17 veebr. Lilou Mace – Intervjuu Eric Edmeades | 30:54
Selles videos:
- Kui öeldakse, et oled parem inimene kui vaene oled. Sa pole vaesena parem inimene, sa pole ka rikkamana parem, see ei puutu asjasse. Raha teeb sinust lihtsalt rohkemat kui sa juba oled. Kui oled imeline, armastav ja hooliv inimene ning sul on rohkesti raha, siis saad sellega lihtsalt rohkemat teha. Minu jaoks see nii lihtne ongi.
- Kui vaadata näitlejaid enne stseeni, siis nad teevad lava taga igasuguseid asju, karjuvad jne, ükskõik mida, et olla tasemel. Tunnen, et inimesed meie maailmas peavad seda tobedaks. Tead, mis tõesti tobe on? Elada elu, mida kahetsed.
Lilou Mace ja Eric Edmeades – Kuidas leida enda kirg ja elada erakordset elu
How to find your passion and live an extraordinary life
Tõlge videost:
Lilou: Hei kaasloojad Lilou siin, olen San Diego Californias. Olen siin sinuga Eric ja mul on hea meel sinuga rääkida erakordselt elamise teemal. Mida on vaja, et elada erakordset elu? Ma reisin üle terve maailma, et mõista, kuidas elada sellist mõnusat elu. Paljudel on sellest eri nägemus ja kuidas seda saavutada. Ilmselgelt sul on olnud…. Tean et oled Tony Robbinsi üritusel üks esinejatest, seega tean, et sul on sellest teadmine, olen elevil tööst, mida siin teed. Alusta sellest, milline erakordne elu üldse on ja kui mõnusaks see läheb?
Eric: See on hea küsimus, kui mõnusaks see minna saab. Proovin seda veel isegi teada saada, töötan kõvasti selle nimel. Olen juba väikesest saati selline olnud. Vanemate suurim mure minuga noorena oli see, et ma tahtsin kõike teha. Plaanisin alati liiga paljut ja tahtsin kõike ära teha. Aga arvan, et see pole probleem. Mulle tundub, et saame vaid selle ühe elu, võib olla on teisi elusi, aga elame nüüd selles elus. Tundub, et mäletame seda siin ja arvan, et peaksime sellest viimast võtma.
Lilou: Tundub, et on olemas kahte sorti inimesi, mõned on alati valmis ja tahavad midagi pidevalt teha ja siis on need, kes hoiavad tagasi ja väga paljut ei tee. Kas näed sama? Paljud tunnevad ennast laisalt, omavad unistusi, aga ei tee kunagi midagi. Kas liiga suur tahtmine võib tahtmise vaigistada? Ning mitte millegi tegemine, ei vii ka kuhugi.
Eric: See on väga tõene. Peame mõistma, et paljudele ei ole pidev tegutsemine mõnus elu. Mõned naudivad elu kui see on pigem rahulikum, enesesse vaatamine ja vaikuses olemine, nad naudivad seda. Suurem põhjus, miks inimesed enda unelmate elu ei ela, see on päris huvitav, usun sellesse, et õnn ja rahulolu meie elus on juhitud tahtmisest saada üle vanadest programmidest.
Asi on selles, oleme arenenud 5-6 miljoni aasta jooksul ja kogu selle aja vältel oli toit väga raskesti kättesaadav ja meie siht oli kulutada miinimum kogus energiat ja süüa nii palju kui saab. Viimased 6 miljonit aastat oli see kasulik, sest sööki väga polnud. Seega pidid olema laisk, et saaks puhata, aga nüüd, nüüd võid olla laisk kogu aeg ja kõik su vajadused saavad täidetud, ning inimesed muutuvadki laisaks. Ja kui sind ei ajenda midagi, olgu see mis tahes toit või paariline või lihtsalt isiklik arengu soov, kui sul ajend puudub, siis sa ei jõuagi kuhugi.
Lilou: Mäletan, et filmis “The Secret” räägiti palju mitte-midagi tegemisest ja ainult tunnetamisest, aga tunnen, et jätame tihti tagaplaanile tegutsemise.
