Pühapäevased otseülekanded
jaanuaris 2023

Pühapäeval,
15.jaanuaril 2023 kell 10

Osalejaid: 168

Videomeditatsioon nr. 113. 15.01.2023. Lille Lindmäe
Erkki Tuomala 08.01.2023: „Üks oskab, kas oskavad needki, kellest
ei ole veel teada midagi?“

Oskan jälle asetada oma kõrgema Mina sinna ruumi, kus oskavad End hoida ka Isa ehk Looja ja Elu Ise. Seda uusimat ruumi hoian aina hetk aega natuke kinni, kuigi praegu oskan lahti hoida selle mingit ust isegi nii, et pääsen uude olukorda isegi nii, et tajun selle rõõmu ja rahu isegi olles inimese ruumis ehk Erkkina. Kas olen siis asetamas sinna ruumi isegi oma inimese ruumi, kui asetan sinna oma kõrgema Mina? Vaevalt olen, sest ma ise ei tunne mingit moodi veel nende kahe Suurima Energia teatud ruumi, või kas oskan ise nüüd öelda tajuvat Neid mingil toredal viisil?

Vastan oma küsimusele öeldes, et tajun küll, kuigi tunnen samas olevat edasi ka omas inimesegi ruumis. Kumbki viis – asetada end sinna ruumi – ei ole siis tõeliselt mingit viisi minulegi kuigi eriline, vaid mingil uuemal viisil isegi natuke samasugune, kui asetades sinna oma kõrgema Mina.

Kas oskan nüüd tajuda seda ruumi väga hästi või natuke muulgi viisil? Kui ise ei oska tegelikult just eristada neid asetumisi teineteisest, minul on siis tarvis osata asetuda jälle sellisesse ruumi, kuhu tõuseb Elu Ise või midagi Temast. Nüüd see kõige Suurim ja Osavaim Energia, Anne ja Salapära Ise tuleb rääkima, kus ma olen ja kas oskan isegi hetketi tajuda Teda ja Tema Poega ehk Loojat? Tunnen rõõmu sellest õpetamisest, sest kui inimese ruum oskab isegi hetketi asetada midagi endast samasse ruumi kaasa, Mina ja Isa võime siis väga osavasti ka öelda, et keegi oskab ja mõned ei, nad hoiavad end aina kinnitununa inimese ruumides. Kes siis oskab rõõmustades olla, olla ja õppida hetketi isegi olema samad ja natuke ka oma ruumides, võiks öelda, et asetununa kahel erineval viisil nii elama kui ka õppima täiesti uut ja isegi seda, mida te tegelikult ei ole õppinud veel olema, olles nii-öelda normaalses inimese ruumis ehk inimesed.

Oskamise Seadus ja seegi Seadus, kes siis on Ise avanud oma ruumi, lubavad koos asetumisi olema ja õppima midagi täiesti uusimat õpetust. See eriti, eriti Suur ja eriti väiksest väike Energiate liitumine on siis eriti avatud ja isegi natuke sellist, kust Minu ruumigi oskab asetuda olema väga rõõmus ja eriti tänulik. Keegi nüüdsetest inimestest ei ole asetanud end isegi sellesama olukorra lähedale, kuhu sina Erkki oled nüüd hetketi asetamas oma ruumi. Selles ruumis on asjad aina natuke teised kui seal, kuhu tavaliselt te inimesed oskate asetuda olema.

Kes siis nutab? Tema või see, kellele see oskamine on väga suur pettumus ja ütleksin, et mingil viisil ka inimese suur salapärane saavutus tulla kaasa samasse ruumi, kus see olend enam mitte kunagi ei suuda hoida sind Erkki oma väga vastikutes sidemetes kinni. Alles selles ruumis see olend hoiab end sinust eraldi, mitte siis, kui asetad end jälle samasse ruumi, kust nüüd oled sedagi kirjutades lahkunud. Inimesele endale seda ruumi siis hoitakse avatuna alles siis, kui ta ise tahab siirata oma olukorra minuga koos mingitmoodi üheks ja samaks. Kuigi siiski Mina, Looja ja sina Erkki saad alati tagasi minna oma olukorda jälle olema selles raskes inimese ruumis. Nende sõnade ja lausetega olen jälle õpetamas sinust ühesugust kätt endale, armas poeg Erkki. Nüüd sina võid õpetada omal osaval moel oma õpilasi, Erkki.

