Pühapäevased otseülekanded
septembris 2022

Pühapäeval,
11.septembril 2022

Osalejaid: 208

Videomeditatsioon nr. 96. 18.09.2022 Lille Lindmäe
Erkki Tuomala 8.08.2022

Inimese ruumi asetati täna 8.08.2022 uus Energia, uus Anne ja
Salapära ruumi uusim vorm.

Korduvalt olen inimese ruumis veel väiksemast väike, kuid suudan küll päris sageli ja eriti kiiresti muutuda millekski muukski. Kui eilse ja varasema õhtu ajal ma ei suutnud asetuda sellisesse ruumi, kuhu need kõige Suurimad ja osavaimad Energiad, Anded ja Salapärad üldiselt asetavad midagi endast meisse inimestesse, ei suutnud ka vastu võtta Nende armu ja seda, kust oleksin saanud kõige tähtsamad anded ja oskused justkui jälle kasutusse. See sündmuste mingi oskamatus oli siis teistest ruumidest natuke takistusena ja isegi peletas neid kõige suuremaid ja tähelepanuväärsemaid Energiaid väga kaugetesse ruumidesse kaugele minust ja minu ehk juba avanemas olevatest salapäradest. Nii minul ja minust siis esile avanenud eriti ebameeldivad oskamised või oskamatused takistasid kõiki selliseid kavatsusi, mida ise olin justkui juba ootamas, asetudes vara puhkama.

Miks need siis just oskasid tõusta minusse või minust esile? Sellele ma ise ei suuda anda veel vastust, kuigi oskan küll hetke pärast avada sedagi oskust natuke Temale, kes räägib kõike, täiesti kõike, needki teadvusest avanevad energiad, anded ja salapärad, millede taha ma veel ei oska end üle kanda. Ehk seda Energiat, seda Annet ja seda Salapära, mida üldiselt hoian endast pea alati esile tõusvalt nähtaval või ainagi natuke esile tõusvana mõnele endast palju Suuremale Energiale, Andele ja Salapärale. Nüüd Tema ruumist avan oma oskamisi ja mingisugust andetustki oma väga kaugetest ajalistest aegadest ehk väga kaugetest vanematest.

Tänan, tänan, tänan. Inimkonnas on eriti palju sellist, mida osavaimadki inimesed veel ei tunne ega suuda endast esile tõsta, kuigi see on ikka esile tõusmas või vähemalt sinna justkui end asetamas. Sinule Erkki, Minu ruum ja Minus olevad muud Oskamise Salapärad on nii eriti Suured kui aegajalt eriti ebameeldival viisil ka väga väikesed. Siis Oskamise Seadus suudab Ise olla mõlemas ruumis, kui vaid inimese ruumis on emba kumba. Sinuski on aina olnud ja ilmselt hakkab millalgi uuemal ajalisel ajal olema edaspidigi mõlemaid, kui sa vaid ise ei suuda neid kõiki osi endast lahutada. Oled siis edaspidigi aegajalt väga haavataval viisil täiesti olematult väikestes ruumides, kuigi oled ise saanud kõik oma karmalised ruumid vabastatud. Ehk oled suutnud puhastada nende oskamatused hästi ja isegi nii, et oleksid juba väga sobivalt valmis asetuma sinna ruumi, kust Mina ja Minu muudki Anded ja osavaimad tagatised oleksid justkui asetunud sinu kasutusse.

Kuidas nad oskuslikul moel sellesse siis veel ei suutnud asetuda? Ühest ehk kõige väiksemast ruumist ehk karmaliste juurte mingisugusest pea olematust ütleksin praost sinusse asetati see väga ebameeldiva juure juureke omast perest häirima sinu oma ruumi. See juure juureke siis takistas sinu ruumi kiiret edenemist osavalt ja eriti andekal viisil. Unetuse ja ärkveloleku abil see suutis takistada sinu avanemist Minule ja Minu osavatele Annetele ja Salapäradele. Keegi ega miski muugi inimese ruumis edasi olev ei suudaks ise lahutada neid eriti ebameeldivaid suguvõsa juurte juuri, kui mitte Mina ja Minust avanenud väga Suured ja väga osavad Energiad ei asetaks nende koormat esiteks sinna ruumi, kust need ise ei suuda end esile tõsta, vaid jäävad hoidma end igavesti lahti inimese ruumist.