Eric: Ma mainin seda päris tihti. Sa rääkisid enne Tonyst, ta on mulle eeskujuks olnud ja on siiani. See on huvitav, sest laval olles räägin inimestele, et isiklikust arengust võiks mõelda kui kahest poolest poliitikas. Ühel küljel on puhas tegutsemine, noor Tony Robbins ja Brian Tracy, ja teisel küljel on Wayne Dyer ja Abraham Hicks ning kõik sellised teemad. “The Secret” filmiti siin samas koos nende isikutega. Aga filmiga tehti kõvasti välja lõikamist ja välja lõigati kõik need tegutsemise pooled ning jäi mulje ainult mitte-tegemisest, et asi on ainult mediteerimises, manifesteerimises, visualiseerimisest jne. Aga reaalsus on see, vähemalt mulle, et tõeline erakordne elu tuleb siis kui teed mõlemat. Pead olema valmis tegutsema, pead teadma kuna tegutseda, pead olema selles osav, aga samas pead olema ka vaimne, mediteerima, enesesse vaatama, vaikuses olek, enese peegeldus, kõik peab koos olema. Aga kui oled ainult tegutseja, siis põled läbi. Kui ainult mediteerid, siis ei juhtu ka midagi.
Lilou: Kuidas seda lahti seletaksid? Kas on olemas teatud juhtnööre, et saada selgust kui erakordne see elu võiks olla. Me oleme kõik individuaalid, meil on unikaalsed talendid, oleme unikaalsed, aga omame samu vajadusi, tahame olla armastatud ja täitunud tundega. Kuidas see kõik toimib?
Eric: Üks asi mida meeles peame pidama on see, et kõik on erinevad. Mõned on palju loomingulisemad, teised aga detailidele keskendunud. Mõned on ekstraverdid, teised introverdid, meil on kõiksuguseid erinevaid isikupärasid. Väljakutse on aga selles kui meie ühiskonnas küsitakse, et millega tegeled, siis selleks on tegevus, mille eest sulle makstakse, see pole see, kes sa oled, see pole see mida armastad, see on see, mille eest sulle makstakse.
Toon ühe hea näite. Kui käid koolis ja sul on üks aine, kus sul läheb hästi ja teises läheb kehvasti, siis käseb õpetaja sul tegeleda sellega, mis sul halvasti välja tuleb. Minu arust ei ole see kasulik, ma tahan sinna panustada, mis mul hästi välja tuleb. Ma ei ütle, et meil ei võiks olla laiem kogus oskusi, aga keskendumine enda loomusele, sellele mida ma armastan teha, ma oleksin õnnelikum. Ja kui leiad viisi kuidas armastatud tegevusega raha teenida, siis see võrdub lisa 8 tunniga enda elus, seda iga päev ja see muudab elu huvitavaks.
Enamus inimestele, eriti Ameerikas, paljud inimesed panevad enda unistused ootele, et töötada ja jõuda enda unistusteni, aga vanemana on nad juba liiga väsinud, et enda unistusi ellu viia.
Lilou: Kuidas selle nihke teed kui armastad millegi tegemist, tunned seda, aga sa ei tea kuidas sellega raha teenida. Siis on sul see teine töö, mida sa oskad ja tead, et sellega saad tasutud arved ja enamgi. Kuidas soovitaksid üleminekut inimestele?
Eric: Seda on väga keeruline öelda, aga üheks on usaldus ja teiseks ütle lahti kindlustunde vajadusest, kindlustunne on niikuinii petlik. Idee sellest on juba vale. Me istume kivi otsas, mis lendab kosmoses 65000 miili tunnis ringi, kindlustunnet pole mitte millegis. See miks keegi ei lahku enda hästi maksud töölt, et võtta riski on see, et neil on kiindumus kindlustundesse. Seega esimesena pead lahti saama sellest kindlustundest ja usu endasse ning ellu ja siis hakka tegutsema. Inimestel, kellel on vähem riski, nemad saavd seda koheselt teha, lahkuvad töölt ja hakkavad enda asja ajama. Teised peavad aga aeglaselt alustama, probleem on selles, et olemas on televisooon, tähelepanu kõrvale tõmbajad, niiöelda näts ajule. Inimesed peavad aru saama, et keskmine Ameeriklane vaatab 2-4 tundi telekat päevas. Suudad sa mõelda, et inimene võtaks kasvõi ühe päeva, et töötada selle kallal millest nad on innustatud, mille vastu nad tunneks missiooni. Üsna varsti peaks nad tegema seda kaks ööd, siis juba kolm ööd ning varsti peaks töölt ära tulema, sest neil on karjäär, karjäär selles, mis tuli südamest.
