksid ette tunnet. Tunne on põhiline. Intellektuaalselt sa analüüsid seda ja saad aru. Selle tundmine aga…. Sa tunned seda oma kehas. Selles hetkelises kodus, mida su vaim omab. Hetk kui hakkad seda oma kehas tundma.

Soovitan sul vestelda naisega, kelle nimi on Anita Moorjani. Ta kasvas ülesse Singapuris ja elas Hong Kongis. Tal oli neljanda astme verevähk, üle kogu keha. Arvati, et elab veel ühe päeva. Tema organid lakkasid töötamast. Tal oli üle keha 24 kasvajat, mis olid sidruni suurused. Kõhus, rinnas, jalgades, peas. Ta oli täis vähki. Tal oli see olnud juba neli aastat. Sel õhtul, Hong Kongis. 2006 aasta veebruaris, ta suri. Tal oli nii öelda surma lähedane kogemus. Selles kogemuses öeldi talle, et praegu ei ole tema aeg surra, juhul kui ta seda ei taha. Et ta võib minna tagasi oma kehasse. Kui ta läheb tagasi kehasse, siis peab parandama oma energiakeha. Peab parandama energiakeha, mis ümbritseb vähki tema kehas. Peab hakkama seda muutma, seda tehes, vabaneb ta vähist. Neli päeva pärast surmaga silmitsi seismist oli ta vähist vaba.

Ta osaleb minu telesaates.Ta kirjutas raamatu nimega “Surra, et olla mina ise.” See mida ta avastas on sama, millest siin rääkinud oleme. Sellepärast saimegi kohe jutule. Nüüd räägime temaga igapäevaselt. Ta avastas seda, et ainus asi, mida tegema pead, et saada elus seda, mida sa tahad on lugupidamine enese võimekusest. Ütles, et asi pole mitte teadliku ühenuse saamine Jumalaga ja see, et sinus on osa Jumalat vaid ka osa inimesest. Peame aru saama, et tervikuna olemegi Jumal ja Jumal on sina. Sellest ei saagi intellektuaalselt aru. Seda saab ainult tunnetades. Tundes ja aru saades sellest, kui Jeesus ütles, et Jumal on armastus. „See, kes on armastus olen mina ja mina olen tema.“ Selles ongi kogu kogemuse mõte.

Minule kogemus John of God-iga oli… Minu jaoks oli see viimane samm. Ego eemaldamine minust ja täites see tühimik…. Kes iganes need olevused olid… Õmbluste eemaldamise ajal oli mul kohe selle nurga juures kell. See oli Panerai kell, mis maksis 17 000 dollarit. Mu tütar tahtis, et ma omaks seda. Kaks nädalat enne seda. Öeldakse, et see ei jää kunagi seisma. Kui jääb siis saab raha tagasi. Sellel on 10 päeva vooluallikas sisse ehitatud. See oli sarnane sellele, mis mul siin on. Ärkasin hommikul kell 7 ja ma avastasin, et kell, mis kunagi seisma ei jää on taha jäänud 80 minutit. Ka järgmine päev juhtus sama. Pidin kella tagastama ja sain raha tagasi. Sest Brasiilia elektromagnetväljad on kõrgemal, kui kuskil mujal maailmas ja see juhtus siin. Sellepärast pidin kella välja vahetama. Kaotasin 80 minutit, midagi juhtus nende 80 minuti jooksul siin. 80 minuti jooksul juhtus see, et hakkasin mitte ainult teadma, et olen Jumal intellektuaalselt vaid ka tundma ja seda igale poole minnes. Ma ei seosta enam ennast oma keha, saavutuste või tegemistega.