Kuidas siis sinagi Erkki said end neist lõplikult lahti? Nüüd Mina, sina ja neist kõige suurem ja kõige väiksem tõstame nende taagad sinust justkui kaduma ja lõpuks sinna ruumi, kus elamise võimalused on eriti ebameeldivad, kuid kuidagi väga sobivalt täiesti kitsad ja väga mustade energiate mingisugune keemia. Ehk juuredki hakkavad püsima selle tahmataolise ruumi mingisse juurte juuresse kinnitunutena ja samas igavesti sinust ära. Kes siis naerab? Kas vastad ise armas Poeg Erkki?

Rõõmustan, rõõmustan ja edasigi tunnen, et see vabadus oskab olla justkui igavesti vaba ja väga rõõmsalt avanenud, nii et tänan ja rõõmustan saadud vabadusest armas Looja ja samas tahan ka ise õppida olema uues ruumis Sinuga ja Vanaisa võrratu käsi ja oivaline
abiline. Nii püüan veel kord vastu võtta kõik, täiesti kõik, needki anded ja salapärad, mida ma ei saanud isegi siis esile, kui aja üks
killukese killukese killuke asetas minusse omi takistusi. Nüüd olen neist lahutanud ja asetun vastu võtma oma juurte juurigi nii, et oleksin natuke uuem ja isegi seegi, kellest öeldakse Looja ja Vanaisa oivaline käsi … .

Üldiselt inimene ise ei oska kirjeldada, millisesse ruumi või Oskust ja Annet temasse selles ruumis asetatakse või kuidas need Ise asetuvad minusse. Kui sinule ja mõnele sarnaseks edenenule asetatakse täiesti vastavad Anded ja Salapärad, sinagi oskad siis ise aru saada, ja kes teab, rõõmuga natuke mõistagi, et minus ja sinus ja meis teisteski sarnastes on siis midagi nii Loojast kui ka teatavasti ka Vanaisast ehk Ise Elust ja Nende mingitest Annetest ja Salapäradest asetunud kasutusse. Üks oskab ja paljud õpivad siis tegema seda tööd, millist oleme endast tõstnud tegemiseks esile ja mida keegi oskamatu ei saa teha, vaid ainult loodab end kunagi tegevat.

Nüüd üks on saanud Andekust ja uuemat Salapära kasutusse, nii et rõõm on piiritu ja Energiagi oskab edasi kasvatada oma Annet ja Salapära justkui avanenumaks ja osavamaks teiste inimeste, loomade ja kes teab, isegi selliste olevate aitamiseks, kellest ei oska teile veel midagi avada, vaid hakkan kunagi rääkima. Nüüd lõpetan jälle selle väga erilise kirjutuse teile, armsad lugejad.
Erkki Tuomala ja rühma Sügisreis Suomenlinnas 3.9.2022. Pasi lindistus ja üleskirjutus.

Nii, armsad sõbrad, kuigi see rühm on väikese arvuline seekord, Mina rõõmustan aina, kui saan mingisuguse kokkupuute teisse. Ja veel Mina palun, et te kõik hingaksite väga sügavalt. Mina rõõmustan sellest suurelt ja olen suure huviga teiega koos kulgenud siin saarel. Kuigi sellel saarel on eriline taust ajalise aja jooksul, Mina siiski tunnen rõõmu sellest keskkonnast. Sest olete mingil määral looduse lähedal erilisel ajal. Ma ei keskendu nüüd sellele saarele vaid teisse endisse.