Lilou: Kuidas leida seda, mida sa armastad. Tean, et see küsimus kõlab totralt, aga enamusele meist, me liigume läbi elu ning on mitmeid asju mis meile meeldivad, näiteks naudime lastega tegelemist, aiandus, piltide tegemine jne, aga kuidas sellega elatist teenida ja lasta lahti sellest vanast tööst, tööst, mis tasub arveid. See on nii sisukas teema ja arvan, et seda saab vaid paradigma nihkega saavutada, tunnen, et selleks on vaja kvant-nihet.
Eric: See ongi keeruline, mõnele see on keeruline. Mõned lihtsalt teavad enda kutsumust. Näiteks loomulikud esinejad. Seda on kerge näha, mis neile meeldib. Arvatavasti juhtus midagi nelja aastaselt, tehti krooks, kõik naersid ja siis saadi koomikuks. Naeru kuuldes nad teadsid, et see on nende kutsumus. Aga paljudel puudub selline juhtum, neil pole sellist hetke, mis ütleb neile, et see on asi mida teha tahan.
Mulle meeldib seda nii vaadata: ära mõtle konkreetsele tegevusele, mis tööd ma teha tahaks, mõtle rohkem eesmärgile või selle olemusele. Näiteks kui keegi on väga loov, mida rohkem nad elust saavad asju luua, see on kasulik, mitte sellele kas sinust saab stsenarist või kirjutaja, ära sellele mõtle. Mida rohkem loovust saad väljendada, seda õnnelikum oled. Kui inimesed on huvitatud näiteks ajastusest jne, siis nemad võiks selle sarnaste asjadega tegeleda. Mind ajab see hulluks, aga mõnele meeldib osta ja taga ajada kinnisvara, ostab odavalt ja müüb kallilt, mulle see ei meeldi, aga mõni oskab seda väga hästi. Huvitavaks läheb see siis kui inimesed lähevad “kiirelt rikkaks” kursustele jne. Reaalsus on see, et kursusel õpetatud strateegia ei vasta nende olemusega. Ning siis arvatakse, et kursus oli jama, põhjus on aga selles, et nad ei tegelenud enda loomusega.
Sinu küsimusele on kõige parem vastus see: Kui sa oleksid nõus tegema seda tasuta, siis see ongi sinu kirg. Siin on aga asja mõte, täpselt see juhtubki. Küsi ükskõik milliselt kõnelejalt, kõik kõnelejad siin üritusel, kui saad otse nendeni minna ja kutsuda neid enda konverentsile, siis nad nõustuks koheselt ja sellepärast ongi neil vaja agente. See, et teeksid seda tasuta ei tähenda, et sa ka peaksid seda. Tõsisasi on see, et asi mida tasuta teeksid, see peaks sulle tooma kõige enam raha sisse.
Lilou: Aga seda muutust on inimestel keeruline teha. Tean, et finantsiline vabadus on sinu lemmik teema ja paljud räägivad passiivsest sissetulekust, mitmest passiivsest sissetulekust. Mida sina finantsilisest vabadusest arvad? Tean, et Ameerikas on suureks teemaks laenud ja tundub, et inimesed on nagu hiired rattas, pead tegema tööd, sest mudu on lips läbi ja nii elataksegi elu täis hirmu. Kuidas sellest välja saaks?
