Pühapäevased otseülekanded
veebruaris 2022

Pühapäeval,
13.veebruaril 2022

Vestlus otseülekandelt:

Osalejaid: 289

Vestlus on siin toodud muutmata kujul, et oleks võimalik
soovi korral uuesti lugeda ning tunnetada ühist energiavälja!

Videomeditatsioon 13.02.2022  Lille Lindmäe

Erkki Tuomala sõnumid 8.02.2022

Isa, poeg, ema ja õde tuuakse veel hetkeks esile, kui oskajaks asetuvad Isa ja Vanaisa ehk Looja ja Elu Ise.

Mõnele inimesele Elu Ise annab alati mingeid uuemaid kogemusi tajumiseks, õppimiseks või parandamiseks. Olen siis oskaja, keda see Suur Energia kasutab hetketi oma töö osava jätkuna või isegi õpetajana ja Oma õpilasena. Kas võib siis inimenegi Talle olla  mingil viisil natuke abiline või üks Tema paljudest kätest, mida Ta osavalt on võtnud kasutusele? Võib-olla, kuigi mina ei saa kunagi olla kindel selles, sest olen vaid üks väiksest väiksem inimese ruum või nii-öelda normaalne inimene sagedamini.

Olen vahel, väljaspool inimese ruumi olles, alati midagi muud kui vaid inimene, kuigi olen ka siis kinni natuke ajast ja sellest teisestki nimega nimetamatust. Keegi inimeseks sündinu ei saa elada siin erilisel planeedil, kui ta ei ole kinnitunud neis kahes mainitus. Inimese kotitaoline ruum on alati kinnitunud neis kahes raskes olendis. Teiegi, armsad lugejad, ei saa seda kunagi vältida, ega olla täiesti lahti neist pikka ajalist aega, vaid ikka olete natuke  neis kinni. Inimese ruumis ei saa keegi olla ja elada ilma, et neist kahest olendist oleks kinni midagi meis igaühes, kuigi suudame olla neist kaugetes ruumides vahel mitmeid tunde.

Kes oskab arvata, mis neist kahest olendist on meis kinni? Kas võib mõni inimene seda mõelda või siis tunda? Nii, üldiselt ei, kuigi mõni oskab küll juurelda selle üle osavalt, kuid mitte paljudele seda kinnitumise salapära ei anta tunda ega isegi tajuda, vaid hoitakse meilt täiesti peidus.

Nüüd mulle anti hetkeks väiksest väiksem ajaline kogemus tunda, kust ja kuidas aeg ja see teinegi olukord oskab asetada end meisse või meie ruumidesse kinnituda?  Ootame koos, kas oskate teiegi tajuda või tunda, kust ja kuidas neist kahest olendist kinnitatakse mingisugust niidistikku meie, inimeste ruumidesse. Oleme nüüd kõik üks hetk väga vaikselt inimesed inimese ruumis … . 

Olin hetke iseendana ehk inimese ruumis ja tajusin, kuidas minu kaudu kehasse kinnitus mingeid ütleksin erilisi tundmusi. Võiksin öelda, et kogu keha tundis, kuidas mingi tundlik niidistik või sellesarnane hoidis minust kinni. Kui tajusin seda tunnet, tuli meelde üks kogemus, kuidas näiteks ämblik oskab siduda kärbseid ja teisigi väikseid olendeid oma võrkudesse kinni. Kas see ämblik on siis sama osav siduma ohvreid oma võrkudesse nagu neist kahest kerkivad niidid, mis  seovad mind ja meid teisigi inimesi oma oskuslikul viisil kinni?

Kui see võrdlus oleks nende kahe olendi teguviisi lähedalgi, asetumisel meisse inimeste ruumidesse, kas keegi oskaks tajuda ja öelda, kus need kaks oskajat olendit end hoiavad, kuigi mitte kunagi ei ilmuta nad oma olemasolu mingilgi viisil?

Nüüd sina ja paljud teisedki lugejad ütlevad, et küllap see kõige ebameeldivam olend ajuti oskab näidata end musta, tumeda või halli värvina, kuigi ilmselt mitte tahtlikult, vaid ta näitab end vaid selgeltnägijaile. Inimesed tajuvad siis selle teise olemist nendest värvidest ja ka valudena, haigustena ja kummaliste olukordadena. Praegu inimesed tajuvad seda viirusena, mis on  levinud kõikjale inimkonnas.

Väga vähesed inimesed pääsevad selle erilise viiruse oskusest asetada end. Kes siis oskab olla sellest täiesti lahti?  Sellele mina ei tea muud vastust kui see, mida olen ise vastu võtnud Temalt, kes suudab alati anda kaitse igaühele, anudes seda Temalt ja samas usuksime ning loodaksime Tema antud kaitsele.