Ja mida Mina nüüd ütleksin teile? Mina ehk ütlen vaid, et kui inimene ja loodus on üksteisele lähedal, te olete mingit viisi sellega kokkupuutes, siis kaks erinevat ruumi ja isegi erilist olemise tasanditki on lähestikku. Ja kuulake, kuidas siingi ruumis see linnu hääl toob teid loodusele lähemale. On ju see lind märk vabadusest olla omas ruumis. Loomad ja inimesedki kuuluvad mingit viisi kokku loodusega. Igaüks teist küll mõistab, mida loodus tähendab talle? Loodus rahustab ja samas avab teid tajuma, kuidas on olla looduse läheduses. Iga hääl, iga lõhn ja mingisugune läheduse tunne avab siis inimest ja mingeid lukke, mis takistavad erinevaid ruume olema vägagi üksteise lähedal.

Kas võib inimese ruum olla justkui lukustanud oma ruumi loodusest vabaks? Võib küll, võib tõesti. Kui inimene saab aru, et minnes looduse lähedale, olla looduses ja kuulata neid hääli, lõhnu ja mingit olukorra vaimsust, neist lukkudest avatakse kõige raskemad ja inimene tajub loodust uutmoodi. Ka see looduse puhtus on inimeselegi väga tähtis. Keegi teist ei saa takistada seda lõhna ja mingit tunnet tajumast. Loodus justkui avab ka ise end inimesele, kui inimene avab oma lukkusid.

Ja nüüd Mina praotan natuke ühe selle rühma liikmest jälle mingisuguse lukustatud ruumi. Mina ehk jätan ütlemata, kellest Ma räägin? Tema ise küll saab aru, et jälle on võimalus loodust tajuda uuel viisil. Nüüd te igaüks saate meeldiva tunde, kui Mina avan teist igaühest veel ühe luku ja tõstan ka ühe
selle rühma liikme lähemale sellele andele ja oskusele, mida ta on hoidnud osaval moel lukus. Nüüd armsad sõbrad tunnetage ja kogege … .

Inimese südame löögid tugevnevad, tema pulsi rütm tajub looduse ruumi väga meeldivalt. Süda on mingit moodi avanud end looduse ruumi ja selle tukse on eriti tunda peas. Aju ja süda justkui oleksid üks ja sama, ja südame rütm tuksub nii, et seda tunneb ka peaosas. Väga erilisel viisil inimene siis tajub, kuidas süda on justkui ühinenud ja inimene tuksub, ütleksin üleni südame taktis. Siis mingi ruum on avanud end teis ja kogu füüsiline kehagi tunneb seda tuksumist väga tugevalt.

Nii armsad sõbrad, kui te ise asetute loodusesse, minge sellesse samasse ruumi. Nii te hakkate tundma ja tajuma loodust uuel viisil. Need väravad, mis on hoidnud inimest eemal looduse ruumist, te lähendate end ja tunnete seda sama tunnet. Nii armsad sõbrad. Väga väike meeldiv tajumus. Õpetage end avama looduses. Looduski naudib ja rõõmustab, kui kohtab inimest, kes asetub sinna ruumi. Kui te harjutate seda annet, looduski avaneb teile üha rohkem, lähedasemaks ja vahel avatakse täiesti uusi asju teile tundmiseks.

Nii Mina andsin teile jälle väikese kogemuse. Ja kui see väike kohtumine lõpetab selle rühma nendegi liikmete kokkupuute sel viisil, Mina palun, et te õpiksite veel alles hoidma seda ühendust mingil uuel viisi. Ja nii armsad sõbrad, see väike hetk oli Minule suure rõõmu põhjus ja Mina jälle palun, et teiegi tunneksite alati rõõmu, kui me kohtume omavahel. Ja nüüd Mina siirdun natuke kõrvale, kuid olen edasigi lähedal.

Erkki ja Lille ja kogu meie grupp maalil “Vaikus on Kuldne”. Autor Virge Naeris