22 juuli Matt Kahn – Tõstes enda vibratsiooni | 1:21:30

 

 

Matt Kahn –  Tõstes enda vibratsiooni
(Raising Your Vibration)

 

Matt Kahn: Tänases ülekandes tahan selgitada… Tahan selgitada vaimsel teekonnal ettetulevaid ja segadust tekitavaid teemasid. Seda tuleb päris tihti ette. Võtame midagi, mis tekitab alati segadust… Võtame midagi, mida enda vastu kasutame ja teadlikustame seda, et näeksime seda armastaval ja kasulikul viisil. Leiame üles ka harjumused, millega seda enda vastu kasutame. Kavatsen näidata teile kõige südamest lähtuvamat teekonda ja aitan teil kasutada vaimsust enda kasuks, mitte enda vastu.

On huvitav, et see, mis alguses näeb välja kui võti vabadusse, muutub relvaks, mida kasutatakse enda vastu. Imelik see värk. Väga imelik. Tahan tuua täna selgust… Tahan selgitada valearusaama sellest, mida tähendab enda vibratsiooni tõstmine. Selle selgitusega loodan lõpetada saboteerimise sinu elus. Tulevane üritus räägib enesehinnangu lõpetamisest. Ja selle ettevalmistuse jaoks on hea täna tegeleda saboteerimise lõpetamisega.

Saan teile selgitada, kuidas luuakse sabotaaž energilisel tasandil ja kuidas on see seotud enda vibratsiooni tõstmisega. Usun, et siis hakkavad asjad selginema. Kui mõelda enda vibratsiooni tõstmisest… Isegi seda öeldes… paljudele energeetiliselt tundlikele inimestele muutub see segaseks. “Jumal küll, pean enda vibratsiooni tõstma.” Arvamus, et vibratsioon langeb kui sa sellega pidevalt ei tegele. Nagu see oleks õhupall, mida laps peab õhus hoidma ja kui see maha kukub, siis lõpeb kogu elu. Või mis iganes arvame juhtuvat. “Jumal küll, pean enda vibratsiooni kõrgel hoidma.” Või kui vibratsiooni tõstmine on selline pidev ja pingeline tegevus. Sellest on saanud selline veider vaimne staatus.

Mõne jaoks on see: “Kas ma näen selles riietuses hea välja?” Mõne jaoks jällegi: “Kas minu vibratsioon on kõrgel?” “Kas seda kandes on minu vibratsioon kõrgemal?” See on väga naljakas. Mõne jaoks: “Kas mul on midagi hammaste vahel? Kas mu vibratsioon on kõrge? Kas see langes? Ma ei keskendunud sellele 3 sekundit, arvan, et see langes. Kas langes? Kas kõik juhtus selle pärast, et see langes?” Teeme selle üle nalja, aga kas meis ei ela just selline hullus? Väga raske on suhelda ja olla teiste seltsis kui ollakse nii keskendunud enda vibratsiooni tõstmisele.

Mõned inimesed ei saa sulle enda aega pühendada, sest ollakse hõivatud enda tehnoloogia ja tegemistega. Vaimsed inimesed on sarnased, ainult, et neil on “peenem” pahe. “Vabanda, aga ma ei saa sinuga suhelda, sest tõstan enda vibratsiooni. Ja sina tõmbad seda madalamale. Nüüd pean veel rohkem vaeva nägema, et tõusta kõrgemale sinu segasest energiast. Vabanda, aga tõstan enda vibratsiooni.” Huvitav on see, et paljud meist on väga intuitiivsed ja me teame, et teatud valikud on vaja teha austusest enda vastu. Olgu see siis loobumine ennast hävitavatest harjumustest või teadlikkuse ja kohaloleku suhtesse toomine.

Teatud tasemel teame kõik, mida kõrgem teadmine meile öelda tahab. Täiuslikus maailmas on teatud otsuseid ja kui meil oleks vajalik motivatsioon ja võime, siis võtaksime just need viis sammu. Kasutaks neid enda elus ja nii jõuaksingi sinna kuhu tahan. Sellisel juhul ärkaksid kavatsusega olla ja teha asju teisiti. Sind pannakse olukorda ja sa oled hirmul, kui sa ei tee asju, mida tead, et on vaja teha. See on sabotaaž ja sa imestad, miks ennast saboteerid.

Huvitav on see, kui arvame, et saame teha ainult õigeid valikuid ja siis oleks minu vibratsioon kõrge. Tõde on aga see… Enne kui sa ei tõsta enda vibratsiooni, ei saa sa ka ligi valikutele, mis on sinu jaoks parimad. Paljud meist on keerulises olukorras. See on energeetiline puhastuse seisund. Kui tead täpselt, mida pead tegema, tead, mis on sulle parim, sa tead, mida on elus vaja ette võtta. Aga sinu vibratsioon ei ole tõusnud sagedusele, mis võimaldab sul neid valikuid langetada. Ärkad igal hommikul ja loodad teha, mida tead, et on vaja teha. Me ei keskendu sellele, kuidas tõsta enda vibratsiooni, et pääseda ligi nendele valikutele ja me kiusame või näägutame enda kallal, et me sellega hakkama ei saa. Kuigi lõpuks teeme seda me kõik. Oleme selles veidras puhastuse seisus, mida kutsun sabotaažiks.

Kui selgitan teile, kuidas tõsta enda vibratsiooni ja seda südamest lähtuvalt, siis mõistate kuidas sellest ringist välja tulla. Kas teiega resoneerub, kui ütlen, et me enamasti teame valikuid, mida peame tegema ja igal hommikul ärgates loodame, et miski juhtub ja see muutub lihtsamaks, aga see tunne jääbki pidevalt korduma. Kas on loogiline?

Pole mingi müsteerium, miks me siia oleme tulnud. Keegi ei pea tulema sinu juurde ja ütlema sulle, mis valiku peaksid tegema. Keegi ei üllata sellega sind. “Kas tõesti? Pean endaga paremini käituma… Ma ise ei saanudki sellest aru.” Me kõik teame, mida peame tegema. Aga oleme vaimse arengu väga unikaalses hetkes, kus teame, mida teha, aga me ei ole kõnetanud alateadvust ja energeetilist põhjust, mis meid takistavad. Kas mõistate?

Kui täna sellest väga lihtsalt ja arusaadavalt räägime, siis saame kõik aru, et see on palju lihtsam. Saame kõvasti naerda selle üle ja mõistame, et oleme ennast liigselt pingestanud ja seda ei mingil põhjusel. Ja saame kõik koos midagi uut proovida. Paljudele energeetiliselt tundlikele olenditele, kes omavad niiöelda madalamat egot… Madalam ego on ego, mis toitub sellest kui ta saab olla teistest kehvem. Tavaliselt mõistetakse egot, kas siis psühholoogiliselt või kuidagi teisiti, seal keskendutakse ego karakterile kui üleolevamast suunast. Üleolev ego toitub sellest, kui saab näidata, et nad on teistest paremad. Nad tunnevad ennast paremini võrreldes teistele antud hinnanguid enda omadega. Üleolev ego ütleb: Tunnen ennast paremini kui näen teiste puudusi. Aga energeetiliselt tundlikud hinged on madalama egoga. Mis tähendab, et… Energeetiliselt tundliku olendi ego struktuur toitub uskumusest, et ta on kehvem kui teised.

Ärkad ja sinu intuitsioon ütleb sulle, mida sa peaksid tegema ja sina mõtled: Kui seda saaks teha, siis tunneksin ennast hästi, oleksin enesekindel… Aga sa ei tee seda, mida tahtsid teha ning siis tunned ennast halvasti. Seejärel piinad ja alaväärtustad ennast ja sellega sa toidad ja tugevdad enda egot. Otsides vaimses maailmas sellest olukorrast väljapääsu ja iga protsess ja teekond, mida leiad, on jällegi võimalus ennast häbistada. Kas tuleb tuttav ette? Täna me lõpetame selle. Seda väga lihtsa selgitusega.

