12 veebr. Bruce Lipton – Uskumused ja Bioloogia | 1:08:51

 

 

Selles videos:

• Dr. Bruce Lipton: Lihtne tõde on selles… Geenid ei aktiveeru iseenesest. See on biokeemiline tõde. Geen ei saa ennast ise aktiveerida ega välja lülitada. Kui tahad geeni aktiveerida, siis see ei sõltu temast. Seega mõte, et on olemas vähigeen… See on täiesti vale. Geenid ei vali ennast kehas ise, vaid sõltuvad sinu keskkonnast.
• Kui taheti studeerida DNA-d, siis võeti ette tuum, tehti see lahti ja vaadati kromosoome ning eraldati DNA proteiinidest ja proteiinid visati minema. Juba 50-aastat visati DNA-d uurides minema kõik proteiinid. Alles viimased aastad hakati uurima…hmmm.. Mida me minema oleme visanud? Vastus on “kontrollija.”
• Me kohandame geene vastavalt sellele, mis keskkonnas me arvame, et elame. Ütlen “arvame” sellepärast, et taju võib olla õige ja ka vale. Seega taju on uskumine. Kas mõistate, mida see tähendab? Uskumine muudab teie geene. Teie taju muudab geene.
• Stressis olles lähed sa üle refleks käitumisele ja sinu teadlik mõtlemine väheneb. Mida ütleb see meie elu kohta? Iga kord kui vaatad uudiseid, kuulad raadiot, vaatad telekat… karda seda ja karda toda… õhk on halb… lihasööja bakter tuleb jne. Mida sa arvad rahvastiku adrenaliini tasemest? See on kõrge ja me kõik oleme stressis. Inimesed haigestuvad iga päev ja me muutume rumalamaks.

 

Bruce Lipton – Uskumuste bioloogia
Bruce Lipton – Biology of Belief
Tõlge videost:

 

Bruce Lipton: Tahan tänada Doug Parksi, tänu kellele saan teie ees rääkida. Ja teid, et ilmusite. Mul on teile väga huvitavat infot jagada. Info selle kohta, mis kontrollib bioloogiat. Nagu Doug juba ütles. Ma olin rakubilooog Wisconsini ülikoolis. Kloonides inimese muskli rakke. Võtsin rakke inimestelt, pannes neid katseklaasi ja õppisin iseseisvaid rakke, et mõista, mis kontrollib nende saatust ja mis muudab rakke huumustoiteliseks või patoloogiliseks, mis neid normaalseks teeb ja mis selle protsessi taga on. Selle uurimuse tagajärjel muutus minu senine arusaam teaduslikest põhitõdedest, et geenid kontrollivad meie elu. Lõpuks aitas uurimus aru saada, et hoopis keskkonna tajumine kontrollib rakke. Raku tasandil on tajumine endiselt sama, aga inimese tasemel on tajud uskumused.

Tuleb välja, et hoopis uskumused valivad meie geene, mis valivad omakorda meie käitumise. Ilus asi selle kõige juures on see, et see on eriti minule elumuutev arusaam. Olin ise geenidest lähtuv inimene, aga nüüd olen muutnud kogu oma elu selleks nn. uue aja vaimseks uskumuste teaduseks.

Ilus asi selles loengus on see, et annan teile ka peale molekulaarse seose, seda kuidas uskumused lülitavad sisse meie geenid. Ei ole tühja juttu, vaid asi on konkreetselt molekulides. Loodetavasti saate sellest aru. Hea on ka see, et loengu teises osas minu hea sõber Rob Williams annab teile infot ja töövahendeid selleks, et muuta kiirelt oma uskumusi. Uskumuste muutmine ei olegi nii raske. Seda saab teha minutite jooksul. Seega on olemas uus teadus ja töövahendid selle kasutamiseks.

Alustaks ühe tõese ütlusega. See on väga lihtne ja tõene ütlus „Teadmine on võim“ Mida teadlikum oled, seda suurem on võimalus eluks ja eduks. See on tõde. On olemas ka teine tõde ja selleks on ”Teadmatus võrdub võimu vähesusega”. Antud ütlus on oluline, sest meile kõigile õpetatakse, et meie tervis sõltub meie geenidest. Võime sellest lugeda lehtedest ja isegi tänastest artiklitest. Seda, et geenid kontrollivad meie elu. Teame ka seda, et geenid oleme pärinud vanematelt. Kui oled geenid saanud oma vanematelt ja need kontrollivad sinu elu, siis oled sa pärilikkuse ohver. Kui saad teada, et peres on olnud vähk, siis hakkad kohe muretsema…. Jumal küll, see on mu geenides ja ma olen tiksuv pomm…nüüd ma suren või juhtub midagi… Miks? Sest sain selle oma vanematelt. Probleem selle uskumusega on see, et see on midagi enamat. Uskumus väidab, et sa ei saa midagi teha, kuna pärisid selle vanematelt. Seda uskudes loobud ka proovimast, sest usud, et sa ei saa selle vastu midagi teha. Seal asi hapuks lähebki. Siin see võimu vähesus manifesteerubki. Sest see uskumus geenide kohta on jõuetuks tegev meile kõigile. Sest see väidab, et oled nõrgem, kui sinu geenid. Tegelikult ei ole see tõene ütlus.

Lubage ma selgitan seda. Alustame sellega. Selle DNA pildiga peaks kõik tuttavad olema. See on juba aastaid koolides. Meid õpetatakse selle järgi ja näeme seda iga päev meedias. See, et DNA annab teile omadused kogu eluks. Ka kõik peale pikkuse, juuste ja silmavärvi. Ka sellised asjad nagu ärevus, ülekaal, homoseksuaalsus, agressiivsus, arglikus ja õnnelikkus. Kõike neid omadusi seostatakse geenidega. Ja kui see on tõsi, siis on uskumus, et kogu su elu on juba sünnist saati kindlalt ette kirjutatud. Sinu vanematelt päritud geenidest.

Täna räägime natuke teadusliku poole pealt, aga mitte väga keerulisest. Ma ei taha täna jätta teile tühjasid lünkasid, mida hiljem ise täitma peaksite. Näitan teile täpseid seoseid.

Geenid.. DNA molekulid paiknevad individuaalsetes rakkudes. Rakkude osas, mida nimetatakse tuumaks. Kõik geenid asuvad tuumas. Nii nagu ütleb värskes ajakirjas “Teadus” see on üks maailma prestiižikam ajakiri. Esimeses lauses kohe räägib sellest… Lõigus, mis on pühendatud raku tuumale. Esimene lause „Tuum on raku kontrollkeskus.“ See on traditsiooniline uskumus. Tuum on kontrollkeskus. Sest tuumas on geenid, mis sind kontrollivad. Seega tuum esindab raku kontroll allikat. Raku kontrollkeskus on samaväärne ajuga. Sama õpetasin ma meditsiini õpilastele koolis.

Rakud…. siin on joonistatud pilt rakust. Rakud moodustavad meie keha. Koosneme umbes 50 kuni 75 triljonist rakust. Õpetasin neile huvitavat fakti. Kehas ei ole ühtegi uut funktsiooni, mida ei ole juba sinu rakus. Igas rakus on hingamis, seedimis, eritussüsteem, endokriinsüsteemi, integratsioon, närvi, reproduktiiv ja immuunsüsteem. Tahan teile öelda seda, et rakk ja inimene on üksteise funktsioneerivad koopiad. Kõik, mis on rakus on ka inimeses ja vastupidi. Kui ma räägin inimese ajust. Elemendist, mis kontrollib inimese keha. Tulles selle pildi juurde ja mõelda sellele, mida lugesime ajakirjast. Mis ütles, et tuum on raku kontrollkeskus. Sest kõik DNA on siin sees. Sellest saame eeldada seda, et tuum on raku kontrollkeskus. Seda eeldamegi, kui see on kontrollkeskus. See on ühel põhjusel huvitav mõiste. Lubage ma küsin teilt lihtsa küsimuse. Küsimus on…. Kui ma võtan elavast organismist välja aju, siis milline on kohene tagajärg? Surm… Täpselt, see sureb. Mis juhtub siis, kui lähen raku juurde ja võtan välja tema tuuma? Definitsiooni järgi peaks rakk surema. Siin on aga reaalsus. Organismilt aju eemaldades see sureb, aga kui lähen raku juurde ja eemaldan sellelt tuuma, siis rakku see ei mõjuta.

