Pühapäeval,
12.mail 2024 kell 10

Vaata ja osale uuesti

Osalejaid: 104

Videomeditatsioon nr. 183, 12.05.2024    Lille Lindmäe

Erkki Tuomala „Õpetusi elust uuel moel” peatükk 4: „Vahel avan inimesest veel palju muudki kui seda, mida olen varem teile õpetanud.”

 

Olen jälle see uusima ruumi mingi oskamise ja õpetamise olukorras olev Energia, mida oskan aegajalt endast avada. Kui sina, armas lugeja ja sinagi vanast mehest nüüd esile tulev uus, uuem ja just nüüd eriti osavalt õppiv ruum, suudad ehk juba hetk hetkelt asetada end olema natuke sina ise. Ehk uue inimese ühes olemises edenenud väga eriline ruum, Minulgi on siis vaja osata hoida end natuke sinust lahus, et edeneksid väga, väga osavalt jälle oma oskusesse olla, olla ja areneda uueks osavaks inimese ja mingi teise ruumi ühiseks ruumiks. Kumbki siis oskab ise olla isegi natuke sama või ainagi natuke sarnane, kui vaid on mingit viisi isegi püüdnud hoida end aja ja selle teisegi oskaja ruumidest aina aegajalt igas osas lahti. See olemine oskab siis ise end avada, kui vaid oleme osanud avada selle ukse või haagi endast.

 

See haagiks või ukseks nimetatu on ehk igale oskajaks õppinule aina olnud osaval moel natuke peidus ja natuke esile tõusmas aina, kui oskame ise õpetada endast esile sedasama olemise salapära, kust oskab end esile tuua natuke uus, uuem ja, kes teab, isegi Temagi, mida ise nimetan osavaks ja õppivaks ruumiks endast. Ruumid on aina siis need, millede seemne sarnastest olukordadest suudetakse tõsta esile täiesti uusi olemise salapärasid justkui kasvama ja edenema sees täiesti uuel ja erilistelgi salapäradel. Kes siis oskab, temast tõstetakse esile isegi väga erilisigi oskajaiks õppijaid.

 

Seegi kirjutus on ehk üks näide selle avanemise salapärast? On ju igal uuel oskajaks õppijalgi aina natuke nii andeid ja salapärasid, mille mingit keemiat või mingit alguse ja algamise salapära te ei hakka kunagi endast osavalt mõistma, siis veel kellelegi õpetama, vaid igaühel oleks selleks olemiseks iseend tarvis suuta asetada. Ja samas ka osata avada need uksed ja haagid aina sellele või sellisele, kust osavaimadki mitte kunagi ei hakka midagi tõstma esile iseendana. Vaid seda oskab teha vaid Tema või See, mida oskame juba nimetada inimese omaks ruumiks ehk Temaks, mida nimetame meis olevaks Suureks ja väga väikeseks killu killuks Elust Endast.

 

Keegi siis ei  oska ise tõsta neid osavaid ruumeesile nii nagu see meis elav osav pool ehk Tema, oma kõrgem Mina. Temas on ehk aina kõik seegi, millest ise püüame mõelda tõusvat esile neid uusi oskajaid või kas oleks kuidagi veel keegi teinegi, kes oskab siis asetuda meist justkui avama esile mingeid osavaid pooli? Nüüd üks ruum asetub jälle ise rääkima, kas mul on õigus, kui tõin esile uue teema sellest ruumi avamisest?

 

Armas Erkki, sinus on ehk jälle avanenuna üks kõige uuem ruumidest, kui isegi usaldad olla natuke eri meelt Minuga ja püüad justkui õppida veel midagi sellist, millest Ma pole kunagi rääkinud sulle ega teistelegi oskajaiks õppinuile. Alustan täiesti uutest oskamise salapärade esile toomisest, kui hetke pärast avan Ise endast natuke sinust juba esile tulevaid muidki oskamise salapärasse asetunud andekusi.

 

 Iga oskajakski õppija on ehk aina osav ja ise avav, kui usaldab rikkuda seda oskamise salapärast piiri, mida oled ise endast juba osavalt õppinud natuke praotama. Ehk justkui suutnud rikkuda oma oskamist ja samas ka Minugi antud piire.

 

Inimeses on aina olnud ja ehk on ka aina väga erilisi andeid olla natuke uudishimulik ja natuke ka julge, kui oskab esitada neid täiesti uusi ja vahel vägagi uudseid ja erilisi küsimusi Minule. Sinus siis ehk on just sellist oskamist ja, kes teab, isegi täiesti uudset andekuse ja salapärade esile tulekut, kui ise teed neid küsimusi oma osava ja natuke ka õppinudki inimesena ja tema uusima ruumina. Kuid mitte kunagi ei ületa seda piiri, kes oskab aina olla väga erilise oskust ületava ja nõudliku oskajana nende küsimuste taha peitununa. Kes siis oskab vältida selliselt eriliselt oskajalt, temast võidakse avada seegi, mida tavaliselt ei avata muudest või teiste ruumidest, vaid suletakse aina kindluse mõttes ka sellelt peitunud olevuse eest.