See teema või lähenemine on järgmine: Sa ei saa teha õigeid valikuid enne, kui oled tõstnud enda vibratsiooni. See ei tähenda, et nüüd ei pea te tegema valikuid, sest teie vibratsioon on madal. See ei ole vabandus. “Sorry, ma eiran sind… ma pole tore inimene…no mu sagedus on ju madal… Mis mul öelda, ma ei saa midagi teha. Matt rääkis seda, ma ei saa midagi teha. Olen kui kinni seotud.” See pole ettekääne ega vabandus.

Kui sul on kõrgem vibratsioon, siis teadvusel olek muutub instinktiivseks, seda ei ole vaja pingutada. Kui näed enda vaimsel teekonnal palju vaeva, siis seda sellepärast, et proovid saada ligipääsu valikute ja harjumuste dimensioonile, millega sul ei ole ühist vibratsioonilist taset. Kui tõstad enda vibratsiooni kõrgemale, siis see, mis nõudis enne palju vaeva, see muutub loomulikuks. Seda ma sulle tahangi. Et sa saaksid olla enda vastu hoolivam, aga sa ei pea sellest endale projekti tegema. See ei tohiks olla nagu pantvangi olukord, kus pead ennast nüüd armastama hakkama. Võta rahulikult. Sellele peab lähenema rahulikumalt. Mida rahulikumalt võtad enda vaimset teekonda, seda imelisemaks see muutub.

Ärme vaata vibratsiooni tõstmist kui mingit suurt eesmärki vaid rohkem kui eluga harmooniasse tulekut. Vaatame valikuid, mida sa elus teeksid, see kuidas räägid enda või teistega, seda kuidas reageeriksid keerulistes olukordades. Vaatame tegevusi, mida sa näed ennast täiuslikus maailmas tegemas. Vaatame seda kui emotsionaalset pangakontot. Sellest tuleb huvitav analoog. Nii nagu tavaline, on ka emotsionaalne pangakonto… Tegevused, mida tahad teha, et saavutada austus enda vastu, et sa kehastaks neid õpetusi, mida sa austad, mis teevad sind selliseks, kelleks tahad saada, sellel laieneval arengu teel… Tegevused, mis tekitavad sulle tunnet, et sa oled ülestõusu pioneer. Tegevused, mida teed, on nagu tšekid, mis on välja antud sinu emotsionaalse pangakonto poolt.

Sinu intuitsioon ütleb: Siin on otsused, mida on vaja teha… Aga sina hakkad ennast maha tegema, kuna ei oska neid otsuseid teha, siis seda sellepärast, et proovid väljastada tšekki, mis ületab summat, mis on sinu emotsionaalsel pangakontol. Ja nii sa ajad arve lõhki. Kas on loogiline? Kui keegi tunneb ennast halvasti, siis see näitab lõhki läinud arvet. Peame vaatama seda nii… Iga kord kui teeme endale komplimendi, siis sellega paneme raha enda pangakontole. Ja iga kord kui teete ülekande pangakontole, siis te tõstate kontojääki, mis lubab teil väljastada tšekke, mis lubavad teha valikuid, mida teie konto ka kannatab väljastada. Kas on loogiline? Ja kui kirjutate tšeki, mis ületab teie pangakontot, siis te tunnete ennast halvasti.

Ütleme, et sinu konto on miinuses. Seal on korralik puudus. Nii nagu tavaline konto, kui see on miinuses ja miinuse mitte tasumisel lisandub sellele kulusid. Sama ka emotsionaalselt. Tunneme ennast üha halvemini, sest kontole lisandub kulusid. Ja kui mõni minusugune ütleb: kui sa ennast rohkem armastaksid, siis see aitaks. Ja inimesed ütlevad… Kas see resoneerub teiega? Ütlen endale, et armastan ennast, aga see ei tundu autentne. Tundub nagu ma valetaks endale või ma nagu teeskleks. Miks see nii on? Iga kord kui sisestate kontole ühe komplimendi, siis sellega viite enda konto miinusest vähem miinusesse. Ja kuna see ei viis sind miinusest veel välja, siis alateadvus arvab, et see ei ole tõsi.

Seega kui teed enda jaoks midagi head ja see ei tundu autentne, siis see näitab, et sa vähendad enda miinust, aga sa ei ole veel nulli jõudnud. Ja metafoor sinu konto null seisust, on hetk kui tekib nulli seis ka alatedvuses. Asi pole selles, et see ei ole autentne vaid alateadvus ütleb sulle: Tore, et see ülekanne vähendab su miinust, aga see pole veel võlga täielikult tagasi maksnud. Ja kuna sul on veel võlg üleval, siis alateadvus ütlebki, et see ei ole autentne. Kas on loogiline?

Peame mõistma, et see on okei, sest see annab meile tagasisidet alateadvuse kohta ja see näitab kui kaugel me selle ümber kirjutamisel oleme. Me ei põgene olukorra eest, me tahame ümber kirjutada alateadvust, et see ühtiks meie loomuliku ja jumaliku vibratsiooniga. Seega kogevad meist paljud imelikku tunnet, mida nimetan egokeskseks alistumiseks.

Egokeskne alistumine on seekui lasen lihtsalt lahti ja lähen kaasa tuulega ning maandun sinna, kus ma peakski olema. Te oleks nagu laeva kapten ja juhite seda suurt laeva ning ütlete: „Mina ei juhi seda, lähme sinna kuhu lained meid viivad.“ Ja kui triivite kuhugi hüljatud saarel, siis ütlete: „Ju me siia pidimegi tulema.“ EI. Sinna jõuad siis, kui lased ookeanil ennast juhtida. Sina oled kapten ja sinu töö ei ole seikluse kontrollimine vaid laeva juhtimine. Egokeskne alistumine on see, kui lased ennast vabaks ja uitad ringi ning jõuad kohta, kuhu arvad, et peaksid jõudma. See on üks viis elada. Sa pead olema seal, kuhu sa juhid oma laeva. Laeva juhtimine on enda alateadvuse ümber kirjutamine. Sa ei kontrolli reisi, aga sa juhid enda valikutega suunda.

Seda saame teha, kui hakkame tegema kandeid, komplimentide näol, enda emotsionaalsele pangakontole. Sellega tõstame väärtust ja kui hakkad tšekke kirjutama, siis sinu konto ka võimaldab neid. Siis saad tunda rõõmu selle üle, kes oled, mitte materdada ennast ja saboteerida ennast alateadlikult. Kas mõistate?

See on huvitav. Hakkame mõistma seda, kuidas käitume teistega, see on hea harjutus, kuidas teha rohkem positiivseid kandeid panka. Ma ei kohtle teisi nii nagu nad seda väärivad. Kui keegi käitub teiega halvasti… see käitumine tuleb ühiskonnast… Kui nad käituvad halvasti, siis ma ei armasta neid, enne kui nad selle välja teenivad. Kui elad nii, siis sa ei lase teha positiivseid kandeid enda südamest lähtuvale pangakontole. Ja see ei lase sul teha otsuseid, mida sa tahad teha.

Armastuse revolutsioonis ei kohtle me inimesi vastavalt sellele, kuidas nemad meid kohtlevad. Anname endale õiguse kasutada võimalusi teistega, et teha enda kontole positiivseid kandeid. See kuidas käitud enda kontole kande tegemisel, näidates neile rohkem kaastunnet, kui nemad seda sulle näitavad, sellega sa suurendad võimalusi, et ka nemad saavad osa vibratsioonist, mis aitab neil kohelda ennast nii nagu sina neid kohtled. See, mis aitab sinu pangakontot õigele tasemele tõsta, aitab ka tõsta kõigi teiste miinuses olevat pangakontot.