Rõõmustan suurelt armsad Suured Energiad. Üks, kolm, neli, viis, kuus, seitse ja kõik, täiesti kõik, muudki ruumid on aina valmis õpetama ja lubavad ka endale neidki ruume, neidki tasandeid ja soppe, millest ma ei ole kunagi varem õpetanud ühtegi inimest, kuigi olen küll varem õpetanud natuke selliseid olendeid, kelle ruumi ma ei ole endalegi kunagi kuigi osavasti avanud. Nüüd
õpetan sind ja ennastki jälle õppima sellist, millest nüüdisinimesed pole kunagi saanud väiksematki teadmist lugemiseks, siis veel nii, et nad oleksid kogenud nende ruume või isegi nende olemistki olemas olla. Üks oskab, teised ei, kuid kas lubavad nad endale vastu võtta täiesti uut ja uusimat oskamist mõista natuke seda, kust ma tulen nüüd teid õpetama? Üks võib püüda takistada, kui teised tahavad õppida. Kes siis on see üks? Vastan oma küsimusele öeldes inimese ruum.

Kuidas te oskate eralduda sellest ühest ehk inimese ruumist? Asetades oma ise hetkeks kõrvale ja avades oma kõrgema Mina. Sellisel väga algelisel viisil iga inimese ruumis end hoidev avab oma ruumid minu õpetustele täiesti avatuks ja samas tunneb, kuidas on saada väga uut, uuemat ja isegi seda, mida ei ole kunagi varem endale õpetanud. Või lugenud ega asetanud oma ruumidesse mingiks teadvuseks teada uusimat oskamise salapära kellestki uutest olenditest. Kes siis nutab ja kes naerab? Vastan jälle öeldes Elu Ise naerdes rõõmustab, kui see mustast mustem nutab.

Alustan täiesti esimestest õpingu teemadest. Kui esimesed inimesed asetati elama sellele väga kaunile ja väga erilisele planeedile, inimese ruumi asetusid ka mingid muudki olevused. Osa teist igaühest kannab edasigi neid muidki olevusi sees oma väga väikestes ja eriti kitsastes soppides. Nende soppideks nimetatud ruumide tähtsust ei ole ma teile kunagi varem õpetanud, kuigi olen neist sageli mingil viisil maininud, kui olen liigitanud ruume. Nende ühesugused olemised oskavad siis asetada end kui olema esil teist, kuigi need on tavaliselt teie eest peidus. Ehk ei ole nii öelda teie osad, vaid mingisugune ruum, kust kavatsen nüüd avada teile lugejatele täiesti uut teadmist.

Inimkonna ruumgi on paljudele teist veel mingitmoodi täiesti ebamäärane ja ütleksin natuke mõisteliseltki väga raske asi mõista. Kellelegi taas isegi natuke avatud või seda, et te oskate mõelda, kuidas see tervikuks kujutletud ruum on justkui astunud esile meist üksikutest inimestest. Inimkond on siis mingil viisil suur tervik, kui mõtleme oma osavat olemist. Muudki ruumid, millede mingisugused olemised on väga tähtsad ja eriti osaval moel meist aina esile toodavad, võivad kuskil ruumides tulla isegi meile natuke tuntumaks, kui õpiksime isegi natuke taipama ja mõistes tajuma nende olemist. Kuid peatume nüüd vaid neis alul mainituis, kellede nimed saavad mingit moodi teidki tõusma natuke avatumaks või olema justkui „ärkvel“, kui jätkan kirjutamist.