Küsisid ennist, et mis väärtusi ma oman. Selleks on põhiline teadlikkus, kui sinust saab Jumal, kui sa tõesti elad olemuse Allika järgi ja sellest saab sinu igapäevaelu. Sellepärast siin sinuga vestlengi. See on järjekordne näide sellest. See kui ärkan iga hommik 3-4 ajal, mõtlen seda, kuidas saaksin kedagi teist aidata. Mul on selleks palju erinevaid võimalusi. Sest olen tuntud, saan palju kirju, saan aidata inimesi, kes on haiglas. Saan annetada raha. On palju asju, mida teha saan. Annan sulle enne lõpetamist ühe näite.

Tavaliselt mediteerin umbes 40 minutit. Mediteerides saan juhiseid. Ühel hommikul, siin mediteerides. Sain sisemiselt sõnumi, kuskil kaks või kolm nädalat peale John of God-i kogemust. Aeg kus alatasa kohtusin inimestega, kes midagi vajasid. Vanasti oleks seda eiranud. Nüüd kutsun neid lausa oma ellu. Saan muuta nende elu tõeliselt tähendusrikkal viisil. Ja sellel hommikul… Tavaliselt jalutan ookeani ääres, jalutan vasakult mööda rannikut. Sellel päeval kästi mul võtta jalast jalanõud. See on huvitav, sest ka Jumal käskis sama Moosesel teha. Elizabeth Barrett Browning kirjutas sellest luuletuse: „Maa on täis taevast ja iga põlev põõsas on tules Jumalaga. Ja need, kes näevad, võtavad jalast jalanõud. Teised ainult istuvad ja korjavad mustikaid.“ Selline tema luuletus oli. Jumal ütles Moosesele, et: „Võta jalanud jalast, siin on Püha maa, kui saadan su –Mina olen- teekonnale.”

Mull öeldi, et võta jalanõud jalast ja jaluta rannas. Mida pole ma juba aastaid teinud. Kuna tee on vajunud ja mul on puusaga mure. Sellel päeval kõndisin mööda randa. Seal nägin ühte meest rannas magamas.  Siin on see väga haruldane nähtus. Teki sees ja habemesse kasvanud. Kui aus olla siis ta nägi välja nagu narkomaan. Ma eirasin teda ja kõndisin natuke kaugemale. Kõndisin natuke kõrgemale. Seal oli üks mees, kes mu ära tundis ja hakkasime rääkima. Andsin talle enda tehtud filmi koopia. Film nimega “The Shift.” Mul oli see kaasas.

Lilou: Väga hea film.

Wayne: Tänan. Ta rääkis mulle oma suhte muredest naisega. Ta proovis naisega olla armastav ja hea aga naine aina vihastas jne… Rääkisin temaga õpetustest, millest oma raamatus kirjutasin. Raamat “Täitunud soovid”, see millest enne rääkisime. Üks asi, mida seal räägin on see, et seni kuni sa hindad, mõistad süüdi või kritiseerid ükskõik, millist Jumala last, seni ei saa sa kunagi Jumalaga üheks. Hinnang, hukkamõistmine või kriitika. Kui oma naisest räägid siis sa hindad, mõistad hukka ja kritiseerid teda, sest ta ei ole selline nagu sa tahad. Proovi üks päev neid asju mitte teha. Ta arvas kohe, et ei tea mis…. Kahe päeva pärast nägin teda uuesti ja selgus, et suhe naisega on täielikult muutunud, sest ta enam ei hinnanud, kritiseerinud ega mõistnud teda enam hukka. Täpselt seda, mida meie egod pidevalt teevad.