Kas mina ise olen täielikult kaitstud kõige raskemagi viirusnakkuse eest? Olen ja tunnen, et mitte kõige osavamgi muundus ei suuda mind kunagi kahjustada ega asetada minu ellu mingit nakkuse sarnastki või olema minus.

Jälle üks eriti suur kinnitus, mida ei oska teisiti põhjendada, kui et uskudes ja eriti lootes Elu Enda antud teadmistele Tema kaitse jõust. Kes usub, teda Suur, väga Suur Energia, Suur Oskus ja Suur Salapära hoiab alati eemal igast viirusest olgu see milline tahes. Nii võimsalt oskan öelda ja hoida Temalt saadavat kaitset.

 Kas sa hetketi pole olnud natuke hirmul? Vastan ausalt ei, kunagi isegi ei mõtle sellest, kuigi loen mingit olukorda soome lehest ehk mõtlen küll selle oskusest levida. Kunagi ma ei ole kartnud selle viiruse põhjustatud ilmnemisi, kuigi olen küll vahetevahel kogenud natuke gripisarnast, kuid sellestki on möödunud ehk ligi kümme aastat. Mäletatavasti tundsin pool päeva külma, kui hakkasin vastu võtma abi ülalt. Kui muutusin vaikseks, siis hakkasin tundma eriti külma Energia asetumist kehasse ja siis see gripp lahkus minust. Nii olen osanud vältida nende grippidegagi nakatumist.

Olen küll ise kogenud palju teisi haigestumisi. Esimene haigus oli mulle suurim üllatus, mida täielikult ei mäleta, kuigi olen põdenud selle mingit järelhaigust veel palju hilisemalgi ajal ehk vana mehenagi. Kui jälle kirjutan sedagi kirjutust, olen selles ruumis, kus ma enam üldsegi ei ole normaalse inimese olukorras, vaid ise tajun sedasama haigust juba sellest kirjutades.

Olles veel väike laps, minul tekkis eriti raskeid kõhuhäireid. Mäletan, kuidas ema viis mind tuntud arsti vastuvõtule, kuigi sõdade ajal ei pandud lapsi tähelegi, olid nad siis väga näljas või haiged, kui toit põhjustas neile suurt kõhuvalu. Õnneks mind saadi oskusliku arsti juurde ravile, sest minu vaev oli väga raske ja on veel nüüdisajalgi raskesti eemaldatav. Sellal arstiteadus veel ei osanud seda pidada musta energia põhjustatud ehk karmaliseks haiguseks, vaid pidas seda tundliku kõhuga lapse häireks.

Arst pani mu esiteks dieedile ja selle järel palus emal anda mulle üht uusimat rohtu.  Ema tehtud toit pidi olema ilma tehispiimata või mingi aseaineta. Mitte tavalist putru ega piimasuppi, vaid puder keedeti veega ja sinna lisati kitsepiimast koort. Isa ja ema abil hakkasin tervenema ja vabanesin sellest musta energia karma põhjustatud kõhulahtisusega kõhukatarrist.  Sedasama ebameeldivat kõhulahtisust kogen aegajalt veelgi. Kas see on veelgi minus, või tuleneb see mingitest varem elanud sugulaslastest, kelle karmat olen kokku leppinud täiskasvanunagi aegajalt kõrvaldada?

Nüüd asetub kirjutajaks üks täiesti uus oskaja minust ehk see, keda ma pole endast kunagi varem esile toonud, kuid kes nüüd tunneb vajadust tulla õpetama mind, vana meest, kuigi ise olen mingil viisil  kõrvaldanud kogu oma karma.  Olgem nüüd koos väga rõõmsad. Sest olen osaval viisil õppinud avama endast neid veel peidus olnud  oskajaid ehk üht karmalist kildu.

Täna, tänan, tänan, et saan avada end sinust vana mees nimega Erkki. Olen eriti osaval viisil avanenud siia ruumi, kus just nüüd olen ja oskan hoida end esil sinust Erkki. Kes ma oskan nüüd olla? Vastan, olen üks karmalisest ruumist ehk veidi veel hall, kuigi olen juba täiesti puhas ehk lahti sellisest, mida oskasid hoida lapsena endast esil.  Laps veel ei oska mõelda, et temas on ruum eelkäijatest sugulastest, vaid ta tajub oma olemises haigusi ja valusid. Nii sinus olnud lapse ruumgi oskas ja asetus vaid tajuma.