Eric: Laenu teema on tõesti suur Ameerikas, enamus läänestunud maailm on sellega silmitsi. Mõtlen sellele palju, kuna oleme tõesti rahvastikuna selles hiire rattas, see on nagu uuem vorm orjusest. Enamus inimesi töötab selle nimel, et osta toitu ja maksta enda laenu ning kuidagi jõutakse pensionini, mingil kujul ongi see Ameerika unistus ja mina ei ole sellega nõus. Usun, et vastus sellele on arusaam sellest, et meid on selleni suunatud, meid lausa õpetatakse nii elama. Mõtlen sellega seda… Ütleme, et oled stsenarist ja kirjutad filmi Hollywoodile. Kas kirjutad filmi, mis läheb peale väga rikastele või kirjutad filmi väga vaestele? Arvatavasti kirjutad vaestele, sest enamus on vaesed. See on sinu suurim turg, nii ostab rohkem inimesi sinu filmi, seega neile ka kirjutad. Kui kirjutad inimestele, kes pole finantsiliselt külluslikud, kas teed filmis halvad rikkaks või on head rikkad? Juhtub see, et teed halvad rikkaks. Proovin öelda seda, kui sa teed head rikkaks, siis kõik kes filmi vaatavad, siis nemad arvavad, et vaesed inimesed on kurjad, see ongi maailmas valesti, see muudab neid mugavaks raha mitte omamisega.
Nagu ühes Ämlikmehe filmis. Ämblikmehe onu istub temaga laua taga, Peter Parkerina, ta ei ole sel hetkel Ämblikmees. Ja ta ütleb: Peter, tean et oleme vaesed, aga me oleme vähemalt ausad. Ta ütleb põhiliselt seda, et rikkad on ebaasusad. Sel hetkel saab publik sellest aru: “Jah, nii ongi, samastan ennast sellega.”
Lilou: (Lilou kõnetab lennukeid, mis üle pea lendavad) Lennukid lendavad, aga jätkame, oleme tuuril ja miski ei peata meid.
Eric: Me lähme täna õhtust sööma Miramari (filmistuudio). Pidime kõik enda passid kaasa võtma, et näha lennukeid jne. Ei usu, et Tom Cruise kohal on.
Lilou: Temaga tahaks ka intervjuud teha. Jätkame sealt kust pooleli jäime, lennuki pärast tuli väike katkestus.
Eric: Lühike versioon minu öeldust on see: Meie maailm töötab praegu nii, et meedia rõhub massidele ja massid ei ole rikkad. Seega süvendab meedia ideed, et raha omamine on halb, raha omamine on vale. Seda juhtub pidevalt, halvad on alati rikkad. See õpetab meile seda, et me ei tohiks olla rikkad.
See on naljakas, mul on üks kõne, mida kutsun “kaitse musta jõu eest”, see on nali Harry Potteri teemast. Aga mõte on selles, et mustad jõud on need jõud, mis hoiavad meid psühholoogiliselt all. Kui öeldakse, et oled parem inimene kui vaene oled. Sa pole vaesena parem inimene, sa pole ka rikkamana parem, see ei puutu asjasse. Raha teeb sinust lihtsalt rohkemat kui sa juba oled. Kui oled imeline, armastav ja hooliv inimene ning sul on rohkesti raha, siis saad sellega lihtsalt rohkemat teha. Minu jaoks see nii lihtne ongi.
Lilou: Kas laenud lahenevad iseenesest, kuidas sellega tegeleda?
Eric: Ilmselgelt on erinevaid strateegiaid, kuidas laenudega tuleks tegeleda.
Lilou: See pole lihtsalt meeleseisund?
Eric: Ei. Tegelikult on see mõlemat. Kui annad kellelegi ainult strateegia, aga kui nad ei tegele meeleseisundiga, siis nad hakkavad ennast saboteerima. See on täpselt nagu dieet. Ütled kellelegi, et maksa laen ära ja kui nad ei tea ühte konkreetset nippi selleks, räägin sellest nipist veel, kui nad seda nippi ei mäleta, siis võtavad igal kuu kogu oma raha ja panevad selle hoiule, proovivad laenu tasuda. Ja see tundub nagu dieet, mingi aeg tekib nälga suremise tunne ja siis nad löövad asjale käega, lähevad enda säästudega poodi ja raiskavad jälle kõik ära. Nipp mida nad peavad tegema on, selleks on kaks asja, kõigepealt peaks psühholoogia korda saama ja mitte seda kui dieeti tegema. Ära näljuta ennast. Pead endiselt enda eest hoolitsema, pead vahest endale lubama mõnusat õhtusööki, pead ennast isegi laenu makstes poputama. Kui suhtud sellesse mõistlikult, siis sul läheb küll kauem aega, aga sa tasud selle laenu ära. Enamus näljutab ennast ja nii ei jõua seda kunagi ära maksta.
