Pühapäevased otseülekanded
märtsis 2023

Pühapäeval,
12.märtsil 2023 kell 10

Vaata kordusena

Osalejaid: 168

Videomeditatsioon nr. 121, 12.03.2023.    Lille Lindmäe

Erkki Tuomala 03.03.2023: „Üks, kolm ja neli täiesti vana ruumi oskavad minust jälle lahkuda ja asetuvad olema kõikide osadega lahti minu ruumist, kuhu asetun vana mehena ehk Erkkina.“

 

Olen aina valmis aitama sinust väga osavat kätt Endale Erkki, nii et aseta end olema sellises ruumis, kuhu asetuvad kolm Suurt Energiat kaasa.

 

Nii alustan jälle uut kirjutust teile, armsad lugejad. See lause või mingisugune soovitus kerkis kohe esile, kui püüdsin täiesti alguses tõusta tegema jälle uut kirjutust. Esiteks siis tuleks mul püüda asetuda sinna püüdlusetusse ruumi, kui alustan järgmiste kirjutuste tegemist teile, armsad lugejad. Miks, sest oskan ju  iseendanagi teha teile osaval moel uusi kirjutusi lugemiseks?  Võib-olla Elu Ise avab natuke seda soovitust nüüd nii minule kui ka teistelegi oskajaiks õppinutele.

 

Jah, sest Oskamise Seadus annab siis sinule Erkki mingit täiesti uuelaadset teadmist kas endast või, kes teab, kuskilt teisest olendist või sellesarnasest asjast, mis ilmselt hakkab olema rõõmsalt huvitav. Nüüd asetame sulle jälle täiesti uudse ruumi mingist varasemast elust justkui aitama ja õpetama sind tegema täiesti uudseid õpetusi lugejatele, sest oled ju ise osaval viisil juba avanud uue ruumi uued uksed natuke rõõmsal moel avatuks. Kas oskad mõelda, millest nüüd oskad olla rõõmus?

 

Oskan, sest tajun rahulikult olevat natuke muutununa väga rõõmus ja natuke selline, kus tunnen elu tõusvat nii rõõmust kui ka mingist teisestki ruumist ehk möödunud ajalisest ajast.

 

Kuidas sa saad teadvustada, et tunned asja just nii?

 

Tajun nii rõõmu kui ka tundsin hetk tagasi mingil viisil rõõmu ka möödunud  juhtumitest. Tundsin nii inimesi ja muidki asju tõusmas rõõmust nende üle. Olen hetk tagasi mingil moel tajunud täiesti kaugeid olukordi, inimesi ja elu rõõmsal meelel. Imetlen seda veelgi, sest ma pole üldsegi olnud rõõmus, kui olen meenutanud varasemat elu lapsena. Olen siis sageli tajunud natuke kurbust ja mingit möödunud ajalise aja sündmusi tõusnud justkui kogemiseks või meenutuseks.

 

Tänan Erkki. Need väga rõõmutuks esile avanevad mälestused on siis olnud lapseea aegadelt, üldsegi mitte täiskasvanu ea ajast vaid tõesti natuke varasemast olemise ajast armas poeg Erkki. Sinu väga kauged ja ütleksin ka eriti kauged ajalised elud on pea alati olnud väga koormavad ja vahel väga rasked. Nende aeg  või mingid juhtumid on nüüd kuidagi jälle avatud kogemiseks, kuid täiesti teistmoodi ehk rõõmsalt ja väga täpsel viisil avatuiks. Oled saanud kogeda varem palju murettekitavaid olnud kogemusi ja isegi väga vaevavaid elusid varasemates osaeludes.

 

Nüüd Mina, Isa ja Püha Vaim oskame eemaldada kõik, täiesti kõik neist rasketest karmalistest ajalistest juhtumitest ja samas on avanud sinule jälle üksnes suurt rõõmu ja rõõmsaid tundmusi ka möödunud ajalistest juhtumitest, kus oled varem elanud mingite osadena või osade osadeks jaotatuna. Inimese ruumid on  aina kas natuke tumedad, natuke mustad  või vahel hallidki, kuigi on sageli ka olnud mingisuguse rõõmu kodud, või oleks ehk parem öelda nende ruum. Miks siis Me oleme kõrvaldanud sinust neid väga raskeid mälestusi poeg Erkki? Seda oskad nüüd ise rääkida lugejatele, nii et ava mõningaid osavasti avatud ruume neile lugemiseks.

 

Tunnen jälle rõõmu neist sündmustest, kuid mitte samamoodi kui varem, vaid tajun, miks olin varem saanud needsamad mälestused esile nüüdseski inimelus isegi mingite raskustena ja murega toonitatuna? Teadvustan siis need väga kauged juhtumid täiesti uuel moel vaid mingite varasemate sugulaste karmaliste mälestustena, üldse mitte praeguse elu. Kes siis asetas neid minugi ajaliseks mälestuseks justkui esile ja kogemiseks, kuigi need mälestused on isegi tuhandete aastate tagused? Nüüd tean ja tajun, et sinna oli asetunud sellal elama väga suur olija ehk selline energia, kes oli ajuti väga rõõmus ja ajuti julm teiste olijatega.