Rakk suudab elada 2-3 kuud ilma, et sisaldaks endas geene. See mitte ei istu lihtsalt, vaid ta teeb täpselt sama, mis ta tegi koos tuumaga. Liigub ringi, suhtleb teiste rakkudega, sööb, kasvab, see on võimeline väljastama jääke, ehitab struktuuri, tunneb ära mürgid ning liigub neist eemale, tunneb ära toidu ja liigub selle poole. Tahan teile öelda, et geenide välja võtmine rakust, ei mõjuta kuidagi selle käitumist. Definitsiooni järgi tähendab see järgmist. Tuum ei saa olla raku kontrollkeskus, sest selle eemaldamine ei muuda raku käitumist. Oot oot… Võtsin välja kõik geenid, aga rakk jätkab endiselt oma käitumist. Mõte on selles, et geenid ei kontrolli bioloogiat. See on viga, see on eeldus. Eeldus tehti aastaid tagasi ja seda pole kunagi teaduslikult tõestatud. See tundus nii õige, et jäime seda uskuma.

See kosmiline nali tuli välja alles hiljutise Inimese Genoomi Projektiga. Miks see nali oli? Kui masinavärk töötaks nii nagu õpikutes räägitakse, et geenid kontrollivad bioloogiat. Selle järgi peaks olema vähemalt 120 000 geeni, et teha inimene. Kui projekti tulemused ilmusid, siis tuli välja, et olemas on alla 35 000 geeni. Enam kui 90 000 geeni on puudu. See ei tähenda, et geenid on kadunud, vaid meie uskumused olid valed. Geenid ei kontrolli bioloogiat. Seega geeni projekt tõmbas teadlastelt vaiba alt. Arvati, et saadakse inimese valmistamiseks plaan, kõigi nende geenidega, aga tuli välja, et kaks kolmandiku geenidest on puudu.

See tähendab, et peame bioloogiat uut moodi vaatama. Huvitav on see, et uus bioloogia mõistmine tuli välja juba 10-aastat tagasi. Seega kõik, mida täna räägin on viimase 10-aasta teadus. Huvitav on see, et teadusel läheb 10-15-aastat uue fakti tekkest selleni, et asi jõuaks avalikkuse ette. Kõik, mida õpikutes kirjutatakse on 10-15-aastat vana. Seega tänane info on tuleviku õpikutes. Kuulete teadusest, mis on avalikustatud viimase 10-aasta jooksul.

Räägin täna imelisest inimese rakust ja sellest, kuidas see töötab. Räägin veel sellest, et sinul ja rakul on samad funktsioonid. Kui sinul on organ, siis rakul on samuti organell, mis teeb samu funtsioone. Siin on hingamis ja seedimissüsteem. Need on kõik raku struktuuris. Mure on aga selles, et tahame teada, kus asub raku aju. Sest natuke aega tagasi arvati, et raku ajuks on geenid. Aga kui võtame ära geenid ja rakk töötab endiselt, siis peame raku toimimise mõistmiseks vaatama alternatiive.

Alustan sellega, et näitan teile lihtsaid funktsioone sellest, kuidas rakk töötab. Rakud on väga huvitavad, need on nagu masinad. See on pilt minu auto käigukastist. See on lahti võetud kujul, et näeksite kõiki väikseid osakesi. Kõik kokku pannes moodustab auto käigukasti. Rakk on sellele analoogne. Seda sellepärast, et rakk on osadest koosnev masin. Osadeks on aga proteiinid, mitte metall jupid. Rakk koosneb proteiini osadest. Olemas on kuskil  70 000 proteiini osa. Lahti võetud rakust näeme, et see koosneb proteiinidest. See on tähtis sellepärast, et peeglisse vaadates, kui oled pruunide juuste, sellise kõrgusega ja siniste silmadega, siis kõik see tuleneb proteiinidest. Proteiinid annavad sulle kuju. Sellest, kuidas need osad on kokku pandud.

Huvitav nende masina osade juures on see… Saan neid funktsioone katseklaasis teha. Saan teha seedesüsteemi katseklaasis. Võtan õiged ensüümid ja proteiinid. Panen need katseklaasi ja ongi seedesüsteem. Saan teha lihaskontraktsiooni. Võtan õiged proteiinid, panen katseklaasi ja saate oma silmaga näha neid kokku tõmbumas. Saan teha ka hingamissüsteemi. Tahan sellega öelda, et rakk on masin, mis koosneb osadest. Omavahel suhtlevad jupid loovad keerulise asja, mida me kutsume eluks.

Räägime siis osadest. Inimene koosneb 70 000 – 90 000 proteiinist. Huvitav nende osade juures on see, et kõik proteiinid on sirgjoonelise kujuga. Nagu see ubadega nöör. Iga proteiin on ubadega nöör. Need väikesed oad esindavad aminohappeid. Kui lähed poodi aminohappeid ostma, siis ostad sa proteiini ehitusosasid. Mis vahe on 90 000 proteiinil? Ühine on see, et nad on sirgjoonelise kujuga. Erinevusi on aga kaks. Nööri pikkus. Mitmest aminohappest proteiin koosneb. See on erinev igal proteiinil.

Teine ja tähtsaim erinevus… Aminohapete järjekord nööris. Seda tähistavad värvid. Järjekorrast oleneb proteiini omadus. Teil on raske aru saada, kuidas nöörist võiks kujuneda mingi struktuur. Kasutan nööri asemel toru jupikesi. Mul on kolme erineva kujuga torud. 45 kraadise nurgaga toru, 90 kraadise nurgaga ja sirge toru. Kolm erinevat toru. Olemas on aga üle 20 eri kuju. Mina näitan vaid kolme. Mõte on selles… Kui panen teatud järjekorras need torud kokku, siis näete, et saan kokku lineaarse ahela. Nüüd ei ole see enam pehme olemusega vaid tugeva struktuuriga. Seda kokku pannes näete, et välja kujuneb struktuur. Mis oli proteiinide erinevus? Osakeste järjekord ja pikkus. Mis juhtub siis, kui selle lahti võtan  ja aminohapped teises järjekorras kokku panen, kas saan sama kuju? Tõstame ümber ja vaatame, mis saab. Mõte on see, et paned aminohapped teatud järjekorras kokku ja järjekord otsustab, mis välja tuleb. Võtsin samad aminohapped ja panen teises järjekorras kokku. Seda tehes näete juba kuju ja see pole sama, mis eelmisel proteiinil. Kas see on selge? Kas näete? Kas kõik mõistavad? See on oluline sest proteiini kuju sõltub aminohapete järjekorrast.

Teiseks. Kuidas saan 70 000 eri juppi? Komplekteerides aminohapped iga proteiini jaoks eri järjekorras. Nägite ju seda. Selle mõte on järgmine… Mul on kindel proteiin ja kui teeksin keha ainult proteiinist, siis oleksin ma kuju. Messingu või vase asemel oleksin ma kuju, mis koosneb ainult proteiinidest. Puuduks elu. Kust tuleb elu? See on kõige tähtsam küsimus. Proteiinist sain masina, aga mis on elu?