Lilou: Räägi meile sellest üldisest meeleseisundist, paradigmast külluse ja hirmu vahel. Sellest, kus oleme kõik seotud ja kuidas kõik koos midagi teha saaks, ühiskonnana.
Eric: Me leiutasime ühe testi, mida meie kliendid teha saavad. See küsib neilt igasuguseid raha teemalisi küsimusi, psühholoogiast ja sellest, kuidas nad jõukusesse suhtuvad. See väljastab raporti, mis ütleb kas sind hoiab tagasi süütunne või hirm. Inimesi hoiavad jõukusest erinevad asjad tagasi. Testi valmides lasin seda teha sõbral, kes on üpriski rikas. Rikkusega juhtub tihti seda, see koguneb mingi aeg ja siis peatub. Sellest on vahest raske üle saada, paljudel kordadel kukub see veel rohkem alla ja jäetakse rikkusest üldse ilma. Tihti jäetakse sinna kinni ja ei suudeta kõrgemale tasemele saada. Seal minu sõber oligi, mõõdukalt rikas. Ta tegi testi ja üks küsimus paistis välja. See ütlus oli see: Raha saamiseks peab kõvasti vaeva nägema ja ohverdama. Ta uskus seda ütlust. Nii kui ta testi tegi, siis saime tema kallal tööd teha, näitasime talle läbi ühiste sõprade ja teiste juhtumite, et inimesed ei pea selleks palju vaeva nägema ja ohverdama, ilma suure vaevata saab ka rikkaks, selle saavutamine ei ole stressirohke ja seda saab nautida. Peale selle nägemist ta muutus, kuskil 3-4 kuuga väljastas raamatu, mille kallal nägi aastaid vaeva ja peale seda on maailma peal ringi reisinud ning elu on nüüd nauditav.
Muide, see on väga oluline, stress tapab. Täie aususega, stress tapab ja see peabki seda tegema. Evolutsiooniline reaalsus on see: kui minna 200 000 aastat tagasi, siis need, kes olid kõige rohkem stressis, need olid ebaedukad, evolutsioon ei hooli nendest, ta tahab neist lahti saada. Kui lubad endal stressis olla, siis sellele järgnevadki haigused. Seega ei saa seda saavutada ainult tegutsemisega, see peab ka sisaldama vaimseid külgi, see on enamat kui toores jõud.
Lilou: Paljud räägivad meditatsioonist, kas on veel midagi igapäevast, mida saab olukordades teha, midagi mis meid stressist vabastaks.
Eric: Okei, ma räägin sulle ühe saladuse.
Lilou: Jess.
Eric: See on saladus, ära sellest Youtubis kellelegi räägi.
Lilou: Seda on küll raske lubada.
Eric: Okei, saladus on see, et meditatsioonil on rohkesti erinevaid tähendusi. Näiteks tänasel üritusel kasutan ma sõna meditatsioon. Kui räägin aga korporatiiv üritusel, siis kasutan sõna nagu enesevaatlus. Sest nemad ei taha kuulda meditatsioonist ja mina ei kanna turbanit ning punast täppi otsaees. Seega millest ma räägin, see murraks nende mugavustsooni. Mõnikord peab nendega rääkima neile arusaadavas keeles. Üks viis selle kirjeldamiseks on: Kui kunagi istud lõkke ääres, vaikides, vaadates lõket ja lubad sellel tundel endaga ühineda, tunned kuidas süda aeglustub, hingamine muutub, siis sa mediteerid, isegi kui seda ei tee. Inimesed vajavad sellist aega. Isegi kui sa jooksed rahulikult läbi metsa, hetk kui sa ei tunne isegi jalaga maa puutumist, nagu sa hõljuksid, siis sa mediteerid. Peame leidma sellise aja, pole vahet, kas kutsud seda mediteerimiseks, mis iganes selle nimi on, see on rahu. Peame selle jaoks aega enda elust leidma, see on hea meelele, kehale, tervisele ja jõukusele.
Lilou: Siis kui aeg peatub.
Eric: Jah täpselt, see kui tunned seda, seda ajataju kadumist.
Lilou: Tunne, et aeg on muundatav.
Eric: Jah, nii ongi. Mäletan aega kui elasin Iirimaal. Elasin seal mitmeid aastaid tagasi.