Kui mõtleme sellele nii… Mõnel meist on kontol 5 dollariline seis ja sinu otsus võib võrduda 300 dollarilise tšekiga ja see tšekk ei lähe läbi ning see tekitab sulle halba tunnet. Isegi kui su ego on kindel enda vaimsel teekonnal ja sa vaatad alati asju, mida pead parandama… See on suurim illusioon. See, et madalam ego mõtleb, et ta on enese parandamise teel. See vaid arvab seda. See on vaid fassaad. Ta mõtleb, et parandab ennast ja sellega keskendub asjadele, mida ta peaks paremini tegema. Pole kedagi, kes langeks sellesse lõksu kui sellel teel olev ego.

Iga päev vaadatakse asju, mida tehakse valesti ja proovitakse seda parandada. Nii väljastatakse tšekke, mida pank ei kata. See viib kontot aina rohkem miinusesse. Et saada madalamat egot välja sellest miinusest on vaja keskenduda sellele, mida tehakse hästi. Hirm on selles: Kui keskendun ainult sellele, mis on hästi, siis võib-olla jääb midagi märkamata. Võib-olla saab minust hull, kes on võimust joovasuses. Teen kõike, mida saan teha… hullumeelsus. Ja peaks eirama teisi asju…. Ego, kes toitub läbi madalama oleku, kardab keskenduda sellele, mida osatakse. Ta kardab enda käitumist ja inimeste arvamusi kui ta enam ennast parandada ei proovi. Isegi kui illusioon on enese parandamine, siis tegelikult leiab madalam ego uusi viise, kuidas ennast maha teha.

Energeetiliselt rääkides, kui keskendute asjadele, mida oskate, siis tõstate ena vibratsiooni nii kiirelt, et kõik need tegevused, mille kallal pidi vaeva nägema, need mis nõudsid rohkem tähelepanu ja intensiivsust, need ei klapi enam sinu vibratsiooniga ja ei kerki isegi sinu ellu. Surume alateadlikult enda vibratsiooni all, et sobida maailmaga, kus saaksime enda kallal töötada. Kas see pole mitte hullumeelne?

Nagu räägiks universumiga: “Jumal, kas ärkamine ei võiks kergem olla?” Universum: “No sa tahtsid ju enda kallal tööd teha. No sa tahtsid ju enda kallal tööd teha. Tundub, et sa teed seda palju. Arvasime, et see meeldib sulle. Seega andsime sulle asju, mille kallal tööd teha.” Tegid need tööd ära ja otsisid juurde ning universum leiab sulle kohe lisa. “Ju seda tahetaksegi.”

Tegelikult me ei taha enda kallal tööd teha. Teile on õpetatud, et enese kallal töötamine viib selleni, et seda pole enam vaja teha. Aga need on erinevad dimensioonid. Enese kallal töötamine viib enese kallal töötamiseni ja mitte töötamine viib mitte töötamiseni. Need ei ristu, need ei ole samad asjad ja kui inimesed räägivad teile, et üks viib teiseni, siis see on hullumeelsus. Hullumeelsus. See pole tõsi, pole kunagi olnud ega saa ka. Ainult reklaamis kuuleb seda: „Töötasin enda kallal 24/7 10 aastat järjest ja nüüd olen ma vaba.“ Ei. Ei. Ei. See on pigem nii: „Töötasin enda kallal 24/7 10 aastat ja nüüd olen leidnud rohkem viise kuidas ennast ja teisi vihata. Aitäh vaimne teekond. Aitäh.“ Naljakas kui sellele nii mõelda.

Mõelge sellele nii: Sinu igapäevane valik keskenduda sellele, mida oskad… kohtle ennast hästi ja kui saad, siis kohtle ka teisi hästi. Me ei tee neid häid asju, et tõestada endale midagi. Teeme neid kontoseisu jaoks, et me saaks kirjutada tšekke ja et me saaks teha neid tegevusi, mis panevad meid ennast austama. Peame ennast ennem tasustama kui suudame toimetada tasemel, mis tundub tasuv. Kas mõistate? Kas nii selgitades tundub asi selgem? Arvan, et tundub.

Kui te pole enda vastu lahked, siis kui tõenäoline on, et teis tärkab esile kangelane, kes olla tahate? Mitte väga tõenäoline. Sinu energiaväli on nagu ärkamise kest. Ja kogu headus, mida sisestad enda südamesse positiivse suhtumise ja tehes asju, mida oskad, sellega sa täidad enda mootorit. Võid luua kõige võimsama rallimasina, aga kui selles pole kütust, siis see ei lähe kuhugi.Pead olema hea enda vastu, et sinu parimad omadused saaks tulla esile. Mida kõrgemale sa tõused, seda paremad on asjad. Saab ka öelda, et mida kõrgemale me vaimselt tõuseme, seda tõesemaks ja selgemaks asjad lähevad.

Aga räägime sellest, mida ei räägita. Mida kõrgemale tõuseme, seda paremaks asjad lähevad. Mõnikord võime olla nii keskendunud tõe ja selguse saamisele… “Ma tahan teada tõde…” Nii me ei lähene asjadele alati kõige paremal viisil. See on vaimsel teekonnal kõige olulisem asi. Kas sa läbid oma teekonda mõnusalt ja rahulikult. Kas sa oled teiste vastu hea? Kas oled hea enda vastu? See pakub mulle huvi. Jumal õnnistagu meid, siin planeedil on nii palju olendeid, kes saavad käia ringi ja rääkida nii targal viisil ärkamisest ja reaalsusega toime tulekust ja endiselt pole mõistetud: “Hei, sa oled küll vaimne, aga sa pole väga hea inimene.” Seejärel aga õigustatakse seda sellega, et see kõik on mäng ja see pole tähtis. See on väga tähtis, see on väga tähtis. See on väga tähtis.

Asi pole uskumuses, et kui oled halb, siis tuled järgmises elus tagasi sääsena… “Jumal küll.. Jumal küll… ego valitses mind ja ma tulin tagasi hobuse sõnnikuna… See nüüd õpetab mulle…” Asi pole üldse selles. Sinu vaimne areng, sinu teadvuse tase, oleneb sellest kui hea sa oled. Ma ei tea kas keegi on seda nii öelnud. Aga ma ütlen seda konkreetselt ja otse. Sinu teadvuse taseme määrab see kui hea inimene sa oled. Sest teadlikkuse isikupärasele alale pääseb vastavalt sellele kui joondus sa oled enda isiklikus elus. Ja joondus isikut iseloomustab isegi see, kui arvad, et oled isiksusest üle, seda näitab toredus, headus, kaastundlikus ja armastus. Isegi kui sind ei huvita inimlik kogemus ja sa tahad jõuda kohe tõeni, siis ole ikkagi hea inimene. Ole hea inimene. „Helistan muidu su emale. Söö oma juurikaid.“

Iga kord kui ütled endale midagi head…“Hei… olid väga tubli.“ Mõelge seda nii… me teeme iga päev midagi imelist, aga kuna see on loomulik, siis me ei tunne ennast selle üle hästi. Nimetan seda sajandi kuriteoks. Teeme iga päev midagi head, aga me ei märka seda. Näiteks siis, kui hoiate kellegi jaoks ust lahti. Ukse avamisega tegite tema jaoks midagi head. Ja isegi kui tema seda ei märka aga sina märkad seda ja ütled endale: “See oli väga tore sinust. Väga hea sinust. Oled väga hea inimene.”

Mõni võib selle peale öelda: “See pole autentne, see ei tundu õige.” Miks? Sest nende emotsionaalne pangakonto on miinuses. Ja millegi ilusa ütlemine vähendab miinust, mitte ei eemalda seda. Ja alateadvus ütlebki, et see ei ole õige. Aga see töötab alati. See võtab lihtsalt aega.