Elu on liikuv. Elu on liikumine. Kust tuleb liikumine? Näitan teile seda. See on põhiteadmine elu kohta. Panin need lihtsalt kokku, aga need ka keerlevad. Ühendused lubavad sellel tehtud proteiinil liikuda. Näitan nüüd midagi. Näitan teile kahte eri kuju. Enne aga annan teile natuke infot. Lõpus olevad kollased jupid on negatiivse laenguga. Mõlemad on negatiivsed. Miks see oluline on? Väga lihtsalt teaduslikul põhjusel. Mis juhtub kui kaks sarnast laengut üksteisele lähenevad? Nad tõukuvad. Ja kui erinevad saavad kokku? Nad tõmbuvad. Näitan teile sama proteiiniga kahte erinevat kuju. Seda ainult keerates. Öelge mulle kumb nendest kahest on stabiilsema kujuga. Esimene kuju. Näitan nüüd teist kuju. Kumb nendest on stabiilsem? Teine kuju. Ja selle põhjus… Sest nad on sama laenguga. Tahavad olla üksteisest nii kaugel kui võimalik. On see loogiline, et see proteiin on stabiilse kujuga? Ok lahe… aga nüüd.

See proteiin on kehas ja see pool on negatiivse laenguga. See siin on signaal keskkonast. Signaalidest ma veel räägin. Signaaliks on aatomid, molekulid või energia. Ka energia saab signaal olla. Praeguseks ütleme, et see on molekul… Ütleme, et selleks on östrogeeni hormoon. See on väga positiivse laenguga. Mis laeng siin oli? Negatiivne. Kui üks on positiivne ja teine negatiivne, mis siis kokku saades juhtub? Toimub seondumine. Östrogeen seondub proteiiniga. Östrogeen on positiivsem kui selle jupi negatiivne laeng. Küsimus on… Mis on nüüd selle molekuli osa laenguks? Aga sellel poolel? Küsimus on väga lihtne. Kumb molekuli kuju on stabiilsem, kas see või see? See on väga oluline. Saite aru, et on olemas kuju. Kui eemaldan selle molekuli, siis mis juhtub kujuga? See avaneb uuesti. Mis juhtub molekuli tagasi panekuga? Läheb kinni. Oli kaks stabiilset kuju. Vahe tuleb signaali lisamisega. Kuju muutub koheselt. Kas on loogiline? Siit tulebki elu.

Elu on proteiinide liikumine. Proteiinid liiguvad ja kuju muutes saavad nad teha ülesandeid. Vajadusel teevad nad ülesandeid. Avades ja sulgedes teeb ta tööd. Mis tööd need nii lihtsad on? Toon teile lihtsa näite. Ütleme, et mina olen proteiin ja see on signaali molekul. Mina seisan ja kui signaal puutub minu kätt. Liigun ma nii ja lasen lahti signaalist. Mis juhtub signaalist lahti lastes? Liigun tagasi. Tuleb uus signaal ja mida ma teen? Liigun jälle nii. See on küll lihtne liigutus aga, mis see siia puutub? Kui su maja põleb ja sul on ämbri-prigaad. Mina olen proteiin seal keskel ning keegi ulatab mulle ämbri, mida ma siis teen? Võtan selle ühte kätte ja annan teisele. Selle mõte on väga lihtne. Proteiinid tagavad mulle füüsilise kuju, aga proteiinid võivad muutuda, kui nad saavad kokku mingi signaaliga. Seisev proteiin võib äkitselt muutuda, kui ilmub signaal. Muutub see proteiin, mis teeb rakus mingit kindlat tööd. Nagu seedimine. Ensüüm seisab siin ja tuleb toidu molekul. Võtab selle kinni ja rebib pooleks. Seda seedimine teebki. Rebib pooleks asju.

Mõte on selles… Oled masin. Masin koosneb proteiinide osadest. Proteiinid koosnevad aminohapetest. Kuju proteiinile annab aminohapete järjekord ja nende laeng. See on oluline osa. Kui tasakaalustan laengu, siis on proteiin stabiilne. Kui muudan laengut, siis muutub proteiini kuju. See on väga lihtne teaduse põhitõde.

Kogu mõte on selles, et… See on huvitav, kuna pärineb teaduse ajakirjast. Mõlemad värvid on sama proteiin. See proteiin vastutab kehas lihaste kokkutõmbe eest. Oleneb signaalist. Selleks on kaltsium. Kui kaltsium ilmub ja läheb auku, siis see muudab laengu. Ja proteiin muudab oma kuju mitte-aktiivsest kujust (kuju üks). Lisades signaali, muutub ta teiseks kujuks. Aktiivne kuju. Kui eemaldada signaal. Siis naaseb proteiin puhke seisundisse. Seega proteiinil on kaks kuju. Aktiivne ja mitte-aktiivne. Ning nende aktiivsust kontrollib signaal. See tähendab, et proteiinid vastutavad sinu füüsilise struktuuri eest, samuti ka sinu käitumise.

Käitumine on liigutused ja väljendid, mida sa elus teed. Käitumine tuleb proteiinide liikumisest. See tähendab, et sinu käitumine oleneb proteiini reaktsioonist signaalile. Signaal paneb proteiini liikuma ja liikumine tekitab käitumise. See on oluline sest…. Kui mul on ainult proteiin ilma signaalita, mis siis juhtub? Midagi. Tegevust kontrollib tegelikult signaal. Point on selles, et raku aju on struktuur, mis kontrollib signaale, mis ütlevad mida teha, vastavalt keskkonnale.

Tahame mõista raku aju. Meil on vähe aega. Nädalavahetusel, kui mul on aega 12 tundi, siis saaks seda täpsemini rääkida. Raku aju on tema nahk. Membraan. Sama, mis sinu nahk. Meie aju ja nahk näevad väga erinevad välja. Embrüoloogias on kolm lootelehte, mis moodustavad terve organismi. Need on ektoderm, mesoderm ja endoderm. Raku kihid. Iga kiht moodustab erinevad organeid ja koed. Välimine kiht (ektoderm) annab inimesele kaks asja. Naha koos aju ja närvisüsteemiga. Aju tuleneb nahast. See on väga loogiline sest… Nahk on välis keskkonna ja tsütoplasma vahel ning oskab toimuvad tõlgendada ja annab proteiinidele teada, mida on teha vaja. Tuuma eemaldamine ei muuda rakkude käitumist. Sellepärast, et tuum ei ole raku aju.

Tuum on raku sugunääre. Paljunemiseks. Kui mul on midagi uut vaja teha. Siis tuum on nagu ladu. Sisaldab kõike, et teha sinu 70 000 osa kehas. Aga tuum ei tea, mida ja kuna vaja läheb. Tuumal puudub intelligentsus. Tuum on erinevate mustrite ladu. Rakust tuuma eemaldamine ei muuda rakku kuidagi. Rakk sureb mingi aja pärast sellepärast, et proteiinid selles masinavärgis lagunevad. Kui need lagunevad, siis pean uusi tootma, sest muidu suren. Tuuma pole vaja intelligentsuse vaid ehituse jaoks. Seega geenidel puudub aju. Geenid pole selleks võimelised.