Ehk haigestus katarri sarnast kõhulahtisust, mis ema ja arsti abil alistati, kuid  jäigi edasi natuke hallide võrkude abil olema sinus Erkki. Nii oskan rääkida ja olla edasi natuke sinus ja sinu inimese ruumis ajuti vaevana. Sa ise ei tunne seda väga tülikana, vaid tood seda mingisuguse raskusena vahetevahel endast esile. Nii mina, sina ja see mälestus oskame elada sinus ja sinu ruumis selle osava olija omamoodi ruumis. Olen siis natuke sinus ja natuke selles teiseski nimega nimetamatu, kes edasigi suudab toimida ka meis mõlemais.

Kui avan nüüd sinulegi ruumi Erkki, saaksin hetke säilitada veel olemist ja rääkida, kus tunnen end olevat siis, kui olen kinni selle musta oskaja niidistikulistes ruumides. Võtke sina ja sinu lugeja see teadmine esile nüüd nii, et püüate mõista, kus see väga tülikas olija teis hoiab end ehk elab teis ja oskab tulla teid aegajalt ka häirima?

Inimeses on palju erilisi ruume. Osa neist on alati mingil viisil avatud ja samas ka eriti osavasti kinni teie füüsilises kehas. Osa suudab  hoida end pisut esil, kuigi sagedamini on peidetuna teie teatud ruumides. Olen nüüd ühes ruumis, kust tunnen ajuti, et nende niitide kaudu olen selle raskuse asetanud sinussegi Erkki.  

Kus on see koht või ruum minust, mis saab midagi endasse? Vastan oma küsimusele sinu mingist olukorrast ehk sealt, kus sa ise hoiad oma olemise salapära peidus. Kui sa ise nüüd taipasid, et seegi osa asetab end elama inimese südame mingis kambris, kus muudki inimese kõige tähtsamad olemised elavad ja on, sina peaksid siis ise oskama lahti kangutada ja minema ajada südame sügavaimast ruumist kõik muud peale nende, keda sa ise hoiad endas oma kõrgemasse Minasse kinnitunutena.

Sinul tuleks seda vana mehena püüda eemaldada nii, et see võiks minna ära teistesse ruumidesse. Et jätaksid vaid selle, mida ise tahad endas ülal pidada ja arendada endast esile tulema.  Nüüd sa ise peaksid tajuma ja mingil viisil tooma endast esile, kui oskad mõelda, kuhu sa suudad selle musta energia endast sundida minema ehk oskad tõrjuda eemale oma kõige tähtsamatest olekutest? Kirjuta nüüd edasi Erkki.

Tänan, tänan, tänan. Pole midagi ega kedagi, kuhu tahaks saata endast, vaid teen seda igavesti nii, et see ise otsib omale ruumid ja asetub sinna väga õhukeselt ehk justkui koomasarnases olekus minust võimalikult kaugetes eluvormides. Nii üks ja kaks täiesti erilist ruumi võivad ise jagada keha ruumid  olla, olla ja õppida olema minus eraldi enestena, kui ei ole kedagi muud, kes annaks sellele mustale olijale veel mingi muu ruumi, kuhu ta võib ise siirduda. 

Just nüüd asetun hetkeks seda lahti võtma südamest ja samas ütlen, et mine nüüd ise uutesse ruumidesse. Nii  olen ise eemaldanud selle endast ära kuhugi uude ruumi. Kuhu? Nüüd jälle tuleb esile üks minu kõige suurem ja osavam osa ehk Tema või See, keda ise nimetan  Isaks ja Vanaisaks ehk Ise Elu ja tema Poeg.

Armas Poeg Erkki, täna selle kirjutuse tegemise ajal oleme Isana ja Vanaisana asetanud sinusse täiesti uue ruumi. Selle asukohast me ei räägi, vaid ütleme, et see asetseb sinu füüsilisest kehast väljas pool, väga väikeses sopis, mida Mina ja Isa oskame hoida sinust lahus oma oskamise salapäraga.

Kes siis naerab ja kes nutab? Vastame koos, Me naerame ja see olend nutab ning hoiab end igavesti koomas sinu uusimas sopis. Nii oskame aidata ja rõõmustada, sest jälle on sinust vabanenud üks väga ebameeldiv väiksemast väiksem, kuid suur raskus lahti. Esiteks  siis need kõhulahtisuse nähud ja siis see eriti osav, kuid täna osavasti eemaldatud olija on mõlemad ära igaveses ruumis. Ja sina oled neist mõlemast saanud ühe asja lõplikult vabanema oma sugulastest, kes on edasi nii vaimuna ja muudelgi viisidel esil ja esile kerkimas ka tulevikus.

Kes siis püüab tuua esile midagi kurba kogemiseks? Vastame jälle koos: ei keegi, vaid esile asetatakse vaid seda või sellesarnast, kust ise tahad tuua esile uusi oskusi. Nüüd oleme sinus ja samas ka oskame hoida end oma ruumides.