Selgitame nüüd autentsuse tunnet. Isendaga ilusti rääkimine, ei saa olla mitte autentne. Seda saab teada nii… Enamus ütleb järgmist: “Kui ma ei saa endaga rääkides halvalt tujult üli mõnusasse meeleseisundisse… kui ma ei saa põrgu tasemelt ayahuasca tasemele… kui ma seda kolme sekundiga ei suuda, siis see kõik on jama.“ Vot nii kannatamatud me olemegi. Oleme natuke kannatamatud. Aga nii saad teada, et see on autentne… Mitte-autentne või endale valetamine või see “teeskle niikaua kui saavutad” stsenaarium. See on siis kui teeskled seda, mida sa ei tunne. Keegi meist ei teeskle. Ma ei ütle, et teeskle õnnelikkust. Ei, ei, ära teeskle. Mõtlen seda, et autentsus ei tulene teesklemisest või kui ütled endale midagi, millega sa pole harjunud või sa ei tunne nende sõnade mõju veel. Tunned ära autentsuse selle järgi kui need ilusad sõnad on see, kuidas sa tahad endaga rääkida.

Isegi kui saad endaga nii rääkida. Kas tahaksid, et teised sinust nii räägiks? Sa ju tahad, et sinu vastu öldakse hea. Ja täiuslikus maailmas oled sa ka enda vastu hea. Endaga ilusti rääkimine ei ole mitte autentne, sest sa ütled sellega… Mina tahan inimestega nii rääkida ja tahan, et ka nemad minuga nii räägiks. See, et ma ei tunne selle mõju tuleneb sellest, et minu emotsionaalne pank on miinuses. Olen mitmel korral käitunud valesti ja sellepärast on see miinuses. Nüüd teen endale teadlikult komplimente, et see miinus muutuks plussiks. Ja see, et ma ei tunne nende sõnade mõju kuulub konto taastamise protsessi juurde. See mõjub sinu alateadlikule meelele. Kas mõistate seda?

Võite endale ilusaid asju öelda ja alateadvus ei tunne seda… muidugi ei tunne. Sest ma olen veel miinuses. Tegelen sellega ja iga päev leian uusi viise kuidas sisestada südamesse komplimente. Teeme iga päev sissekandeid ja välja ei võta midagi, laseme kontol koguneda. Tõstame väärtust täpselt samuti nagu suurendaksite enda kontot. Ja ühel päeval lähete shoppama. Hakkate imestama, et suudate nüüd asju endale lubada. Nii ka vaimselt… Kõnnite ringi ja märkate, et saate teisi ja ennast armastada, ilma, et ennast seda tehes põlgaksite. Ma ei kiusa ennast, ma saan seda tõesti teha. Teeme sissemakseid ja välja ei võta ning laseme kontol kosuda. Öeldes endale ilusaid asju.

Isegi kui sa ei oska enda vastu hea olla. Juba millegi nii ausa väitmine on sissemakse tegemine. Isegi kui sa ei saa sissekannet teha või kui millegi nii ilusa ütlemine muudab sind ebakindlaks või see tundub totter… Või kui ütlus, et armastad ennast tundub sulle liiga lapselik… Minu arust on seda ilus öelda. Mina ei tee seda sellepärast, et vajan seda vaid, ma teen seda inimkonna jaoks. Teen seda igaühe jaoks, kes seda ise ei tee veel. Teen seda privaatselt ja mitte enda jaoks. Võib-olla sinu jaoks, kui ütled, et ma armastan sind või sa oled eriline… Võib-olla see ei resoneeru sinuga. Võib-olla on sinu konto nii miinuses, et sinu vaimne pool on võtnud üle… “Ma ei pea endale seda ütlema. See on imelik, ma ei peaks endale neid asju ütlema. Peaksin ennast eirama ja käituma nagu tsempion. Ennekuulmatu, enesega rääkimine. Miks peaksin seda tegema.”

Oleme nõus istuma peapeal joogas, oleme nõus mediteerima kuude kaupa, aga endale millegi ilusa ütlemine on see kus tõmmatakse joon… Kas tõesti? Kas nii ongi siin vaimses maailmas? Kui soovitaksin teile midagi naeruväärset või keerulist või midagi ülepingutatud, siis ego ütleks… “Hmmm see võib töötada.” Aga kui ütlen, et ole enda vastu hea, siis see on ennekuulmatu ja põhjendamatu. “Tean küll seda Matti, ta tahab, et ma räägiks endaga ilusti. Ma ei usu seda tüüpi.”

Mis see minu eesmärk olla saaks? Räägid endaga ilusti, sinu süda on universumi keskuseks ja kui sa räägid endaga hästi, siis räägid sa kõigiga hästi, sest sina oled kõikide südamete manifestatsioon ja kui sa midagi ilusat endale ütledsiis sisestad sa headust kõikidesse südametesse ja tõstad kogu maailma vibratsiooni. Mis eesmärk see küll on. Peale taeva maapeale toomise. Siin ei toimu midagi muud. Tahan vaid lõpetada sinu sisemist võitlust. Et sina saaksid enda emotsionaalset kontot viia positiivse seisuni, et sa saaksid kirjutada tšekke, mida sinu süda ka toetab. Kas see pole mitte loogiline? Mina arvan, et see on.

Pead endalt küsima seda: Kui palju ma pean enda vastu olema parem, et saaksin teha otsuseid, mis väärivad minu austust? Sama kui keegi küsiks endalt: Kui palju pean säästma, et minna puhkusele? Midagi sellist. Kui hea sa peaksid olema enda vastu, et pääseda ligi universumi saladustele ja teha otsuseid, mis väärivad sinu austust. Või… kui hea sa enda vastu pead olema, et hakata siin olekut nautima? Kui hea sa peaksid olema enda vastu, et sind ei morjendaks kollektiivne teadvus ja et sind ei ajaks teised närvi? Kui hea sa peaksid olema enda vastu, et sind ei huvitaks enam süüdistamine? Kui hea sa peaksid olema enda vastu, et sa ei laseks enam sarkasmil ja hinnangul enda eest rääkida? Kui hea sa peaksid olema enda vastu, et sa saaksid olla sama isik igas olukorras? Et sa ei peaks muutma enda isiksust, vastavalt inimestele enda ümber. Kui hea sa peaksid olema enda vastu, et sa aktsepteeriksid sellega, et sa oled siin põhjusega ja et sa ei pea ootama, et sinust saaks mingi mega valgustöötaja, kes päästab planeedi, et endast lõpuks hoolida? Kui hea sa peaksid olema enda vastu, et sa ei ajaks segi elueesmärki ametiga. Kas mõistate?

See avab silmad, kui sellele mõtled. Vabanemine ei vabasta sind teiste vastu heaks olemisest. Vabastamine vabastab sind kõigest muust kui heast ja hoolivusest. Kui oled vabastatud, siis sinus on vaid headus ja need, kes ei käitu vastavalt, need vajavad rohkem headust, kui sa aimata oskad. Kui sa oled vabastatud siis sa ei ole kadunud enda kogemusse vaid sa hakkad märkama teiste kogemusi. Ja see kuidas teised sind kohtlevad ei ole: “Miks nemad mind nii kohtlevad?” Vaid: “Ooo see inimene näitab kui suures valus ta on.” Ja see kuidas nad mind kohtlevad, on see kuidas nad aitavad minul mäletada asju minevikust, mida ei ole veel protsessitud. Mõnikord ei oska inimesed rääkida sellest, kuidas neid on traumatiseeritud, seega nad kaasavad sind kogemusse, mis näitab sulle nende mineviku kogemust.