Kuidas töötab rakumembraan? Võttes vastu keskkonna signaali, see võib olla ükskõik mis. Päike, kuum õhk, heli. See võib olla kemikaali lõhn, maitse, kõik mis tuleb keskkonnast. Membraan võtab selle info vastu. Keskkonna signaal on peamine signaal. Siis juhtub aga see. Membraan muudab keskkonna signaali signaaliks, mis kontrollib proteiini. Käitumine vahendatakse membraani signaalist vastavalt keskkonnale. Kui eemaldan keskkonna, siis puudub rakul käitumine. Kui eemaldada keskkond, siis rakk lihtsalt istuks. Sellel puuduks elu. Elu tekib signaali reaktsioonist keskkonnale. Sinu elu sõltub sellest, kuidas oma keskkonnale reageerid. See kuidas sina näed siit lahkudes oma keskkonda. See mõjutab sinu proteiine, mis panevad sind liikuma. Sinu käitumine ei sõltu geenidest. Me pole DNAst veel rääkinudki. Sinu käitumine sõltub signaali tõlgendamisest ja seda kutsutakse tajuks. See omakorda valib õiged proteiinid, et õigesti reageerida.

Kuidas membraan siis töötab? See on üpriski lihtne. Las ma selgitan. Kui vaatame kasvavat rakku katseklaasil. Vaatame raku nahka. Suurendades näeme, milline see on. Suurendades näeb nahk välja nagu võileib. Keskel on lipiidne osa. Õli teeb nahast barjääri, sest vesi keskkonnast ei saa tungida läbi membraani ja vesi rakust ei saa samuti läbi membraani. Seega naha all on kaitstud keskkond, kus kõik mehhanismid saavad töötada. Et näidata teile õiget pilti… See on elektron-mikroskoobiga tehtud pilt päris raku membraanist. Näete seda tume, hele, tume kihti membraanil? See on tegelikult nende molekulide kihid, mis näevad sellised välja. Tume, hele tume… Mudel ja pilt membraanist on sarnased. See membraan pole töökorras, sest jätsin tähtsaima osa välja. Proteiinid. Proteiinid, mis on võimelised reageerima signaalile. Ja seejärel aktiveerida käitumine.

Kui vaatan raku pealispinda. Selle asemel, et see oleks sile on see täis antenne ja proteiinid on kinnitunud membraanile. Need proteiinid tõlgendavad keskkonda ja muudavad saadud signaali käitumiseks. Selgitan teile seda.

Siin on membraan. Siin on kaks proteiini. Rakumembraanis on tuhandeid proteiine, aga saan need kaheks jagada. Kaks gruppi. Ühel on antennid. Antennid on vastuvõtjad. Täpselt nagu TV-antenn kodus. Ennem kaabli kasutusele võttu… Mis oli antenni ülesanne? Võtta vastu signaal. Seejärel suunati signaal mööda juhet alla telerisse ja seal muudeti signaal kanaliks, mida vaadata sai. Point on selles. Paljudel vastuvõtjatel on väljaulatavad antennid. Need on need antennid. Need ei võta vastu telekanaleid vaid väliskeskkonna informatsiooni. See võib olla glükoos, kas suhkrut on lähedal… Või histamiin, kas seda on väljas? Mis annab märku ohust… Või insuliini, mis käseb mul muuta ainevahetust. Igale eri asjale, mida rakk näeb on vastav antenn. Rakul on olemas kõige jaoks oma antenn. Signaal tuleb sisse ja antenn võtab selle vastu. Aga siis muudetakse see ümber käitumiseks teiste proteiinide poolt. Neid on kolme eri tüüpi. Kanalid nagu oliivid, kus on keskel auk, et info saaks siseneda. Ensüümid, mis on proteiinid, tänu millele toimub ainevahetus. Või tsütoskeleti proteiinid, mis muudavad raku kuju.

Ütleme, et sisse tuleb mürgi signaal. See on selle vastuvõtja. Annab märku tsütoskeletile, et see on mürgine….pööra ots ringi ja hakka jooksma… Sisend ja väljund. Seega proteiinid teevad koostööd. Vastuvõtjad võtavad vastu signaale. Kas teil on vastuvõtjaid? Muidugi on… Mis on ilmselged? Silmad, kõrvad, nina, maitse, kompimine. Kus asuvad teie vastuvõtjad? Nahal. Seega oled sa rakuga sarnane. Need ei näe samasugused välja, aga funktsioon on sama. See on võrdne silmaga. Kui see võtaks vastu valgust ja seda näeb. Siis rakk reageeriks samuti… Ma näen valgust… Valgust nähes muudab ta info ja ühendab sellega. Näitan teile kuidas see käib. Sisend (antenn) ühendab ennast väljundiga, mis tekitab käitumise.

Selgitan seda. Kasutame seda mudelit vastuvõtjast. Näete… Näitan teile seda dünaamilise liikumisega. Siin on membraan… see võileib. Siin on antenn. See on antenn signaali otsimas. Vaadake seda kuju. Proteiin läheb läbi raku. Mis juhtub kui proteiin ühineb signaaliga? Muudab oma kuju. Signaal tuleb ja vaadake, mis juhtub, kui signaal kaob. Kordan, et te näeksite. Põhiliselt ütleb see seda… Proteiinid on rakus. Vastuvõtjad asuvad raku peal. Siin see on… Kohe hakkab liikuma. See on proteiin, mis otsib keskkonnast signaali. Ütleme, et see on insuliini vastuvõtja. Kui avastab insuliini, siis aktiveeruks vastuvõtja, aga vaadake. Siin ei muutu midagi. Kui ilmub insuliin, siis muutub ka kuju. Kui oleksime raku sees ja need proteiinid ripuksid laes. Kas saaksite proteiini kuju järgi aru, et insuliin on läheduses. Sees olles saaksite aru, mis toimub väljas.

Järgmine asi on see… Peale signaali saamist pean saatma teise signaali, et aktiveerida käitumine. Selleks kasutan ma oliivi kujulist kanalit. Siis juhtub see… Proteiin liigub ja pealt on kinnine. Midagi ei pääse sisse. Aga kui see avaneb, siis see on kanaliks, kust saavad signaalid siseneda rakku. Mõte on selles, et sisse saab ainult õige suurusega molekul. Kui molekul ei mahu., siis läbi ei pääse. Puhke seisundis on proteiin suletud. Aga aktiivsena proteiin avaneb ja laseb signaalil muuta raku käitumist. Kui see on vaadatud. Ühendame need süsteemid ja näete mehhanismi, mis kontrollib bioloogiat.

Mõlemad koos. Sisend ja väljund. See otsib signaali ja see muudab selle käitumiseks. Vaadake ühenduse kuju. Kas see sobib siia? See tähendab, et pole signaali, seega pole ka käitumist. Signaali saabudes muutub ka kuju. Kui kuju muutub, toimub ühendus ja see avaneb ning vaadake, mis juhtub. See on signaal, mis käseb rakul midagi teha ja ta teeb mida vaja. Seega raku käitumist kontrollib keskkonnast saadud signaal. Ja sisendi tõlge, mis läheb edasi käitumis signaalina. See mis kontrollib vastavalt keskkonnale käitumist.

Huvitav on see… Kui eemaldan rakult antenni, et ta ei näeks midagi, siis pole ka käitumist. Rakk on nagu koomas. Lihtsalt istub seal. See tähendab, et käitumine sõltub signaalist. Kui pole signaali, siis puudub käitumine. Nagu refleks. Stiimul ja vastus. Signaal on stiimul ja rakk vastab sellele. Vastuvõtja on sisend, mis loeb väliskeskkonda. Vastuvõtja ühendab efektoriga, mis loob käitumise läbi teise signaali. Esimene signaal ja teine signaal, mis aktiveerib raku käitumise. See üksus kontrollib teatud tüüpi käitumist.