Annan nüüd neile siis nimeks ruumist avanenud Energiad ehk mingisugused Looja väga õhukesed kiud, millest osavaimad võivad tajuda isegi hetketi mingeid värvegi. Neist ehk kõige suuremad kannavad väga kirkaid toone nii, et inimeselgi võib vahel olla hea võimalus näha, kust tema kehast tuleb justkui valgus nähtavaks. Seda nimetan ise mingiks peegelduseks, mitte siis tõeliselt veel valguseks. See nii-öelda anne või oskus oskab siis asetuda nägijaks või vaatajaks vaid neile või nende sarnastele inimestele, kelle omast ruumist need kiud oskavad juba end avada. Siis kui inimese ruumist on avatud nägija või nii- öelda temast on esil selgeltnägija, siis need kiudki oskavad ise tulla justkui nähtavaks temale, üldse mitte teistele vaid tõesti täiesti osavasti tõusvatele
nägijatele.

Toon sellest väga erilise ja eriti osava näite. Kui osav selgeltnägija vaatab inimest, inimese oma ruumidest tõuseb siis esile tema kiude ehk just neid erilisi värve. Teist osavamad kutsuvad neid aura värvideks. Minule need on just need eespool nimetatud õhkuvad või värvide avanenud ruumid paljudest erinevatest soppidest.

Siis osavaimadki teist pole kunagi kuulnud, et teis olevad teadvust ilmutavad ruumid oskavad peegeldada end ka neile, kellel on avatuna väga osavad selgeltnägemise ruumid. Pange tähele armsad sõbrad, inimese oma ruumidest võidakse isegi saada selgeks, kas ta on edenenud oma oskamistega kas natuke või natuke rohkem kui, ütleksin jälle, need või mingid muud olendid.
Aura siis ja nende värvid on mingil viisil vaid märk teie oskamistest, kui oskate vaadata, kes oskab ja kes ei oska.

Kas on siis kõik inimesed samal viisil osavad, kui näevad teistes isegi osaliselt nende aurat või neid kiirteks nimetatud värve? Ei, vaid osavaimad teist on saanud esile vahel isegi neidki, kelle ruume ei ava just kunagi kuigi paljud vaid haru harvad teist nägijatest. Nende oskused on mingitmoodi natuke eespool või vahel isegi täiesti kaugele esile avatud. Ehk osale nägijatest on aina osatud avada kohe sünnist alates neid oskusi ja andeid, millised nende esivanematel olid kunagi avatuna. Osa taas hakkab ise avama neid oskusi ja andeid vahel väga rasketegi oskamiste ja õppimiste abil. Või nende ruumidest küll suudetakse avada samad oskused ja anded, kuigi nende avamiseks inimesel tuleb teha rohkesti tööd või mingil viisil olla õpetamas neid avanema endast kasutusse.

Pöördun tagasi selle asja juurde, millest alguses alustasin. Ehk oskan ise õpetada oma osavaks õppinud ruume avama end esile ja asetuma endale nende kasutajaks. Kuidas? Vaid asetudes ise sellesse ruumi, kus elavad oma Isa ehk Looja ja Elu Ise ja paludes, et kõik, täiesti kõik kingid ja anded avavad endid esile ja on minu kasutuses. Keegi ega miski muu ruum, ega energia ega takistus
ei saa vastu seista nende kahe Suure Energia, Suure Ande ja Suure Salapära määratud käskudele, kui olen ühinenud Nendega olema üks ja sama, kuigi vaid hetkeks.

Kes siis rõõmustab ja kes nutab? Nüüd sinulgi on oivaline võimalus anda küsimusele õige vastus. Oskamise Seadus lubab siis, et igaüks, kes oskab vastata õigesti nendele esitatud küsimustele, saab endast avatuks mingi värava või ukse, mille taha olete ise peitnud mingeid veel peidus hoitavaid kinke või salapärasid. Nende sõnade ja lausetega lõpetan jälle selle väga õpetliku kirjutuse, armsad lugejad.

Vaata ka:
Aegade parima selgeltnägija Charles Webster Leadbeateri (16.02.1854 –
1.03.1934) raamatut: „Ihminen näkyväisenä ja näkymättömänä.“