See muutub väga huvitavaks kui seda märkame. Mäletan kuidas minuga käituti klienditeeninduse valdkonnas vastikult. Ostsin midagi poest, olin apteegis. Siis kui mul astma olin ja piipu tahtsin täita. Juba kaugelt oli näha, et see inimene on stressis. Ta ajas enda asja, need on need tähtsad meditsiini inimesed, kellel puuduvad viisakusvormid. Ta lõpetas just telefonikõne ja tema kehakeel ja hääl viitas sellele, et nad lõpetasid kõne kellegagi, kellel oli kannatus otsa saanud ja nüüd, ilma kannatuseta, saabun mina. Tulin enda südame energia ja lapsikusega… Ta küsis: “Kuidas saan aidata?” Olin kohkunud ja ei tahtnud tema päeva veel hullemaks teha. Olin kohkunud ja ei saanud isegi aru, et ma seal olen. Unustasin, miks ma seal olin. See on nagu tunnikontrollis. “Tere, ma ei tea, miks ma siin olen. Tulin põhjusega, aga see läks meelest.” Suhtlesin temaga ja ta sisestas minu nime arvutisse. Küsis perekonnanime. Andsin talle selle. Küsis: “Mis see oligi?” Tundsin ennast kui kuuendas klassis. Ma olen ju täiskasvanud ikkagi. Ja ikkagi tundsin ennast kui kuuendas klassis…Vabandasin. “Vabandust, et enda nime valesti ütlesin.” Imelikuna tundes hakkad asju liialt seletama. „Matt Kahn… nii nagu Karen, aga ma ei ole Karen…“ Asi läks imelikuks. Toimus liigne selgitamine. Proovid nende elu kergemaks teha, aga teed hoopis vastupidist. Vaatasin teda ja ütlesin: “Sa kohtud kindlasti igasuguste isikutega sellel tööalal.” Ta vaatas mind ja naeratas. Ütlesin: “Olen tänulik, et teete seda, mida teete. Kindlasti on raske nende inimestega. Ma ei tea, kas teid aetakse närvi, aga näen, et te saate ilusti hakkama.” Ta naeratas selle peale ja siis hakkas hoopis teine kohtumine. Hoopis teine kogemus.

Ma ei mõtelnud selle peale, kuidas ta mind kohtleb. Ta näitab mulle enda stressis ja pinges oleku külge. See on huvitav. Stress ja valu – imelik, ta näitas kui imelik ta on – kui palju on temas stressi ja valu. Selleasemel, et õigustatult mõelda, miks minuga nii käitutakse, ma väärin paremat teenindust… Oleksin võinud minna juhi jutule jne… Selle asemel otsustasin tema mõlema jaoks positiivse sissemakse elu emotsionaalsesse panka. Mingi aeg jõuad hetke, kus oled teinud niipalju sissemakseid, et sinu kontojääk on lõputu ja sellest ei saa enam suuremaks minna. Isegi kui kirjuta tšeki ja kuna pangakonto on nii külluslik, siis see täitub iseenesest. Nagu säästukonto. Kus mingi aeg saad elada intressist, mitte kontol olevast summast. Mingi hetk kirjutad tšekke intressidelt tuleva sissetuleku pealt, ilma, et puudutaks kontojääki. Teed küll sissemakseid, aga sa ei tee neid enam endale, sa teed seda teistele, kelle pangakontod on ilmselgelt miinuses.

Selle asemel, et endalt küsida kui teadlik sa oled… see on vale küsimus. Selle asemel, et endalt küsida kui ärkvel sa oled… jällegi vale küsimus. Ja isegi see kui armastav sa suudad olla… See on hea küsimus, aga mure on selles… Kui sa proovid olla armastav, siis tihti proovitakse endale midagi tõestada. Kasutades teisi inimesi, selleasemel, et olla enda vastu hea. Õige armastuse küsimus ei ole see kui armastav sa suudad olla vaid kui heaks inimeseks olen ma nõus saama. Ja esimene kelle peal saad headust katsetada oled sina ise. See oled sina. Isegi peeglisse vaadates ja öeldes: “Hei, ma tahan sissemakset teha. Välja ei taha midagi võtta, tahan vaid anda.” Olemuselt oleme kõik teadlikud olendid, kes kasutavad elu, et meenutada kui meisterlikud me oleme.

Selle analoogia järgi oleme kõik emotsionaalsed miljonärid, kes on unustanud enda PIN koodi. Raha on pangas. Aga sa oled unustanud PIN koodi ja sinu sees on laps, kes ütleb, et mäletab neid numbreid. “Enne kui sulle need annan, vaatame kui hea sa minu vastu oled.” Ooo… nüüd läheb alles lõbusaks. Üks asi, mida sinu sisemine laps omab… tuleb välja, et see on kõik. Ja koheselt: “Hei ilus laps.” -“Hei, hei.” “Nüüd oled minu vastu hea, sest tead, mida tahad. Oled kindel, et tahad minuga rääkida ja ei taha ennast enam parandada? Oled sa kindel, et sa ei taha enda pähe kinni jääda? Kas tõesti tahad enda sisemise lapsega hoopis rääkida, neiu Namaste, härra rokkstaar? Oled sa kindel? Äkki tahad ikka arvuti taga kellegi peale karjuda. Tõesti?” Sel hetkel laps naerab, sest ta teab. See on kogu universumi teadvus… see on sinus olev Kõrgem mina, kes on võtnud lapse kuju. Istub sinu sees ja naerab ning ootab. Ootab, et sa mõistaksid. See talle meeldib. Nii see ongi.

Esimesel paaril korral, kui vähendad seda miinust enda pangakontol, siis sellega ütled lapsele: “Ma armastan sind.” Ja laps vastab: “Mida iganes. Mind ei huvita see.” Esimestel kordadel ei saa muud vastust. Tee edasi. Las sisemine laps elab enda sarkasmi välja, sest seda on nii kaua tagasi hoitud. Ja esimene kord kui seda kõnetad, siis ta ei näita huvi välja. “Ooo nüüd tahad minuga tegeleda. Nüüd siis saan armastust. Sest tean su PIN koodi. Miljonär. Maru naljakas.” Pead sisemise lapsega samastuma… “Asi on selline, et… Olen ego mõju all elanud.” Ego valduses elamine on nagu energeetiliselt purjus olek.

Sa oleks nagu tsüklis olnud… oled enda sõpradega ja käitud jubedalt ning peale seda ärkad ja helistad sõbrale… “Okei… nägin, mis toimus, vaatasin üle enda twitteri konto ja ma käitusin nõmedalt. Palun anna andeks.” Sama vestlus on ka sisemise lapsega. Sa nagu ärkad…. See on parim viis selgitamiseks, kus teeksin reklaami ärkamisel. Ooo see saab olema hea, tunned ennast hästi ja kõik on tore. Ärkamine on nagu vaimne kainenemine. Ja sa oled olnud purjus viimased 30 aastat.

Räägid lapsega ja ütled: “Hei, wow, sain paraja jamaga hakkama. Jumal tänatud, et sa veel siin oled. Tegin sulle palju liiga, anna mulle andeks, ma olen segane olnud. Olen viimased 30 aastat purjus olnud. Ja ma ei ole sinuga ilusti käitunud. Anna mulle andeks. Palun lapsuke…” See tõesti toimib. Küsige enda lapselt, kas tema saab sulle õpetada enesearmastust. See on imeline. Ütled lapsele, et oled 30 aastat egost purjus olnud. „On olnud jube 30 aastat, sa peaks teadma, ma olen sind alati kaasa tirinud. Kõik see vaimne ja muu värk. Vajan sind lapsuke.“

Sisemine laps on kostüüm, mida universum kannab ja kui sa räägid enda sisemise lapsega, siis räägid sa enda Kõrgema mina seemnega. Räägid Kõrgema minaga ja ütled: “Ma vajan sinu abi. Mul kulus 30 aastat, et mõista, et ma ei saa aru, mida ma teen. Üldsegi ei saa aru. Vajan sind, et sa õpetaks enesearmastust, sina väärid armastust rohkem, kui mina väärin pausi sellest kõigest. Ja kuna mina ei saa aru, mis toimub, siis kas saaksid õpetada mulle enesearmastust. Usun, et me saaksime kahekesi väga hästi koos olla.” Vaata, mida see tegu sinu sees muudab. Ja see muudab sinu pangakontot ja emotsioone miinusest nulli poole. Nii luuakse nullpunkti väli. Ja sealt edasi…

Ütled endale armastavaid asju ja iga sissekanne viib kontojäägi plussi ja siis saad hakata tšekke väljastama, mis toovad sind kõrgemale teadvuse ja tegude tasandile. Nii on lihtsam vibratsiooni tõstmisest mõelda. See on sisemise süütusega rahu tegemine. “Hei, tahan, et sina…” Minu Kõrgem mina,  kes on siis sisemise lapse kujul…”Tahan, et sina õpetaksid mulle kuidas elada. Õpeta mind sind armastama. Õpeta mulle otsuste tegemist.” Nii kutsud süütuse enda ellu… Sa inspireerid universumit sinus tärkama.