Korraga töötab tuhandeid üksuseid. Põhiliselt on see nagu lüliti. Kui ilmub insuliin, siis lülitab sisse ainevahetuse. Ilmub histamiin, siis lülitab sisse kaitse. Igale keskkonna signaalile on olemas lüliti, mis valib vastava käitumise. Kas saite lüliti mõttest aru? Vaatame seda teisiti…

Vastuvõtja funktsioon on olla teadlik väliskeskkonnast. See näeb. Selle signaali pean muutma bioloogiliseks tegevuseks. Seega väljundi ehk efektori funtsioon on luua vastavalt signaalile füüsiline vastus. Kas on arusaadav? Miks see oluline on? Esimese sammuna vaatame, mida see teeb. See vastab signaalile teatud tegevusega. Kuidas seda nimetatakse? See on teadlikus keskkonnast läbi füüsilise tunnetuse. Kuidas seda üksust siis nimetatakse? Taju.

Taju = teadlikus keskkonnast läbi füüsilise tunnetuse. Kui küsin uuesti, mis on selle üksuse funktsioon?. See on tajumine. See näeb keskkonda ja vastab teatud käitumisega. See pole seotud DNA ega geenidega. Räägime ainult stiimulile reageerimisest. Stiimul tuleb vastuvõtjasse ja väljund annab vastuse. Esimene järeldus on väga algne. Käitumine…. Proteiinide liikumist kontrollib taju. Seega taju kontrollib meie käitumist. Kui puudub taju, siis pole ka käitumist. See on küll esmakordne. Me pole isegi geenidest rääkinud.

Vaatame, kuidas see siis töötab. Siin on rakus olevad proteiinid. Ütleme, et need kontrollivad hingamist või seedimist või lihaskontraktsiooni. Mis aktiveerib proteiini? Signaal. Muudame ümber keskkonnast saadud signaali. Kasutades selleks vastuvõtjat ja väljundit ning ensüümi. Näitan kuidas keskkonna mehhanism. See on ühendus… mäletate see roheline. Tuleb signaal…. Signaal keskkonnast muudab vastuvõtja kuju. Kuju annab märku, et signaal oli olemas. Proteiin annab rakule teada, et midagi toimub. Nüüd kui kuju on muutunud, saab protsessor proteiin, see roheline. Saab ühendada ennast väljundiga. Enne ei saanud. Nagu doomino. Üks kukub teise peale. Protsessor proteiin saab nüüd muuta enda kuju ja nüüd sobib see omakorda ensüümiga kokku. Nii nagu doomino klotsid kukuvad järjest üksteise peale.

Nüüd kui see on ühendatud. Saan ensüümi aktiveerida. Ja ensüüm modustab signaali. Siin on ühendus proteiini ja vastuvõtja vahel. Siin on esimene signaal ja siin on teine signaal. Alguses on see kinnine ja pärsitud, sest ilma signaalita ei pea ta midagi tegema. Aga kui saabub signaal, siis ensüüm pooldub ja aktiivne pool. Nüüd saab aktiivne pool ühineda proteiiniga. Nüüd saan alles proteiini aktiveerida. See on siis käitumine, mida rakk väljendab. Küsimus on selles, mis aktiveeris selle proteiini?. Esimene signaal keskkonnast edastati teise signaalina, et aktiveerida raku käitumine. Kui vaadata seda kiirelt. Vaatame selle korra kiirelt läbi.

Keskkonna signaal. Siin on taju üksus koos vastuvõtja ja väljundiga. Tajumine algas kuna nähti keskkonda. Aktiveerib ensüümi. Ensüüm aktiveerub ja pooldatakse molekul. Signaal ühineb proteiiniga ning tekib käitumine. Point on selles, et raku käitumine ei ole programmeeritud. Raku käitumine sõltub keskkonna signaalist. Mul on teile järgmine küsimus… Mis juhtub kui keskkonna signaal saabub, aga mul ei ole vastavaid proteiine, mida on vaja vastava juhtumi jaoks. Ilmub ja avastab, et pole vastavaid käitumise proteiine. Kust me neid saame? Nüüd tuleb mängu alles DNA.

Mis on DNA mõte? DNA kaksikahel on tegelikult proteiinide ehitusplaan. Kui eraldan DNA ahela kaheks keeruks. Kui vaadata neid kaksikahela astmeid. Siis DNA värvi järjekord vastab aminohapete värvidele. Iga kolme astme tagant võin öelda, mis aminohappega tegu on. See, mida on vaja teatud proteiini ehitamiseks on kirjutatud DNA-sse. Iga kolmas aste ütleb trüptomiin….ok nüüd on vaja proliini…järgmisena alaniin. Mis iganes vaja on. DNA sisaldab proteiinide ehitusplaane. Muud midagi… Temast on abi ainult vajadusel.

Kuidas aktiveerida geeni. Olete kuulnud vähi geenidest? Mõtlete, et geen, mis põhjustab vähki. Lihtne tõde on selles… Geenid ei aktiveeru iseenesest. See on biokeemiline tõde. Geen ei saa ennast ise aktiveerida ega välja lülitada. Kui tahad geeni aktiveerida, siis see ei sõltu temast. Seega mõte, et on olemas vähigeen… See on täiesti vale. Kui geen põhjustaks vähki ja sina omad seda geeni, kuna siis vähk ilmuks? Juba sündides. Nii kui geenid hakkaks poolduma, ütleks vähigeen, et ok on aeg vähki tekitada. Kuidas sa saad omada vähigeeni 30-40-aastat. Istub niisama sinu kehas ja siis järsku tekib vähk. Ei saa öelda, et geen tekitas selle.

Selle artiklis… Metafoorid ja geeni roll arengus. Öeldi välja väga lihtsalt ja ausalt. Tahan teile seda artiklit näidata kuna see on nii täpne. Aga mida ta siis ütles… Oleme 50-aastat uskunud, et geenid kontrollivad meid. Oleme seda 50-aastat korrutanud ja see on igas õpikus. Aga seda pole kunagi teaduslikult tõestatud. Geenide kontrolli ei tõestatud kunagi. See pole lihtsalt tõsi. Mis see tõde siis on? Esiteks on ütlus, et geenid kontrollivad bioloogiat täielikult vale. Sest geenid ei saa ennast sisse ega välja lülitada. Kuda nad midagi kontrollida saavad, kui nad ei kontrolli isegi ennast. Geenid ei kontrolli midagi. Kui tahan, et geen aktiveeruks, siis kuidas geen üldse aktiveeruks? Et teha proteiine rakule, mida on vaja käitumise jaoks? Tõene ütlus oleks see… „Kui geeni on vaja, siis signaal väliskekskonnast, mitte osa geenist endast, aktiveerib geeni osa“. Keeruline ütlus, seega lihtsustame seda. Lugegi lihtsalt teist ja neljandat rida. Seda lugedes saame… „Signaal väliskeskkonnast aktiveerib geeni“. Mida see tähendab? Geenid ei vali ennast kehas ise, vaid geenid valitakse vastavalt sinu keskkonnale.

Kui sinus on vähigeen olnud 35-aastat ja järsku tekib sul vähk. Siis me ei süüdista geene, vaid vaadates tõest ütlust. Signaalid keskkonnast. Mis muutus sinu keskkonnas, et 35-aastat rahulikult olnud geen aktiveerus? Aaaa… oleme siiani geenile tähelepanu pööranud. Aga me peame keskenduma hoopis signaalile. Lubage ma selgitan…

Kui vaatame raku tuuma, siis siin on DNA kromosoom. Võin kromosoomi suurendada ja näeme kõiki kromosoome. Inimese tegemiseks on vaja 23 kromosoomi. Neid kutsutakse paarideks, sest saame 23 emalt ning 23 isalt ja need on sobivad paarid. Isegi mina näen, et ühed on emalt ja teised isalt. Neid saab värvide järgi eristada, aga huvitav on see… Mida ma saan? Ma ei saa DNA-d. Mis siis tuumas on? Tuum sisaldab 50% DNA-d ja 50% on proteiinid. Probleem on aga selles, et…. 50-aastat keskenduti ainult geenidele. Kui taheti studeerida DNA-d, siis võeti ette tuum, tehti see lahti ja vaadati kromosoome ning eraldati DNA proteiinidest ja proteiinid visati minema. Juba 50-aastat visati DNA-d uurides minema kõik proteiinid. Alles viimased aastad hakati uurima…hmmm.. Mida me minema oleme visanud? Vastus on “kontrollija”.