Kell oli alles 5:30 hommikul ja olin juba ühe inimese elu muutnud. Tagasi kõndides nägin uuesti seda lebavat meest. Mõtlesin omaette, et tahan seda meest aidata ja anda talle 100 dollarit. Aga mul ei olnud raha kaasas. Tulin joostes tagasi siia. See on umbes 10 minutit kõndimist. Kõndisin ülesse ja võtsin natuke raha kaasa. Kõndisin tagasi randa, koputasin talle õlale. Ta ärkas ehmunult. Ta oli kuskil 27-28 aastane ja tema nimi oli Vince. Ta arvas, et olen tema peale pahane või olen politsei vms. Oli näha, et ta oli narkojoobes. Tema silmad reetsid selle. Panin talle käe ümber, ta ei lõhnanud väga hästi ja ütlesin talle: „Tahaks sulle osta hommikusööki, öömaja pakkuda ja tahan sulle 100 dollarit anda. Tee sellega, mis tahad.“ Ta ütles: „Jumal küll… Oled esimene inimene saarel, kes räägib minuga nagu ma oleks oluline.“ Seejärel kõndis ta minema. Nüüdseks olin ma juba kahte inimest aidanud. Ma ei andnud talle 100 dollarit kuna olen üllas või rikas, andsin selle kuna olin sunnitud. Asi ei olnud selles, mida ta rahaga teeb vaid armastuse andmises.

Tagasi tulles avastasin, et olin võtnud vale võtme ja enam ei saanud sisse. Elan kohas, kus saab vaid võtmega sisse. Uue võtme järele minnes põrkasin kokku Susaniga, kelle poeg tapeti. Poiss oli 10a ja nimi oli Will Smith, kes aeti kaks aastat tagasi alla purjus juhi poolt. Hakkasime vestlema ja ta rääkis, et pidi minema tunnistama. Ta ütles: “Wayne ma…” Nuttes ütles, et ta just sai ja vaatas poisi teise klassi lõpupeo video. Ütles, et igatseb teda nii väga. Kutsusin ta endaga kaasa ja andsin talle Anita Moorjani teksti, kus ta kirjutab enda surma kogemusest. Seda saab ka internetist leida. Otsida lihtsalt Anita Moorjani NDE-d. Saab lugeda sellest kogemusest. See on 22 lehekülge pikk. Mul on sellest koopia, mida inimestele annan. Annan ka sulle enne lahkumist. Andsin selle talle ja ütlesin: „Susan loe seda ja sa ei igatse enam Willi kunagi. Sa hakkad mõistma.“

Seejärel tulin siia tagasi. Kell oli endiselt pool 7 hommikul. Olin juba pea tund mediteerinud ja puudutasin kolme inimese elu. Tehes seda, mida ma ei oleks enne armastusega ühtimist teinud. Oma 71a sünnipäeval, 10 mai, kaks nädalat peale selle kogemuse saamist. Sain operatsiooni 28ndal aprillil. Olin San Franciscos ja töötasime filmi kallal, mida teen, selle kohta kuidas oma isa leidsin. Filmi nimi on “Minu suurim õpetaja.” Kõik mida oma 71a sünnipäeva puhul teha tahtsin oli minna välja, võttes kaasa 50 ja 20 dollarilisi rahatähti, terve paki. Läksin linna peale, kohe Püha Franciscuse hotelli vastas. Iga narkomaan, igaüks, kes otsis plastik pudeleid, mees või naine. Peatasin nad, ajasin nendega juttu ja andsin 50 või 20 dollarit. Ma isegi ei tea, kui palju neile andsin. Tagasi hotelli tulles mõtlesin, et see on olnud minu elu parim sünnipäev. Ma ei tahtnud midagi, et keegi mulle laulaks või tooks kooki. Ma tahtsin lihtsalt teenida. Täpselt see ongi minuga juhtunud peale kokkupuudet Anitaga, Püha Francesiga, Lao Tzu-ga, John of God-iga.

Ma arvan, et mind valmistatakse ette ülestõusuks. Ma ei usu, et selleks peab ilmtingimatta keha maha jätma. Lähen siis kui kutsutakse. Ülestõustes sa muutud ülestõusuks. Ristilöömise asemel sa tõused ülesse ja muutud valguseks, mis tõuseb egost kõrgemale ja elad nii edasi. Minu eesmärk on aidata kõigil seda teha.

Lilou: Valgustuse saamine või kuidas?