Lilou: Aga sa oled pärit Lõuna-Aafrikast?
Eric: Sündisin seal ja olen elanud Kanadas ning Ameerikas. Nüüd elan Kariibi saartel, aga kunagi elasin Iirimaal. Ma rentisin seal väga kiire sportauto, kuna tahtsin sellist osta, olin siis väga noor. Sõitsin siis selle autoga, Iirimaal on teed väga kitsad, seega ma ei saanud autost maksimumi võtta, aga äkitselt läks tee suuremaks ja ma andsin gaasi, siis tuli aga kurv, mille taga oli punane tuli. Kõik oli autosi täis, polnud võimalustki peatuda, ilma teistesse sisse sõitmata. Surusin piduritele ja aeg peatus täielikult ning ma sain autot juhtida teistest mööda nii, et peeglite vahel on paar sentimeetrit. Sain kahest ees olevast autost mööda, keerasin jälle oma ritta tagasi ja siis kõnniteele, mis oli kohe kõrval. Ma möödusin kuskil 5-6 autost, enne kui kõnniteele sain, ma ei sõitnud kellelegi sisse. Aga sellel hetkel, see kestis kuskil 2 sekundit, aga mulle tundus kui 10 minutit, kuna muundasin aega. Meditatsioon võimaldab ka seda, pole vahet kas kutsud seda meditatsiooniks, enesesse vaatamiseks või rahuks, see moonutab aega ja see lubab probleeme lahendada viisil, mida miski muu ei suuda.
Lilou: Kas see on sama mis tipp-seisundis olek, sest paljud otsivad seda. Sellest Tony Robbins pidevalt räägibki, see tipp-seisund.
Eric: Tead, see on väga huvitav, kõnelesin mõned kuud tagasi Tony üritusel ja tema üritused on väga kõrge energiaga, kõnnivad sütel ja selline kõrge energia värk. Olin seal laval ja tead mis on huvitav? Mõtlen tihti sellele, mida asjast rahvas arvab, inimesed, kes on kõrval hotellis või läheduses ja näevad pealt Tony üritust. Mäletan kui käisime Los Angelesis Tony nädalavahetuse üritusel, seal kus tegime sütelkõndi ja Oprah oli ka seal. Selleks pandi terve tänav kinni, politsei lasi meid üle tänava, sinna kus sütelkõnd toimus, tuhanded inimesed kõndisid üle süte. Rääkisin enda juttu seal seminaril ja mõtlesin, et mida see rahvas arvab. Nad näevad meid kõiki seal mantraid tegemas ja karjudes, teeme enda jõuliigutusi jne. Nemad vist arvasid, et me oleme hullud. Aga oluline on see, et igaüks kes on keegi edukas, kes on tipp-tasemel, siis tal on jõuliigutused ja mantrad. Mind ei huvita, kas sa oled Wimbeldonil mängiv Rodger Federer, loodan, et ka tema õnn nüüd pöördub, kui oled tippsportlane, siis sul on jõuliigutused. Kui Wayne Gretzky värava lõi, siis tegi alati teatud liigutust. Neil kõigil on teatud jõuliigutused ja nad tavad, et see aitab neil seda saavutada. Ma garanteerin sulle, et enamusel, kui mitte kõigil, on viis leida endas rahu, olgu see siis meditatsioon või enesesse vaatamine, enne etteastet.
Hea näide on Elvis Presley. Kuidas selline kutt nii palju energiat omas, mind paneb see imestama.
Lilou: Narkootikumid?
Eric: Lõpu poole, võibolla. Aga enne seda, kui ta noor oli, tal oli strateegia. Enne esinemist tahtis Elvis, et tema riietusruum peab olema 1000 sammu kaugusel lavast. Mitte kõik teised, teised tahtsid, et riietusruum oleks lava lähedal, peab olema keegi, kes neil küüsi teeb ja massöör jne. Mitte Elvis, tema tahtis, et riietusruum oleks 1000 sammu kaugusel lavast. Miks? Sest tal oli mantra. “Iga sammuga muutun ma tugevamaks. Iga sammuga muutun ma tugevamaks.” Ma ei tea täpselt, mis tema mantra oli, aga see oli midagi sarnast. Iga astutud samm andis talle jõudu, ta suurendas iga sammuga enda energiat, lavale jõudes oli tal rohkem energiat kui kellegil teisel. Vahet pole, kas oled tipp tasemel ärimaailmas, spordis või esinejana. Kui vaadata näitlejaid enne stseeni, siis nad teevad lava taga igasuguseid asju, karjuvad jne, ükskõik mida, et olla tasemel. Tunnen, et inimesed meie maailmas peavad seda tobedaks. Tead, mis tõesti tobe on? Elada elu, mida kahetsed.