 

See osav, kuid samas ka üheks, kolmeks ja neljaks edenenud osava inimese sarnane olija oli ühtviisi nii eriti tark kui ka vahel oskamatu. Tema oma olemise ruum ei suutnud alati valitseda oma oskamisi, kuigi oli osavasti edenenud olija ja isegi see, kus ei olnud isegi inimese sarnane vaid Looja ruumi asetunud Energia, Anne ja Salapära. Kes siis oli temast esile asetunud ja  miks ta  selles ruumis suutis teha veel mingit oskamatust teiste olijate kurvastuseks? Nüüd asetun ise kuulama lisa tema ruumist.

 

Nii, üks, kolm ja neli oli natuke nii Looja, natuke edasigi selles ruumis elav võimas olija, kes ei olnud enam inimese sarnane vaid mingil moel muutununa natuke inimesest edenenum. Tema välimust on varem osavasti kirjeldatud sulle Erkki, nii et luba, et kirjeldan tema kuju või olemust natuke uutmoodi nii sinule kui teistelegi lugejatele.

 

Sobib väga hästi, sest olen mingit moodi edasigi huvitunud tema kujust või olemusest ja asetun jälle lugema ka Sinu, Suur Energia, Suur Anne ja Suur Salapära esile toodavat väga osavat kirjeldust temast ka lugejatele.

 

Tänan Erkki. Mitte keegi teist nüüdsetest inimestest ei oska mitte kuidagi tajuda nüüdsel ajal tollal elanud olijate välist, ütleksin ilmet või mingit välist olemist. Neis oli mingit Energiat, kes oli avanud End esile ja ilmutas natuke väärikust ja ka tarkuse ruumi isegi näost, silmadest, kõnest ja ka käitumiselt. Osa neist ei aina osanud hoida ülal seda ruumi, vaid asetas omi, ütleksin tahtmisi või himukust esile nii oskamatult kui ka vahel natuke osavaltki. Ehk oskas küll valitseda neid soove ja himusidki, kuid päästis need sageli ka mingit moodi esile ilma, et oleks suutnud hoida neid peidus või kontrolli all. See oli neile siis mingit viisi hukatuslik ja isegi väga suurelt kahjulik.

 

Kui sulle oli antud mingil väga osaval viisil ehk ühel moel natuke tugevamaidki Oskusi ja Salapära kui paljudele sellastele kaaselanuile, sinu oma oskused olid nii eriti andekad kui aegajalt ka sellisedki, kus sa enam ei valitsenud oma oskusi, vaid andsid tahtmistele ja himudele omamoodi ülemvõimu. Need energiad olid nii Suured kui ka väga väikesed. Ehk oskasid valitseda ja teha midagi väga oskuslikku ja midagi väga oskamatutki selleaegses osaelus Erkki.

 

Keegi ei tulnud takistuseks sinule ega neile oskamatustele, nii et said juba siis kandmiseks väga kõvad ja julmad pärimused katsumuseks juba ka tolleaegses osaelus. Nende karmalised mälestused on siis edaspidigi valitsenud mingil viisil väga erilisel moel veel sinuski nii, et tunned ajuti erilisel viisil sügavat muret möödunud ajalistest aegadest. Kas oskad nüüd ise mõelda, kas oled nüüd täielikult vabanenud neist mälestustest Erkki?

 

Tunnen rõõmu sellest küsimusest. Vastan öeldes olen ja mitte täielikult, sest oskan edaspidigi olla naisele ja võib-olla teistelegi osavalt elavatele sõpradelegi natuke teistsugune ehk oskamatu ja vahel nõudlikki, kuigi samas tajun ka oskamatustki.

 

See on nii oskuslikult juba avanenultki mulle edasi natuke avatud ja samas natuke kinni olev ütleksin ruum, või oskamatuse ja oskamise mingi energia, millele olen mingit moodi alistuv ja ajuti väga oskav ehk mina ise. Ehk uus, uuem ja isegi seda, mida olen sagedamini ehk osavasti edenenud vana inimese ruumis olev Erkki. Nii oskan olla ja õpin asetuma oma inimese ruumi siis, kui tunnen minuga seotud arvustamist või mingit alahindamist.

 

Tunnen rõõmu oma lapse ja oma poja Erkki avatuse üle. Üldiselt oled väga targalt edenenud vana mees, kuigi oskad aegajalt olla ka edasigi natuke see lapski ja mingisugune mälestus varasemast oskamatust osaelust. Nüüd Mina, Isa ja Püha Vaim avame ühes ja samas ruumis koos aina selle väga targa ja väga rõõmsa ruumi olema ainus ruum, kus oled väga osavasti ja täiesti targalt nüüd kinni olev Erkki.

 

Oled siis avanud vana ja eriti targa olukorra, kuhu ei oska enam asetuda väiksest väiksemgi killukese kild sellest erilisest vanast liiderlikust olijast, vaid oled igavesti ja igas muuski ruumis lahus kõigest sellisest, kuhu oled olnud kinnitununa aegajalt vanade mälestuste viiduna või seotuna. Nüüd ole siis igati neist lahti ja vaba armas poeg Erkki.

 

Tänan, tänan, tänan. Juubeldan ja tunnen väga suurt rõõmu saades kõik vanad mälestused endast lahti olles vana inimesena osavasti oma pojaks ja mingit moodi ka ehe osav käsi armas Isa ja Vanaisa ja Sina, keda oskan nimetada Pühaks Vaimuks. Nende väga rõõmsate ja väga armastavate sõnadega lõpetan jälle selle kirjutuse teile, armsad lugejad.