Isegi päevaste otsuste tegemisel küsid vastust enda sisemiselt lapselt, südamelt. “Hei kallis, milline nendest otsustest on meile parim? Kumma sina valiksid?” Mis iganes valilk tuleb, tee seda. Lased südamel otsustada. Isegi kui ta tahab teha impulsiivset otsust, et lihtsalt näha, kas ta saab seda teha ilma sinupoolse vaimse vaenulikkusetta. Tal on õigus öelda: Tee seda… ilma, et sa istuks maha ja hakkaks asja arutama. Nii see ei käi. Meil ei ole sellist passiivset ja agressiivset kõne sisemise lapsega. Kus laps kuulab täiskasvanu sõnu ja endamisi mõtleb: “Mina olen siin, et sind aidata.” On teil kogemust, kus teiega räägib täiskasvanud ja isegi lapsena on teil tunne, et nad ei tea ise ka mida nad räägivad. Kuulad ja kuulad ning noogutad, mitte sellepärast, et tegu on targa jutuga vaid sa lased neil lihtsalt rääkida. Nad lõpetavad kiiremini jutu kui sa nendega nõus oled. Sisemine laps mõtleb: “Wow… aitäh, et mind parandasid, sa oled nii tark. Mida iganes.” Pead südamest ütlema, et vajad tema abi. “Ma ei tea, mida ma teen.” Ütle enda sisemisele lapsele: “Isegi kui sind armastan, siis keeran selle jutu mingiks vaimseks jamaks. Ütlen siin endamisi, et armastan ennast ja samas ootan mingeid auhindu.”

Mõnikord ei armasta me ennast sellepärast, et me tõesti armastame ennast või: “Ma olen terve elu olnud segane ja ma pean natuke rahunema.” Käitume nagu see kraanaga mänguasi, kus peab karvase looma kätte saama kastist. “Peaaegu sain kätte…” Sisemine laps saab aru, kas sa armastad teda või lihtsalt mängid temaga. “Armastan sind, armastan sind….Kus mu auhind on? Kus mu auhind on?” Pead küsima sisemiselt lapselt, kas ta saab sulle õpetada kuidas teda armastada. Kas pole mitte ilmselge, et see, keda pole kunagi armastatud, see, kes ootab armastust, et tema teab õiget lähenemist sellele, millist armastust ta vajab. Saad küsida sisemiselt lapselt: “Ütle mulle sõnad, mida kuulda tahad. Kui sõnad ma armastan sind ei sobi ja sa oled neid sõnu kuulnud inimestelt, kes on sind varem petnud ja nendega on sul mingi seos.” Võib-olla öeldi neid sõnu just enne seda kui neid maha jäeti. See on tõsine värk.

Küsid sisemiselt lapselt, mis on need õiged sõnad, mida ta kuulda tahab. Küsid ka, mis toonil sa neid ütlema pead ja uurid, mis viisil sa tema elus peaks olema. Nii räägid enda süütu südame poolega ja see kutsub endasse universumit, et see ärataks sinu olemuse ja et see läbi sinu elaks.

Kui tahad olla joondus enda Kõrgema minaga ja tahad, et see kõrgem osa töötaks läbi sinu, siis selleks palu sisemisel lapsel endale õpetada, kuidas elada. Nii läheb see emotsionaalne pangakonto miinusest külluslikult ülevoolavaks. Ja kui see pangakonto on suuresti plussis, siis see manifesteerub ka finantsiliselt sinu reaalsuses. Enesekahtlus manifesteerub kui finantsiline võlg. Südamest lähtuv headus enda vastu, manifesteerub ajapikku finantsilise vabadusena. See ei tähenda, et iga inimene, kellel on võlg see kahtleb tingimata endas. Aga iga inimene, kes õpib enda vastu hea olema, pole vahet, mis olukorras, nemad muudavad enda emotsionaalset keha ja suhet süütusega ja pole vahet, mis on finants olukord… endaga rahul olek, tundes elust rõõmu, armastades ennast, see viib alati suurema edu poole.

Kui tahame finantsilist vabadust… Paljud vaimsed inimesed räägivad rahast nagu see oleks halb… Nii räägivad need, kellel seda pole. Lihtne on luua reaalsust kui kõigil on hunnik raha. See meeldib kõigile. Kõigile meeldib raha ja jagame seda nagu see oleks mingi suur rahapesu. Nii on lihtne. Aga külluse ellu toomise protsess… Küllus ei tähenda muidugi mingit numbrit pangakontol. See on teadmine, et sa saad teha kõike, mida sa tahad enda elus. Tekib jälle küsimus: “Kui palju parem ma enda vastu tahan olla, et ma inspireeriks universumit endas, et see hakkaks minu tahtmisi finantseerima?”

Mõnel on arusaam, et siis kui saan enda finantsid korda… sama kehtib mõnel ka suhete kohta või kui saadakse ennem enda vaimne teekond korda või mis iganes… Kui teen A, B või C-d, siis tunnen ennast hästi. Selle peab ümber pöörama. Esimesena tuleb ennast hästi tunda ja valgustus võib tunduda kauges tulevikus ja enesest arusaamine võib olla asi, mida taga ajad. Sa oled kas suhtes, mida vihkad või ostid pidevalt kedagi, keda sa ihkad. Või sa näed elus asju ja kui sul oleks vaid ressursse, siis saaks neid teha… Võid selles süüdistada elu niipalju kui tahad või küsid endalt: Kui palju parem ma enda vastu tahan olla, kui palju pean tegema rahu enda sisemise lapsega, et seda kõike ümber pöörata. See ongi revolutsiooniline nihe, mis muudab sind enda sõiduki kapteniks. Mitte, et sa lähed sinna kuhu tuul puhub. Ei, suunda annab rool. Ja sina oled kapten, kes on rooli taga. Sina kontrollid reisi. Ja sina juhid sõidukit enda kõrgeima kavatsuse suunas.

See ei ole kingitus vaid sulle, vaid ka imeline… Vaid ka imeline katalüsaator kõigi heaolu jaoks. Universum on sinu pankur. Universum on sinu finantsosakond. Ja kui tahad, et see osakond annaks sulle võimalusi elada nii nagu tahad, siis panga teller, kes jagab sulle sinu küllust on kehastanud ennast kui sisemine laps sinu südames. Ja et sulle meenuks see PIN kood, et pääseksid ligi juba olemasolevale küllusele, selleks pead olema enda vastu hea. Pole ühtegi võimet, mis aitaks sul manifesteerida soovitut, enne kui sa ei ole enda vastu hea. Mis siis kui külgetõmbeseadus ei ole….”Ooo pean enda vastu olema hea, et saada, mida tahan.” Ei, see on rumalus. Tahad seda, mida tahad, sest teekond, mis sind selle poole viib on enda vastu hea olemine.

Tundud olema isik, kellel pole seda mida tahad ja siis saab sinust isik, kes teab mida ta tahab. Siis muutud isikuks, kes näeb, mida tal on ja saab aru, mida tegelikult tahab. Ja mõtleb kuidas neid kokku panna. Ja universum ütleb, et pead enda vastu hea olema. Ainuke põhjus, miks sul ei ole seda mida tahad või põhjus, miks sa tahad seda mida tahad, on sellepärast, et sinu elueesmärk on õppida enda vastu hea olema. Ja universum paneb sind olukordadesse, kus varem või hiljem, sa ei saa mööda vaadata teekonna põhilisest teemast, mis on enese vastu hea olemine. Kas saate aru? Selleni see kõik jõuabki.

