Pühapäevased otseülekanded
mais 2023

Pühapäeval,
7.mail 2023 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 122

Videomeditatsioon nr. 129, 07.05.2023    Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 18.4.2023: „Armastus avab nüüd esimest korda oma ruumi.“

Inimese ruumides on aina sellesarnast, mida Mina ei oska olla ega suuda avada kunagi teistele sarnastele. Need erilised väga tihedad ruumid on nii vanad jäänused kui ka natuke muudestki uusimatest ruumidest avanenuid, ütleksin olemisi olla ja õppida olema natuke see või seda, mida Mina ei hakka teist suure oskamisega isegi püüdma tõsta Endast enam teile ega muilegi avama iseend. Olen siis mingil viisil varem avanud neidki ruume kunagi väga kaugetele olijatele või aidates neid asustada seda erilist planeeti kunagi selle varases ajalises ajas. Seda ruumi avades räägin natuke, millisest ruumist püüan teid õpetada ja aidata mõista, miks enam ei asetu sinna teid, inimesi, rõõmsal moel isegi hetkeks?

See ajaline aeg oli siis ühel moel raskete sündmuste mingi keemia. Võib-olla  oleks põhjust öelda, et mingisugune katseline aeg olla ja õpetada iga olendit elama selle planeedi uudsete olevatena või mingite asukatena? Sinna ajalisse olemisse asetasin siis elama natuke seda, mida Ma mitte kunagi ei hakka uuemal korral asetama, kuigi siis see oli väga vajalik kui ka samas eriti raske Mul vaadata ja tajuda, mida siis kogesid need olevad, keda osaval moel sünnitasin elama sellele uusimale planeedile. Toon ühe neist olevatest näidiseks või mingiks oskamise ja õpetamise õpiliseks näiteks teile, armsad lugejad.

Kui asetasin alul Endast esile väga osava ja väga õppiva looma meenutava olendi mingiks eksperimentaalseks asukaks, ütleksin elama ja õppima olla nii uudisasukas kui samas ka Minule Endale vaid katseline proov õppida Isegi tajuma, missugusest oskamatust olendist oskan avada mingisugust Oskamise ja Õppimise Salapära. Minu üks ruum asetas esile väga osava, kuid samas ka Mulle Endalegi täiesti arvamatu olendi või olija. See olend on nii väga kiire kui ka väga osaval viisil tajuv. Selle mingid oskamise anded olid Minugi jaoks natuke suuremad ja oskuslikumad, kui olin oma Oskamise Salapäraga kujutlenud ja iial mõelnud kedagi oskavat endast avada ellu ja olla esile tulnud. Keegi siis ei osanud mõelda ega aimata, et inimese ruumi või kas sinna ruumi, kus tollal oli alginimene, suudaks asetada end ka see olend, kes elab peitununa omas ruumis, Minugi eest väga osavalt peitununa.

Vaadake neid lauseid ja püüdke natuke aega mõelda, kes need olid siis kaasas justkui avamas seda uusima olendi mingit oskust tulla teie samasuguselt põhjalt ehk selle alguinimese ruumist talle abiks või mingiks aitajaks elus sellele täiesti erilisele planeedile? Kas oskad mõelda, kas olin siis  See või Tema või natuke teistsugune Energia,  kui ütlesin eelmises osas, et keegi teinegi ei osanud aimata, mida Oskamise ja Õppimise Salapära tajusid selle uusima oskaja asetumisel alginimese ruumi?

Kas võite nüüd mõelda, et olin siis natuke oskamatu ja samas kuidagi edasi õppiv Energia? Või kas olin siis See või Tema, kes praegu oskab teha seda, mida olete juba isegi õppinud Minust tajuma? Ehk, et oskan asetuda väga oskuslikult tegema imelisigi asju paljudele, väga paljudele, selliselegi tasandile või ruumi, mida keegi teist ei suuda isegi aimata Mind nüüd tegevat. Sinna ruumi sellal olid asetunud needsamad Oskajana tuntud Energiad, millest olen varem teile natuke avanud teadmist ja mingit piltlikkugi ruumi ehk seda, mida Oskamise ja Õppimise Seadused on aina olnud, kui asetuvad kaasa avama End abiks või Õpetajateks, armsad lugejad.