50-aastat on “kontrollija” minema visatud. Selle, mis kontrollib geene ja uuriti ainult DNA-d. Pole olemas ühtegi organismi, mis töötab ainult DNA abil. DNA on alati koos proteiinidega. Mis on proteiini ülesanne? Proteiin moodustab DNA ümber varruka. Toon teile näite. Kujutage ette, et minu käsi on geen. Ütleme, et see on siniste silmade geen. Kas saate seda geeni lugeda? Jah. Mis siis kui panen selle tagasi tuuma? Tõmban proteiini varruka peale. Kas nüüd saate siniste silmade geeni lugeda? Mida selle lugemiseks on vaja teha? Eemaldada varrukas. Varrukas on proteiin ja kuidas see maha tuleb? Siin on proteiin, mis on käe küljes kinni. Rääkisin sellest 15 minutit tagasi. Mis muudab proteiini kuju? Kui lisan signaali keskkonnast. Järsku muudab proteiin kuju, eemaldub DNA-st ja nüüd saan geeni lugeda. Ja kui signaal eemaldatakse, tuleb tagasi proteiin ja katab jällegi varruka. Seega geenid on olenemata proteiinidest pidevalt olemas.

Selle mõistmiseks vaatame seda. Ütlesin, et koosnete proteiinidest. On arusaam, et DNA on proteiini loomiseks. Kuna õpikutes visaktakse ära proteiinid, siis sellest seal ei räägita. Tavateadus räägib… DNA läheb RNA-sse, mis on koopia DNA-st ja RNA muutub proteiiniks. See on põhiline, mida DNA-st räägitakse, see on õpikutes. Sina oled DNA tulem. Kui paneme tagasi proteiini, siis proteiin katab ära DNA. Proteiin on nagu varrukas. Varruka eemaldamiseks peab olema signaal keskkonnast. Mäletate ütlust artiklist? Signaal keskkonnast aktiveerib DNA käitumise. Keskonnast tuleb signaal ja muudab reguleerivat proteiini, mis eemaldab varruka. Paljastab DNA ja alles siis saan uusi proteiine teha. Seega pole peamiskes DNA, vaid peamine on keskkond. Keskkond valib sinu geenid, mitte geenid ise.

Illustreerimiseks näitan uuesti, kuidas rakk töötab. Näitasin teile seda… Signaal keskkonnast aktiveerib vastuvõtja, mis aktiveerib omakorda väljundi. Ja väljund aktiveerib teise signaali, mis läheb proteiini juurde. Tuleb meelde? Mõte on selles.. Sellel pildil puudub proteiin. Mul on vaja signaalile vastata, aga proteiini ei ole. Mida on vaja teha, kui rakus puudub proteiin? Minna raku tuuma ja valmistada uus proteiin. Vaatame kuidas see juhtub. Põhiliselt juhtub see… Keskkonnast tuleb signaal vastuvõtjani. Signaal alustab kogu protsessi, aga proteiin puudub. Mul on vaja õigeid proteiine, et saaks vastata, aga proteiine pole. Pean viima selle signaali hoopis raku tuuma. Seal, kus on DNA, aga see on kaetud proteiini varrukaga. Teatud vahemaa peale on igal geenil kontrolliv proteiin. Signaal keskkonnast ühineb õige kujuga geeniga. Kui on vale kuju, siis ei ühine. Ühineb hoopis sellega. Mis juhtub, kui signaal proteiiniga ühineb? Proteiin muudab oma kuju. Vaadake, mis juhtub. Koheselt kui muudan proteiini kuju, hakkab varrukas DNA-lt eemalduma. Vaata, mis välja tuleb. Nüüd on geen paljastatud. Nüüd on mul vaja teha geenist koopia ehk RNA. Mis seejärel läheb rakku ja seal muudetakse proteiiniks. Seega võtan RNA molekuli ja teen koopia DNA molekulist ning see on geeni ehitusjoonis. See on RNA ja sellega tehaksegi vajalik proteiin.

Kuidas seda protsessi mõista? Geen on enne signaali saabumist kaetud. Kui signaal kaob, siis kattub ka geen. Kui see oleks vähigeen. Ja see ei tekita sulle vähki, kuna on kaetud. Mis põhjustaks vähigeeni ennast väljenduma? Signaal. Milliseid signaale sa keskkonnast vastu võtad, et negatiivsed geenid ennast avalduvad? Vaatame kiirelt üle selle protsessi.

Teine signaal läheb alla, kuna proteiin on puudu. See läheb tuuma. Leiab õige geeni ja ühendab ennast proteiiniga. Avab varruka ja paljastab geeni. Siis teeme sellest koopia, mille nimi on RNA. See siseneb rakku ja kasutatakse raku tööks. Mis on selle kõige järeldus? Vastus on lihtne… Taju kontrollib geene. Geenid ei kontrolli ennast ise. Taju on signaaliks, mis põhjustas geeni varruka eemaldamise. Seega taju kontrollib käitumist ja valib ka vastava geeni, mida väljendada.

Nüüd tuleb aga kolmas osa. Esimene oli see, et taju kontrollis käitumist kui proteiin oli olemas. Teiseks… Taju aktiveeris ka proteiini puudumisel vastava geeni. Kolmandaks… Mis juhtub, kui ma satun stressirohkesse keskkonda ja mul puudub selle stressiga toime tulekuks õige geen? Sellisel juhul on ainuke võimalus geene muuta. Traditsioonilise bioloogia järgi saab geene vaid muuta läbi juhusliku mutatsiooni. Seda kirjutab kõigis õpikutes. See tähendab järgmist… Saan keemiliselt tuua esile mutatsiooni, aga ma ei saa muuta selle tulemust. Tulemus on alati juhuslik. Sealt Darwini uskumused tulevadki. Et evolutsioon oli juhuslik muutus geenides. Et geenid muutuvad ainult juhuslikult. See on traditsiooniline uskumus. Aga… 1988a. tuli välja artikel mehelt nimega John Karen. Ja see muutis kogu senise arusaama bioloogiast. Seda järgneval põhjusel… Ta tutvustas meile kohanemisvõimelist mutatsiooni. Mõte selle mutatsiooni taga…. Geenid ei muutu juhuslikult vaid keskkond kontrollib mutatsiooni. Seega kohandame oma geene, et need sobiks keskkonnaga. See ei ole juhuslik, vaid keskkonna poolt mõjutatud mutatsioon. Eelmine artikel oli aastast 1988, aga see on värske. See on huvitav, sest näidati järgmist….