Lilou: Nullpunkt, sa räägid nullpunkist palju. Ma vahest tunnen ennast täis energiat ja siis juhtub midagi, mis mind täiesti alla surub. Proovin kõvasti, et püsida sellel kuulsal nullpunktil…. Kuidas seda tipp energiat hoida ja elada selles pidevas mõnusas voolus.
Eric: Sellele on mitmeid vastuseid, seda mõjutavad paljud asjad. Üheks on lihtsalt sellest teadlik olemine, teadmine enda sihist mida tahad. Üks meie tänastest kõnelejatest ütles, midagi väga ilusat: “Meie päev on meie elu miniatuur.” Kui ärkad, siis seda päeva pole keegi elanud ja ei ela ka. Kui hakkad igat päeva elama nii nagu see oleks mini elu, kui märkad, et seda ei saa korrata, see on nagu on. Ja seda ei saa tagasi. Siis hakkad elama täisväärtuslikumalt ja siis lõpetad päevade raiskamise. Aga on ka teisi probleeme.
Ma olen suur fänn instinkti ja tahtmise tõlkimisel. Meil on kõik need instinktid ja tahtmised, mis on arenenud miljoneid aastaid, siis kui meil ei olnud kiirtoitu ega televisiooni, siis kui elu oli teistsugune. John Grey räägib alati meeste ja naiste erinevusest. Pole ka ime, kui lähed tagasi… Ma olen olnud koos Aafrika põlismaalasega. Mehed on ühe lõkke ja naised teise lõkke juures, nad vaevu suhtlevad üksteisega. Neil on väga erinevad tahtmised. Meie peame õppima neid tahtmisi tõlgendama. Üks tahtmine on laisklemine. Looduses on väga loomulik enda energia säästmine, selle mitte kulutamine, looduses on see väga oluline. Mure on selles, et seda enam tänapäeval ei ole. Meil on rohkesti toitu ja me ei pea enda energiat säästma.
Ja teine asi, mis sellega seotud on, kui mõtleme tahtmisest energiat säästa… Teine tahtmine on süüa niipalju kui saad, sest looduses oli söök väga haruldane. Nüüd on aga toit kõikjal meie ümber, me ei pea energiat selle saamisele kulutama ja 80-90% toidust on sinu süsteemile kahjulik ja hoopis röövib sinult energiat. Kui sul on selline energiat täis tunne ja hetke pärast see tunne kaob, tunne, et parem istuks ja vahiks telekat, siis jälgi seda, mida sa viimased 24-48 tundi söönud oled, rafineeritud suhkur, töödeldud toit jne. See ei sobi meie süsteemi ja samas tunneme, et peame pidevalt midagi sööma.
Suur saladus on signaalide tõlkimises. Kui sul on suhkru vajadus, siis sa ei vaja Marsi šokolaadi, seda sa ei vaja, sa vajad õuna. Tean, et see kõlab üldistavalt hetkel, räägin sellest pikemalt kui selleks aega on. Aga selle põhjuse mõistmine kui tunned, et vajad puhkust, siis on vahe väikesel uinakul, kuna oled palju energiat kulutanud ja sellel, et oled lihtsalt laisk. Me teame tegelikult seda vahet. Aga sel hetkel õigustame seda. Mõnikord on vaja natuke jõudu rakendada, tõlgendada sõnum ja edasi tegutseda.
Lilou: Kuidas nende tippemotsioonidega on, vahest need kõiguvad.