Võid olla sekundi kaugusel vabastusest…võid olla 10 dollari kaugusel miljonäriks olemisest, võid olla meetri kaugusel enda hingesugulasest ja selleks, et see reaalsus võtaks kuju, just nii nagu sina seda soovid… selleks pead enda vastu natuke parem olema. Saame elada südamest lähtuvalt või kannatame edasi.Kannatades hakkame süüdistama. Ja süüdistades on meil võimalus teha positiivne kanne enda emotsionaalsele pangakontole, kui teeme komplimendi ja võtame omaks süüdistaja. Armastades seda, mis kerkib esile. See on igavene uks emotsionaalse vabaduse poole.

Ma ei ole enam vaimsel teekonnal kohas, kus saame teeselda, et me saame kasvatada edu või jõuda eesmärgini, koheldes ennast halvasti. Sinu eesmärgi kindlus või uskumine kavatsusse, ei anna sulle piisavalt aega, et olla enda vastu hea, sest sul on nii suur eesmärk käsil. “Vabanda kallis, oleks sinu vastu hea, aga maailma mured on minu õlgadel. Maailm oleks hukka läinud, kui ma oleks võtnud aja, et sulle hei öelda.” Kas tõesti? Ei. Ei.

Konto täitmisega hakkab juhuma see, et hästi käitumine hakkab sulle meeldima. Hea tunne tuleb kui oled teiste vastu parem, kui nemad seda sinu vastu. On joovastav olla lahke. Joovastav… see on minu kogemus. Lahkena olek ei ole see, et: Ma ei mõtle… hmmm. “Mängin seda rolli ja ma peaksin olema selline.” See on joovastav. Ja siis sa ei oskagi teisiti olla. Valgustunud olek ei ole see kui otsustad olla armastav vaid siis kui sul ei ole muud valikut, kui olla armastav. Kui näed inimesi, kes on hämmastanud sinu armastuse olekust…. Tead miks nad on imestunud? Sest nad arvavad, et see on valik. Neil on peale armastuse veel valikuid. Minul ei ole. Mina ei saa peale armastuse midagi teha, pole vahet kuidas keegi mind kohtleb.

Kas teate mida teen kui keegi kohtleb mind halvasti? Kas teate? Võtan selle vastu. Võtan selle vastu. Kas istun ja mõtlen sellele, et: Ooo see on nende elu… Ei, seda ei ole. Ma lihtsalt võtan selle vastu. Kas teate, mida teen peale vastu võtmist? Ootan, kas tuleb midagi veel. Ja siis võtan veel. Saabub aeg, kus nad on lõpetanud minu solvamise enda hinnangute ja sõnadega. Ja kogu see jama. Kas teate, mida siis teen? Ütlen, mida ma ei tee… Ma ei paranda neid. Ma ei ütle neile, et nad käituvad minuga halvasti. Või kui halb inimene ta on. Kostitan neid komplimendiga ja tänan neid. Nii aitab elu sinu vangla purustada ja siis tekib ruum, läbi mille õnnistab kõike universumi lahkus. Nii avastate, et te suudate võtta vastu ükskõik kelle verbaalset sõimu.

Kas teate, kes seda ei talu? See, kes seda väljastab. Sõimu väljastaja purustab sellega ennast. See, kes oskab seda vastu võtta, teda see ei mõjuta. Ükskõik, kuidas keegi mind kohtleb, ma võtan selle vastu. Ja sel hetkel saab teha vaid positiivseid sissekandeid universumi emotsionaalsele pangakontole. See parandab kõigi südamete kontojääki ning sel hetkel ei saa keegi sulle liiga teha. Keegi ei saa sulle haiget teha. See ei tähenda, et see sind ei mõjuta. Mõju seisneb keha reageeringust. Ütleme, et keegi tuleb ja ehmatab sind, siis su keha reageerib, aga sisemiselt see sind ei mõjuta. See võib mõjutada ego kaitsesüsteemi. “Ma ei pea seda taluma.” Sinu sügavam ja intelligentsem osa ütleb: “Võib-olla on see pandud siia, et ma ei eiraks seda, võib-olla aitab see mul vanglast välja pääseda.” Elu võtab ära selle, mida pole vaja, seega las elu võtab sult kõik, mida sa eesoleval teekonnal ei vaja.

Ma ei ütle, et pane ennast olukorda, kus sind vägivaldselt ära kasutatakse. Keegi, kes sinuga halvasti kohtleb, on enda tervenemisega nii hõivatud, et sina oled talle segavaks faktoriks. Kui keegi kohtleb sind sedasi, et see seab sind ohtu, siis alati kaitse ennast, et need, kes paranevad, saaksid ennast tervendada. Aga kui rääkida ainult verbaalsetest hinnangutest ja sarkasmist ja igapäevasest ülbitsemisest… Kus inimesed proovivad leida mingit kontrolli või võimu enda elus… vaadates sind kuidagi hindavalt või üleolevalt. Neid inimesi on kerge ära tunda, sest nad kõnnivad ringi nagu oleks just sidrunit lakkunud. Tuleb ette? Sarnane Robert DeNiroga…(Kui Robert teeb oma kuulsat irvet)  Nende emotsionaalse pangakonto seisu on kaugelt näha. Sa ei näe inimest, kes on halb sinu vastu, vaid sa näed inimest, kellel on vihane sisemine laps.

Võta vastu nende poolt tulev tagasiside ja sa juba tead, et see on vale, kui näed seda krimpsus nägu. Näed seda kohe, et nüüd tuleb vale tagasiside. Kui keegi ütleb: “Kas võin sulle midagi rääkida? “Jah, ikka. Kuulan sind meelsasti. Kindlasti tahan kuulda seda valet tagasisidet. Tahad kuulda valet peegeldust? Sellel pole mingit seost sellega, kes ma enda elus olen. Palun. Võta aga istet.” Ja armastusega joondus olles võtad vastu kõik, mida antakse. Sest armastus, mis suudab võtta vastu teise sõimu ja rünnaku, see aitab seda inimest vabastada. Ja kui sul pole sellise verbaalse kohtlemise vastu midagi, et aidata teisi olendeid, siis sellega ei manifesteeri sa enam sarnast kogemust.

Enamus inimesi manifesteerib nii käituvaid inimesi… Esiteks… Sest inimesi veel üllatab selline käitumine. Põhjus, miks puutume kokku inimeste kannatustega… kui teame inimeste kannatuste sügavust, siis nende käitumine ei üllataks sind. Kui tahad vähem kannatada, siis miks lasta ennast üllatada? “Minu elus on inimene, kes mind alati süüdistab.” Ja nii sind süüdistataksegi… Miks see sind üllatab? Miks see sind üllatab? Kui sind asjad ei üllata, siis on olemas avatus. Avatud olekus saad vabastada neid, mitte oodata, et sind vabastatakse neist.

Kas pole mitte huvitav? Saad vabastada neid, mitte oodata, et sind vabastatakse neist. See on väga kummaline arusaam, kui sa palvetad universumile: “Palun vii mind sellest manjakist eemale.” Universum vastab: “Kui tahad neist eemale saada, siis lase nende sõnadel ennast hävitada. Ja kui sõnad on sind hävitanud, siis jääb alles vaid armastus ja kui alles on vaid armastus, siis sa vabaned neist ja see kutsub teistsugust elu sind teele.”