Wayne: Lihtsalt saada valgustatuks. Kõrgem valgustatus. On pildid Jeesusest, kus ta on löödud risti. Kannatades, käed risti löödud ja okkad peas. On ka pilte Jeesusest, kus ta tõuseb ülesse, kõrgemale oma kehast, kannatustest ja egost ja saab valguse olendiks. Mina arvan, et see oligi Jeesuse õpetus ja seda mina täna teengi.

Lilou: Olles lihsalt siin, olles olevikus, tõstame sagedust meie ümber. Seda mulle Delfiinid täna õpetasidki. Lihtsalt siin olek ja nendega ujumine, mitte millegi tegemine ja sa lihtsalt ilmusid. Kõik see, mida kirjeldasid on meile kõigile kättesaadav. Lihtsalt seda tahtes. Veetes aega, jalutades kohtud inimestega, kes vajavad sinu abi. Me kõik saame seda teha. Raha on vaid ettekääne kohtumiseks.

Wayne: See on vaid ühe päeva näide. Ma võin sulle rääkida inimestest, keda siia olen toonud. Üks naine, kelle laps oli tõsiselt vigastatud ja ta toodi siia. 22 aastane poiss nimega Samir küsis minult, miks inimesed üldse kannatavad ja rääkisime sellest. Turgutasin tema vaimu ja kergendasin tema kannatusi. Ta kõndis siit välja kergendatult. Ma teen seda iga päev. Kell on juba pool kaksteist hommikul ja täna on see juba teine kord. Tehes seda intervjuud. Rääkides seda lugu kõigile, kes vaatavad. Võibolla ka keegi teist avab ennast ja omab mõistust, mis on avatud kõigele ja kinni ei milleski. Nagu Anita ütleb, et elage mõistatuses. Kõik mida usud tuleb sinu teadmisest. Kõik, mis on maailmas, on müstiline. Ütleme, et kõik mida tead on nii palju (Wayne näitab kätega väikest vahet) ja kõik, mida ei tea on nii palju (nüüd näitab suurt vahet). See on lõputu. Kõik, mida tead on siin (näitab näppudega väikest osa) Kõik, mida arvad teadvat, ka kõik, mida ei usu. Kui elad aga mõistmatuses, oled alati avatud, lubad asjadel juhtuda.

Ma räägin sulle mehena, kes on tuntud juba viimased 40 aastat, olen kirjutanud 36 raamatut ja esinenud telekas üle maailma. Räägin teemadel, mida paljud peavad segaseks. 71 aastaselt sain aru, et olemas on midagi üleloomuliku. Sain tuttavaks ühe 20a. naisega, kelle terve nägu oli halvatud. Õpetasin talle, kuidas teha “Mina olen” olemist. Mina olen terve, mina olen halvatusest vaba jne. Kaks nädalat hiljem oli ta minuga koos laval, 2500 inimese ees. Näidates kõigile.Talle prognoositi paranemiseks 4-5 aastat. Tema nimi oli Nicolette. See käib kõigi kohta.

Te olete kõik Jumalad. See ei ole midagi kättesaamatut. Seda religioonid ongi õpetada proovinud, et saame teie eest ühendust võtta Jumalaga(usk ja kirik). Mina ütlen, et ärge kuulake seda. Võtke ise Jumalaga ühendust, sest teie oletegi Jumal. Iseenda kõrgeim osa.

Lilou: Saan aru, et teadmata asjad ongi kõige ehedamad. Need kõige ehedamad.

Wayne: Tuleb lihtsalt müsteerias elada. On paljusi asju, mida ma ei mõista ja see meeldib mulle.

Lilou: Tänan sind Wayne selle ime eest, et saime siin istuda ja arutada neid imelisi asju ja et saame seda jagada tuhandete inimestega üle maailma. Saadame teile kõigile armastust.

Wayne: Namaste. Jumal õnnistagu teid kõiki. Te olete Jumalad ja jätke see meelde. Täitunud soovid.

Lilou: Täitunud soovid.