Eric: See on väga hea näide. Mõtleme sellest nii, adrenaliin ja hirm. Adrenaliin ja hirm on vajalikud, omame neid põhjusega. Sina oled tuhandete aastate taguse generatsiooni järglane, sina oled suurima hirmuga inimeste järglane, need kes jooksid kõige kiiremini, võitlesid kõige rohkem, sest neid ajendas selleks adrenaliin, see oli vajalik. Probleem on selles, et vanasti oli adrenaliin ja hirm lühiajalised. Juhtus midagi hirmsat ja adrenaliin tõusis, mis andis energiat jooksuks, võitluseks või mida iganes vaja oli. Täna on aga mure selles, et kui keegi enda pangakaardi arve avab, siis ta tunneb hirmu ja hirmu tunne kestab terve päev ning ka järgmine päev. Adrenaliin ladestub musklitesse ja see vigastab meie kehasid, see takistab ka positiivsete emotsioonide tundmist ja nii edasi ja edasi.
Suur osa on ka enda emotsioonide märkamine, et mõned neist on automaatsed reaktsioonid. Peame aru saama, et mõned neist ei ole reaalsed. See pangakaardi arve ei tapa mind otseses mõttes, ma ei pea selle eest põgenema, see võib olla küll nuhtlus, aga tegelikult see ei tapa sind.
Saan seda kõige paremini seletada näitega. Ostsin aastaid tagasi filmistuudio Põhja-Californias. Mõtlesin et see saab olema lõbus. See oli kunagi osa Lucasfilmist, mis tegi eriefekte jne. Tüübid kelle käest selle ostsin osutusid tõelisteks kurjategijateks. Panin kõik oma raha ettevõttesse ja arvasin, et kaotan kõik ja see oli stressi rohke. Ma ei ole väga stressaja, aga peale aastat tundsin pikaajalist stressi ja vahest isegi depressiooni. Jalutasin naisega rannas ja ütlesin talle, et ma enam ei suuda. Jalutan rannas, kus on ilus sinine vesi, ühes ilusaimas riigis maailmas ning tunnen, et olen stressis. Ütlesin, et me peame selle lõpetama, ma ei saa enam nii elada, me peame hakkama õnnelikult elama, tegime otsuse, et igal päeval ütleme asju, mille üle me õnnelikud oleme, mille üle võiks õnnelik olla, mis peab juhtuma, et täna oleks hea päev. Ja meie elu paraneski, me hakkasime elu nautima. Mitte muretsema selle üle, mis võib juhtuda. Mis võib juhtuda on totrus.
“Argpüks sureb tuhandeid kordi, aga vapper vaid korra.” Me ütleme seda ütlust, aga ei mõista seda täielikult. Argpüks sureb tuhat korda kuna, argpüks visualiseerib surma üha uuesti ja uuesti, iga kord kui seda visualiseerib, siis ta ka kogeb seda. Vapper sureb vaid üks kord. Mina olin siis see argpüks. Visualiseerisin enda äri kaotamist, raha kaotamist, seda üha uuesti ja uuesti. Ja see ei aidanud mind. Sellepärast otsustasimegi olla õnnelikud. Nii tegimegi, hakkasime nii elama. Kuu aja pärast saime lepingu Kariibimere piraatide eriefektide tegemisele, kaks päeva hiljem saime lepingu filmiga Transformers, peale seda Neil Blomkamp filmile Elysium ja juhtus kõiki neid asju. Ma ei hakka metafüüsiliseks siin asja ajama, kas õnnelikuna olek aitas meid selleni jne. Ma ei tea seda. The Secreti filmis kõlab see ilusti, aga ma ütlen seda, et olen väga tänulik, et saime õnnelikuks enne kui meie olukord muutus. Saime õnnelikuks enne seda. Kui oleks teisiti olnud, siis oleks me arvanud, et õnneks peab olema esmalt kõik hästi. Ei. Õnn on isiklik otsus ja valik, kõik mis juhtub peale seda, lihtsalt juhtub.
Lilou: See on imeline hetk, kus vestlus lõpetada. Eric, ma tänan sind selle väga inspireeriva vestluse eest, aitäh.
Eric: Aitäh sulle, et meid külastasid ja anna lennukite pärast andeks.
Lilou: See kõik on väga meeldiv, lennukid või mitte, ma naudin seda väga. Usun, et ka kuulajad naudivad seda, saadan teile armastust siit mõnusast Californiast. Loodan, et tegite märkmeid ja hakkate elus tegutsema ning naudite seda imelist elu, aitäh.
Eric: Aitäh.