 

Nii ühest küsimusest oskan avada sinule nüüd täiesti uudset teadmist ja salapära, sest oled ju uus, uuem ja täiesti ehtsa oskamisega väga eriline inimese ja osava olemise avaja. Siis oled uus, uuem ja isegi üks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme, kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend, viiskümmend, kuuskümmend, seitsekümmend, kaheksakümmend, üheksakümmend ja just nüüd oled avanud endale täiesti uue oskamise ruumi, olla isegi sajandas ruumis olev oskajaks õppinud vana mehe ja samas osavaima osa ühendus. Selles ruumis oskad ja õpid isegi olema oma osavate ruumide avaja.

 

Keegi ega miski pole kunagi sulle, armas Poeg, enam takistusena ega isegi mingi aeglustajana, vaid oskad nüüd ise avada kõik, täiesti kõik, oskused, mida oled igavikust alates hoidnud kuskil teises ruumis justkui peidus endaltki. Nüüd uksed ja haagid on avatud kõikidele annetele ja salapäradele, olid need siis kui kaugetes ruumides või lähedastes tahes. Keegi ega miski muu ei saa tulla takistuseks sinu annetele ja salapäradele tulla aina esile, kui vaid oskad alul asetada end sellesse ruumi, kus oled just nüüd ehk asetuda olema viimaks ruumis sada.

 

Sinna ruumi pole isegi osavaimatestki tavaliselt keegi osanud end tõsta veel, kui nad pole ise avanud neid uusimaid ruume täiesti avatuiks ja isegi nii, et neist oskaksid tõusta kõik anded ja salapära viisid esile nende oma oskusega.  Isa ja Elu Ise ütlevad nüüd sinule Erkki, et avane igas vaikuse ruumis olles aina sellele uusimale olemise ruumile, mida Mina, Suur Energia, Suur Anne ja Suur Salapära, hakkan koos tõstma sinule Endast kasutusse neile uusimatelegi salapärade vormidele. Ehk avane uute oskamiste abil igale oskusele juba alati, kui asetad end igaviku väravate välisesse ruumi. Sealt Mina avan sinule kõik selle, kuhu osavaimadki oskajad pole end veel osanud tõsta. Ehk olla, olla ja õpetada end olema sellises ruumis, millele annan nüüd nime: üks, kolm ja neli ja see ruum, mis oskab olla aina kõikide Suurte Oskajate ruum ehk nende kolme, millede nimed on Isa, Mina – Elu Ise ja Püha Vaim. Seda Mina hakkan osavalt nimetama uute oskajate ruumiks.

 

 Kui ükski oskab, kas oskavad siis teisedki?

 

Sellele küsimusele pole veel vastust, vaid see ootab esile tulekut veel mõnedest uutest oskajatest. Inimese poegadest ja tütardest siis ootan veel samamoodi esile tulekut kui sinust Erkki, nii et hoian neid uksi või haakideks nimetatud lukke veel täiesti avatuina igale usinale ja uue oskuse ja salapära avajale. Keegi oskab, mõned isegi ei taha ega hakka kunagi end sinna ruumi end tõstma, vaid õpetavad endast mingeid teisi oskusi olema isegi uute Meistritega võrdväärsed ja samas teevad väga tarku oskamise salapärasid teiste inimeste aitamiseks. Suurimatestki oskajatest pole siis kõikidel vaja õppida tõstma esile selliseid oskusi, mida on vaja vaid aegajalt tõsta inimese ruumi justkui teistele eeskujuks ja väga suurteks teaduslikeks imedeks.

 

 Nii osavalt olen jälle osanud rääkida, keda Mina avan sellesse ruumi, mida olen just hetk tagasi nimetanud uute oskajate ruumiks. See ruum on nüüd avatud ühele vanast mehest avatule uusimale oskajale, mida hakkan ise aina nimetama tema uusimaks olemise ruumiks ehk olla, olla ja õpetada endast esile neid andeid ja salapärasid asetuma tegema imesid teiste aidatavateks nimetatud kaaskulgejatele.

 

Nende eriti kaunisti avatud sõnade ja lausetega lõpetan ühe erilisematest kirjutustest sulle Erkki ja sinu osavaiks õppinud õpilastele. Nüüd olen natuke sinus, natuke sinu õpilastes ja isegi vahel, kes teab, teisteski lugejates. Kes oskab, see oskab olla ja edeneb edasi.