Võid võtta bakterite kogumi ja panna need viite eri katseklaasi. Seejärel mõjutad neid kõiki sarnase halva keskkonnaga. Selle põhjusel hakkavad bakterid oma geene ellujäämise nimel muutuma. Mõte on selles… Iga katseklaasi tulemus oli sama. Siis tekib küsimus… Kus see juhuslik mutatsioon siin on? Sest see ei ole juhuslik… Evolutsioonilised muutused tekivad alati keskkonna mõjust. Kohanevad muutused ilmnevad iga kord sama moodi. Olenedes ümbritsevast keskkonnast. Mõte on selles…

Me kohandame geene vastavalt sellele, mis keskkonnas me arvame, et elame. Ütlen “arvame” sellepärast, et taju võib olla õige ja ka vale. Seega taju on uskumine. Kas mõistate, mida see tähendab? Uskumine muudab teie geene. Teie taju muudab geene. See pole juhus…

See Kareni pilt teaduse ajakirjast, mis räägib geneetilistest muutusest. Märkisin selle kasti tärniga, sest artikli ilmumise ajal, siis selle kasti nimi oli DNA geenide metabolism. Nüüd on sellel uus nimi. Geneetiliselt muudetud geen. Oleme nüüd teada saanud, et teie kõigi rakkudes on geenid, mis saavad vajadusel teisi geene ümber kirjutada. Kõigil on võime kohandada enda geene vastavalt keskkonnale. Järsku ütleb seda… Keskkond… Jälgige kuhu läheb nool. Keskkonna signaalid aktiveerivad geneetiliselt muutuvad geenid. Saame muuta enda geene. Saame genotüüpe muuta. Vaadake seda… Organismi taju keskkonnast on eraldi keskkonnast. Miks? Sest taju keskkonnast ja keskkond ise võivad olla erinevad. Võin öelda, et elan mürgises keskkonnas, aga see võib olla uskumine. Tegelikult elan heas keskkonnas. Seega taju võib olla erinev tegelikust keskkonnast. Aga ikkagi… Mida taju teeb? Jälgime sinist noolt. Aktiveerib geneetiliselt muutuva geeni. Sinu enda uskumused valivad geene ja kui sul ei ole õigeid geene, et stressiga toime tulla, siis sinu uskumus proovib ümber kirjutada olemasolevaid geene. Seega sul on suur võime enda elu üle, aga seda vahendab taju keskkonnast. See kontrollib kõike.

Kolmas järeldus on… Taju mitte ainult ei aktiveeri käitumist vaid taju aktiveerib ka geenid, vajadusel kirjutab taju üle ka olemasolevad geenid. Mis on järelduseks… Kas sinu geene kontrollib pärilikkus, kas sa oled ohver? Absoluutselt mitte, sest kohandades taju, kohandate enda käitumist. Kohandades enda taju, saate valida ise vastavaid geene. Kohandades enda taju saate muuta enda geene. Ma ei taha, et te enda geene ümber hakkaks kirjutama, sest 95% meist on siiani toime tulnud ja elanud head elu. Mure on selles… Peaaegu alati on geenide ümber kirjutamine negatiivne. Sest teie geenid juba töötasid. Paljudel haigustel ja 95% vähist puudub päritav seos. 95% vähist tekib individuaali tajust, mis kirjutab üle normaalse geeni ja muudab selle vähigeeniks. Kahjuks aga…. Mäletate kui ütlesin, et olete pärilikkuse ohver? Nii puuduks teil vastutus, sest geenid olid juba sellised. Kui mõistate aga minu juttu, siis saate aru, et see kuidas ma näen ja usun asju, muutub väga tähtsaks. Kui arvad, et sinu käitumine, geenide valik ja ümber kirjutamine on tähtis, siis jah. Sest need kõik on seotud uskumustega. Sest inimese taju on seotud uskumustega.

Võid kõike oma kehas muuta. Kui oled terve ja hakkad muutma, siis üldiselt sa muudad selle ebaefektiivsemaks, kui elus organism. Mõte on selles… Taju keskkonnast ehk närvisüsteem näeb keskkonda ja tõlgendab seda… Siin on õige keskkond ja siin on rakud. Huvitav on see… Kui võtaksin düstroofse patsiendi ja eemaldaks lihasrakud. Enamus kordadel, kui võtta rakk kehast välja ja panna heasse keskkonda. Kasvaks rakk ilusti ja tervelt. Aga kehas olles oli tulemus vastupidine. Miks? Sest kuskil keskkonna ja raku vahel tuli mängu taju. Seega meie uskumused muudavad pidevalt meie bioloogiat.

Milliseid uskumusi ja geene ma mõjutan? Siin on väga lihtne aga tähtis arusaam. Geenid sinu rakus on sarnased programmidele, mis on arvuti kõvakettal. Põhiline on see… Mis programme sa enda kehas sisaldad? On kahte tüüpi programme. Üks tüüp on arenguks ja juurdekasvuks, mis on osa arengust. Teine on kaitseks. Seega keskkonnas liikudes sa valid kas arengu programme või valid kaitse programme.

Selgitan, miks need kaks. Panin raku katseklaasile. Ühele rakule panin ette toitaineid. Teisele panin aga mürgi ette. Siis ootasin natuke. Mis juhtus? Rakud liiguvad alati positiivsete signaalide suunas. Toitained vms. Sest pos. signaalid võimaldavad arengut. Kui aga rakule asetati ette mürk… Mürgid ähvardavad ellujäämist. Rakk ei liigu selle suunas, mida ta teeb? Liigub eemale. Seega rakud liiguvad neg. signaalidest alati eemale. Miks see tähtis on? Kui olen rakk ja minu ees on toit, siis liigun selle poole. Kui olen rakk ja minu ees on mürk, siis liigun eemale. Kas rakk saab liikuda samaaegselt mõlemale poole?. Vastus on ei. Miks see oluline on? Kui rakule tuleb ette keskkonna signaal, siis peab rakk tegema otsuse. Kas olla arengu poolt või peaks minema kaitsesse. Miks see oluline on? Sest kaitses olles lõpetab rakk arengu. Mida rohkem kaitset arvame vajavat, seda rohkem piirame arengu funktsioone. Seega hakkame lõhkuma enda tervist.

Toon ühe näite… Rakud liiguvad arenguks positiivse signaali poole. Negatiivsetest signaalidest aga eemaldub enda kaitseks. Mõni signaal ei mõjuta midagi, sest ei anna juurde arengule ega ohusta ka. Seega mõni signaal ei huvita teda üldse. Seega liiguvad rakud, kas arengu või kaitse poole. Mõlemat korraga nad teha ei saa. See käib ühe raku kohta, aga inimene koosneb 50-70 triljonist rakust. Inimest vaadates on meil mõõdistatud skaala. Vastavalt signaalidele oled sa natuke arengus või natuke kaitses.

Siin on üks huvitav aspekt… Maailma kõige tähtsam signaal arenguks on armastus. See on toidust tähtsam. Armastatud laps areneb. Ilma armastuseta laps, aga jääb arengus pidama. Ida-Euroopa lastekodudes antakse palju toitu, aga puudub tähelepanu. Nende areng, kõrgus, iga arengu aspekt langeb 30 või enam protsenti. Enamus muutub autistiks. Mis kirjeldab autistliku last? Autist ei reageeri keskkonnale. Miks mitte? Mingil arengu ajal hakkas laps kaitsvat seina ehitama, sest teda ei armastatud. Mingi hetk lülitas ennast välja ja ei reageeri enam keskkonnale. See on suurim kaitse, aga vaata mis lapsega juhtub. Ta sureb seda tehes.

Mure on selles, et hirmul olles lülitad sa välja arengu mehhanismid. Armastusega sa võimendad neid. Nii lihtne see ongi. Kas üks või teine. Selle jaoks on mehhanism. Selle nimi on hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg. Hüpotaalamus on osa ajust, mis võtab vastu signaalid. Kui signaalid tulevad sisse, siis aju otsustab, kas see on neg. või pos. Tema töö on seda teada. Kui see on negatiivne signaal, siis aktiveerib stress ajuripatsi.