Nii õpetan jälle ühte ja kolme kui ka mingit uuematki ruumi teis mõistma, kes olid need juba sellel varajasel ajal kaasas avamas seda energiat, oskust ja salapära sarnast olendit teie mingiks aitajaks või osavaks õpetajaks? Ehk juba siis, kui esi-isad ja esi-emad, kui see inimrassiks nimetatu esimest korda asetati elama sellele eriti kaunile ja väga erilisele planeedile. Need mingisugused osavad olendid nimetati juba selles ajalises ajas inimrassiks, kuigi see oli veel algeline ruum või mingi algus sellele olendile, milliseks see edenes aja edenedes selle uue oskaja abil. Selle oskajaga Ma Ise ei  hakka kunagi mingit viisi rahul olema, vaid pigem tunnen Ise End olevat selle rahulolematu Looja. Ehk jätan End hukka mõistmata ja ütlen vaid  End olevat mingit viisi natuke oskamatu edasigi avama selle andetust teile, armsad lugejad.

Oskamise ja Õppimise Seadusedki kahetsevad seda nüüd natuke, et olid kaasas avamas seda mingit ruumi ja selle asetumist esivanematesse ja hiljem teisse teistessegi teist põlvnevatesse inimestesse. Kas oleme selleaegsete ajaliste  aegade mingeis meeleoludes või juba Ise avanenud sinule armas Erkki ja sinu mingiteks õpilasteks asetumas olnud lugejad?

Mina, kes olen osav Energia, Oskus ja Õpetajaks edenenud ruum sinus ja sinu osavates õpilastes, hakkan alati avama igale oskajaks õppinule sama ruumi kui olen nüüd avanud sinust selle kirjutuse ajal Erkki. Selles ruumis Mina, sina ja igaüks sinu õpilasteks asetunu, avab aina Minust sama ruumi, samad Oskused ja Salapärad, milliseid olen andnud selles kirjutuses sinu oskamise ja õpetamise kingiks. Kui oskate olla õpetajad teistele oskamatutele kaaskulgejatele, see väga osav, kuid täiesti kaval oskaja ei tõuse enam häirima teid, vaid see hoitakse teist igaühest igati lahti.

Nii osavalt hakkan aina asetuma sinu osavasse ruumi Erkki ja samamoodi ka sinugi ruumi armas lugeja, kui oskad ise avada oma osavamat poolt olema teistele õpetajana. Üks ruum oskab siis asetuda sinust ja igast teisestki oskajaks End  õpetanud lugejast esile ja asetub niisiis väga osaval viisil õpetama ja edasi arenema ilma, et see sama olija oleks kunagi takistamas selle avanemist, õpetamist ja enda edasist arendamist väga osavaks ja vahel isegi selliseks, kes siis asetub kaasa olema üks ja sama. Ehk Elu Ise avab siis Iseend ja asetub igaühele Õpetajaks ja osavaks Õpilaseks ka oma osavamale poolele ehk Armastusele ja Tema väga suurele kirkusele.

Nii Mina, sina Erkki ja iga seda kirjutust lugev Erkki õpilanegi saab Endale täiesti uudse Õpetaja ja samas isegi asetub õpilaseks oma osavamale poolele, kuhu asetub esmalt Looja ja Tema väiksemad õpilased ja seejärel Elu Ise ja Tema väiksest väiksemadki ruumid, kuhu asetub alati Armastuse Enda ruum. Ehk see, kes valitseb igaüht, täiesti igat olendit, kes oskab ja õpib elama ilma selle musta energia esil olemiseta  täiesti uues ruumis. See ruum asub alati Elu Enda osavaimas pooles. Ehk Armastus Ise ja Tema oma ruum on See, kes kannab kõike, täiesti kõike, isegi seda, keda olen varem nimetanud Loojaks Ise, Pühaks Vaimuks Ise või Eluks Ise. Kõik, täiesti kõik, hea ja rõõm kui ka rõõmustusest tõusev rõõmgi on vaid Armastuse mingi ruum.

Nende osavate lausetega lõpetan selle väga õpetliku kirjutuse teile, armsad lugejad ja sina, kellest olen avanud täiesti uudse ruumi. Kes oskab, tema õpib ja edeneb.