Julge olla risti löödud. Isegi praegu võid sa olla emotsionaalselt risti löödud, aga see, mis aeglustab seda protsessi ja ei lase sellel kiireneda, on see kui sa lased ennast risti lüüa olukordade või teiste käitumise poolt, sedasi sa võitled vastu. Lahing on see kui mõlemat poolt lüüakse risti ja nad mõlemad võitlevad vastu. Allaandmine on see kui langetame relvad. Mõeldakse: “Kui langetan enda relvad, siis mind rünnatakse.” See ongi ristilöömine. Lahing on see kui mõlemad pooled tahavad ristilöömist või äratada sügavamat teadvust ja kumbki ei lase ennast risti lüüa, sest nad võitlevad vastu. Kas mõistate?

Ristilöömine on ühepoolne lahing. Üks pool viskab kividega ja teine võtab seda vastu. See on ristilöömine. Varem või hiljem ei ole ristilöömises enam midagi hävitada. Ja mis juhtub kui enam pole midagi risti lüüa? Toimub ülestõus. Naased maailma teistsugusena. Miks mitte vaadata isikuid, kes sind halvasti kohtlevad kui neid, kes aitavad sul vabaneda vanglast ja sina saad tänu sellele sisestada enda pangakontole. Sina näed selles peituvat tõde ja saad avada ennast sügavamal tasemel, kus see enam sind ei morjenda ning see aitab sind koduteel.

Jagan vaid seda, mis tuleb esile jagamiseks. Kõik, mida teiega jagan, see juhtus minuga minu vaimsel teekonnal. Unustan mitmeid endaga juhtunud asju, aga need tulevad meelde, kui on vaja õpetada. Võttes seda kokku…

Minult küsiti ükskord väga huvitav küsimus. Millele andsin vastuse, mis isegi mind üllatas. Ma ei tea kunagi, mida ütlen, enne kui seda ütlen. Küsimus oli selline: “Kuidas sa sellises maailmas elada saad?” Ütlesin ilma mõtlemata: “Ma lasin sellel ennast hävitada.” Lasin süüdistustel ennast hävitada. Selleasemel, et võtta asju isiklikult, tunnetasin juhtunud ja lasin ennast vabastada asjadest, mida pole enam vaja. Lasin sellel ennast hävitada. Kui näen ilu teises inimeses, siis lasen nende ilul ennast hävitada.

Kas olete näinud kedagi ja tekib kohene tõmme: “Tahan temaga olla, kas temaga ma peaksingi olema?” Selleasemel, et tegutseda, sa lased sellel ilul ennast hävitada. Varem või hiljem ei ole enam midagi hävitada ja siis sa allud lõputule ekstaasile. Tahad elada ekstaasis? Lase elul ennast hävitada, ole enda vastu hea ja vaata kuidas ring saab täis.

Käimas on armastuse revolutsioon ja see on väga revolutsioonikas. Saan seda õpetada ja edastada ainult siis kui olen elav kehastus sellest, mis jääb alles peale korduvat hävitust. Vaatan tagasi elule ja inimestele, kes on aidanud mind hävitada, läbi pettumuste, hävitades mind ja olles samaaegselt kõige ilusam asi… Kõik, kes on mind erineval viisil hävitanud… Pole vahet, kas läbi reetmise või hülgamise, pettumise, vaatan kõiki neid isikuid ja naeratades tänan neid. Tänan, et hävitasid minu juures kõik, et alles jääks vaid armastus. Ja sel hetkel pole võimalust tunda hirmu ja pole ka hirmu ennast, sest mis saab siis enam juhtuda? Kas see purustaks mind? Ma olen juba purustatud. See, keda on purustatud, tema on esimesena järjekorras seda uuesti tegema. Sest ta teab, mida see teeb. “Las ma arvan… kas jälle purustajasse? Kas pean jälle hakklihamasinasse minema? Tuttav värk juba.“

Paljud mõistavad, et nad oskavad hävitamist väga hästi, aga me ei oska enese vastu hea olla. Mis siis kui hävitamise ajal ja sinu valguse esile toomisel, läbi igapäeva elu ristilöömise… Mis siis kui seda tehes hakkad käituma teiste ja endaga paremini, ükskõik, mida elu ette viskab. Las elu purustab sind ja vasta headusega. Muud väljapääsu ei ole. Tõesti pole. Sa kas lased elul ennast purustada ja vastad headusega või kannatad hääletult ning võitled süüdistades vastu.

Mingi hetk muutub süüdistamine mõttetuks. Ütleme, et sind lüüakse risti, oled risti löödud, igas mõttes ja eesmärgil… ja inimesed viskavad sind kividega. Sinu süüdistused… nagu nad ei teaks, mida teevad… Kui saaksin välja tuua, et nende kividega loopimine, kui minu käed on on kinni seotud, see on tõesti valus. Ja nad imestaks… “Oii ma ei teadnudki, et see on valus. Jumal küll, anna andeks. Me ei näinudki sind, viskasime vaid kive. Anna andeks, hea, et seda mainisid.” Mingi hetk peame mõistma, et nad teavad, mida nad teevad. Mingi hetk ristilöömise ajal, kui visatud kivid on inimeste sõnad, siis võiks aru saada, et mõned tahavadki olla sellised. Ja sa lased.

Kui sa ei luba protsessil edasi minna, siis sa elad piirava uskumusega maailmast. Kõigi nende uskumustega haigustest ja egodest maailmas… Ja inimesed elavad oma vaimsete uskumustega, et kui halb on maailm ja kui vastikud on inimesed ja need inimesed väldivad ristilöömist. Julge olla ristilöödud. Armasta ennast ja teisi igal sammul. Seda ei saa teeselda. Sinus ei ole midagi võltsi. Ja ainus tee välja, on sisse minnes. Kui sul ei ole olnud võimalust vastata kellegi solvangutele või hinnangutele ja vaadata neile silma, peale seda julmust ja öelda aitäh… See vabastab sind ja annab sulle suure hulga enesekindlust.

Aga sind halvasti kohelnud inimene, keda tänati selle eest… see on talle hirmutav. See ei ole meie eesmärk. Sest kui sa tänad kedagi, kes on verbaalselt sinu vastu julm olnud, siis sellega sa teadlikustad neile nende tegusid. Nad muutuvad enda teost teadlikuks. “Pole hullu, tänan sind. Aitäh. Aitäh. Aitäh. Aitäh.”

Mäletan kui seda esimest korda kellelegi ütlesin. Nad ütlesid mulle midagi väga vastikut ja ma tänasin neid selle eest. Ta küsis mille eest ma teda tänan. Tänasin teda, et ta aitas mind purustada ja päästa vanglast ning koju saata. Ta vaatas mind… Küsisin, kas on veel midagi. Tahaks veel kuulda. Tahaks veel kuulda. Ja sel hetkel ei saa elu sulle enam liiga teha. Sest sa ei pea kannatama purustust lõputult, sa pead olema lihtsalt ristilöömisega nõus. Kui oled ristilöömisega nõus, siis sel hetkel see ka lõpeb. Kas pole mitte irooniline? Kui tänad selle eest mida öeldi ja tahad enamat. “Veel.” Ja pühendud sellele. Võtad seda tõsiselt. „Ja kui omadussõnad saavad otsa, siis saan sind sellega aidata.Olen 30 aastat neid kogunud.“

Ära pane pahaks, aga me ise saame endale kõige rohkem haiget teha. Ja asjaolu, et oled enda väärklohtlemise üle elanud, see teeb sind siin planeedil võitmatuks. Põhjus, miks meid on aastaid ristilöödud, on sellepärast, et me oleme lahingus. Ristilöömine on ühepoolne lahing. Lahing on see kui võideldakse üksteisega, et vältida ristilöömist. Lõpetad võitlemise, langetad kilbi, tänad teist ja oled valmis ristilöömiseks ja sel hetkel see lõpeb. Sel hetkel muutub enda  vastu hea olemise intress sinu emotsionaalsel pangakontol ning see võimaldab sulle reaalsust, mida sa ei oska isegi ette kujutada. Tahan seda teile ja sellepärast sellest rääkisingi täna.