Kas ajuripats tuleb põhikoolist meelde? Seda kutsuti põhi näärmeks. Sest ajuripats kontrollib keha kuju. Olemas on kaks kuju. Areng või kaitse. Negatiivse signaaliga juhtub see… Stress aktiveerib ajuripatsi, et see jookseks või võitleks. Kas seda mäletate? Probleem on selles… Keha jaguneb kaheks osaks. Võin teile kohe näidata. See osa sisaldab kõiki organeid. Sisikond. Mis selle eesmärk on? Areng. Lihased ja luud…  Milleks need veel vajalikud on? Kaitseks.

Seega mõte on selles… Kui tekib jooksu või võitlus olukord, kas kasutan sisikonda või muskleid, et ennast kaitsta. Muidugi muskleid. Juhtub aga see… Näärde poolt väljastatud hormoonid käsevad sisikonna musklitel pingutada ja veri surutakse musklitesse, et saaksin põgeneda. Mis oli aga sisikonna funktsioon? Areng. Kui saadan sisikonnast vere musklitesse, siis mis juhtub arenguga? Areng peatub. Stressis seiskub sinu arengu mehhansim ja sinu immuunsüsteem on samuti kaitse süsteem, aga see ei kaitse sind lõvide eest. Mille eest see sind kaitseb? Bakteird ja viirused. Seega hormonaalsüsteem kaitseb sind keskkonna ohtudest. Immuunsüsteem kaitseb nede asjade eest, mis lähevad naha alla.

Kui jooksed lõvi eest. kas siis vajate immuunsüsteemi? Ei. Kuna immuunsüsteem kasutab rohkesti energiat, siis juhtub see… Kui hormonaalsüsteem suureneb, siis see lülitab välja immuunsüsteemi. Stressis olles peatub su areng ja peatub ka immuunsüsteem.

Seda näeb ka koolides või tööl. Jõuab semestri lõpp ja kõik on stressis. Siis hakkavad kõik haigestuma. Sest stress lülitab välja immuunsüsteemi. See on nii võimas, et arstid kasutavad stressi hormoone, et lülitada välja immuunsüsteem organite siirdamise ajal. Et peatada keha vastuhakk uutele organitele. Selleks antaksegi stressi hormoone. Kui sul on stress, siis mida sa enda bioloogiale põhjustad? Avad ennast ohtudele.

Viimane huvitav aspekt selle juures on see… Kui oled ohus. Kas sa kasutad reflekside süsteemi või loogilist mõtlemist, et ohust pääseda? Kas mäletate, et ohus suunatakse veri siseelunditest musklitesse. Samad hormoonid suunavad vere esiajust taga-ajusse, sest sealt tuleb refleks käitumine. Point on selles, et stressis olles oled sa rumalam. Kõik teavad seda kooliajast, kui tegid eksamit. Arvasid, et tead kõiki vastuseid ja maha istudes jõudes seitsmenda ülesande juurde ja järsku…seda ma ei tea… Esimesena hakkad kehas tundma kihelust. Veri liigub peast musklitesse, et saaksid ära joosta. Hakkad pabistama ja võtad järgmise küsimuse… Järgmine on lihtne küsimus…aga sa ei tea isegi selle vastust. Põhjus on see…

Stressis olles lähed sa üle refleks käitumisele ja sinu teadlik mõtlemine väheneb. Mida ütleb see meie elu kohta? Iga kord kui vaatad uudiseid, kuulad raadiot, vaatad telekat… Karda seda ja karda toda… õhk on halb… lihasööja bakter tuleb jne… Tähtis on see… Mida sa arvad rahvastiku adrenaliini tasemest? See on kõrge ja me kõik oleme strressis. Inimesed haigestuvad iga päev ja me muutume rumalamaks.

Lõpetame järeldusega… Mõte on selles… Keha on nagu kaamera. Ükskõik, mis on keskkonna signaaliks. Selle võtab vastu objektiiv. Kaamera näeb midagi ja objektiiv tõlgendab selle filmiks. Millest tehakse täiendav koopia. Seega kaamera teeb alati täiendava koopia sellest, mis on keskkonnas. Bioloogias on sama jutt. Rakk on nagu kaamera. Mis iganes on keskkonnas… Membraan on nagu objektiiv, mis võtab vastu pildi ja saadab pildi tuuma, kus asub andmebaas. Seal hoitakse kõiki pilte. Huvitav on aga see…. Rakk teeb füüsilise struktuuri, mis vastab keskkonnale. Kui oled arst ja vaatad kellegi tervist. Siis füüsiline kuju on tingitud nende keskkonnast. Sest nad kopeerivad seda. Kui avate oma silmad, kas siis näete seda pilti? Põhjus on selles… Kui avate silmad ja elate stressirohkes keskkonnas, siis mida te oma kehale teete? Tuleb adrenaliin, peatab arengu, peatab immuunsüsteemi ja muutud rumalamaks.

Võid vaadata maailma ka palju tervislikuma pildina. Näiteks Maxfield Parrishi pilt “Ekstaas”.  Kui maailm seda näeks, kas nad areneksid või oleksid hirmul? Areng. See kuidas asju näen, muudab seda, kes ma olen. Huvitav on aga see… Taju liidab keskkonna sinu bioloogiaga. Aga tajud on uskumused. Seega uskumused on nagu filter, mis on õige keskkonna ja bioloogia vahel. Seega uskumuste filtrid segavad, kui need on valed. Valid keskkonna jaoks valed geenid. Mis sind tasakaalus hoiab? Hoia taju selgena.

Mõte on selles, et meil on filter keskkonna ja kaamera vahel. Need filtrid on juurde õpitud. Juba enne sündi õppisime neid. Nädalavahetusel toimuval loengul räägin teadlikust kasvatamisest. Mõned uskumused on juba enne sündi teisse sisestatud. Läbi ema taju keskkonnast. Emad ja isad on tegelikult geneetilised insenerid. Nemad valivad samad geenid, mis on vajalikud eluks nende keskkonnas. Huvitav mõte, aga küsimus on selles… Tulles saite kõik ümbriku, kus on sees punane ja roheline filter. Nimetame neid uskumuste filtriteks. Pange punane või roheline silmade ette. Mis iganes teil on. Hoidke silmade ees ja vaadake ekraani. Küsin teilt küsimuse… Ärge avage neid… las nad olla koos. Kas siin pildil näete armastust või hirmu? Kumb on? Pange prillid pähe. Kas elate armastuses või hirmus. Leidke nüüd teised prillid. Nüüd on teised prillid? Pange need pähe. Kas olete valmis? Kas elate armastuses või hirmus. Kas elate armastuses või hirmus.

Sellel on lihtne mõte…See ongi ilus selle juures… Elul on kõik olemas. Elu sisaldab kõike. Aga näete ainult seda, mille jaoks teil on filtrid. Ja teile õpetati neid filtreid. Vanemad õpetasid teile. Koolis õpetati seda. Teile õpetati elu nägema. Ja ilus osa on see… Saame need segavad filtrid eemaldada. Ja see ei võta kaua aega. Hea on see, et pärast pausi. Kui tuleb esinema Rob Williams. Ta näitab teile ja annab töövahendeid, et muuta kiirelt enda filtreid ja koos sellega võimalus valida paremaid ja tervemaid geene, kui meil praegu on, tänu keskkonna hirmudele. Te olete kõik võimsad. Teadmine on võim. Selle teadmisega on teil võim enda elu üle. Teie mõjutate, mis geen või käitumine valitakse. Te kõik olete võimsad. Te ei ole geenide ohvrid. ilus asi on see… Peate vaid mõistma, millise uskumusega te geene valite. Kui need pole õiged, siis saate neid muuta. See ongi järgneva osa ilu. Tänan väga tähelepanu eest.